Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta.Üleliigne lämmastikväetis põhjustab taimede haiguskindluse vähenemist. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel, sest külm võib siis juba kasvanud taimedele liiga teha. Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras. Lämmastik kasvatab vart ja lehti; kaalium suurendab taimede külma-, seisu-, põua- ja haiguskindlust ning parandab paljude põllukultuuride saagi kvaliteeti; fosfor mõjutab õitsemist ja soodustab terade kasvu; mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid. Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku
Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium fluoriid, liitium fluoriid jms. 8 Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, dibooritrioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate
peeneks ja külvati põllule. Tähtsamad kaaliumväetised: 1) Kaaliumkloriid (KCl 50% K) on nüüdseks enamtarvitatav kaaliumväetis. Seda toodetakse sülviniidist. Peenkristallilisel kujul on väga hügroskoopne, selle vähendamiseks granuleeritakse. Sobib kõigile kultuuridele, kloori tõttu ei sobi aga katmikaladele. Ometi on osad kultuurid klooritundlikumad. Neile antakse kaaliumkloriidi sügisel kloori kui iooni mullas ei seota ja see leostub, kaalium aga jääb mulda. 2) Kaalisool. Kasutatakse vähe. Välimus on sama, mis kristallilisel kaaliumkloriidil, kuid sisaldab lisaks veel toorsoola tükke, mis vähendavad hügroskoopsust. 3) Kaalimagneesium. Sobib kasutamiseks magneesiumivaestel muldadel. 4) Kaaliumsulfaat (K2SO4). Vees väga hästi lahustuv väga hinnaline väetis. Sobib kõigi, eriti aga kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks. Kasutatakse katmikkultuuridel
silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Katioonid ehk positiivselt laetud osakesed K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises. Samuti reguleerivad vee tasakaalu (rakurõhk), kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes
süüdata; kasutatakse õhu puhastamiseks, näiteks allveelaevades, sest seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2
On ka teisi ioniseeriva kiirguse liike, mis pärinevad Maa pinnast. Nende allikateks on radioaktiivsed ained. Nendest enima võtab elusorganism vastu gaasilt radoon. See eraldub maapõues esinevatest looduslikest uraanileiukohtadest õhku ja koguneb ka majadesse, kus me radooni sisse hingame.Radoonist saadakse suurim kiirgusdoos.Eestis on aktiivseks piirkonnaks Sillamäe ümbrus, kus maapinnas on rohkesti uraani ja tema tütarprodukte. Inimkeha teiseks sisemise kirgus allikaks on radioaktiivne kaalium, mida manustatakse toiduga. 6 Olulisemate kiirgusdooside allikate jaotus : Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
*Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4
Seeduv proteiin g 61 86 96 102 153 199 246 Mineraalelemendi d: kaltsium g 3,3 4,4 6,6 7,8 10,8 13,2 15,6 fosfor g 2,4 3,3 3,8 4,6 6,3 7,7 9,1 magneesium g 2,4 2,8 3,0 3,3 4,5 5,5 6,5 naatrium g 1,9 2,2 2,4 2,6 3,6 4,4 5,2 kaalium g 9,5 11,0 12,0 13,0 18,0 22,0 26,0 kloor g 1,9 2,2 2,4 2,6 3,6 4,4 5,2 väävel g 1,9 2,2 2,4 2,6 3,6 4,4 26,0 raud mg 48 55 60 65 90 110 5,2 mangaan mg 38 44 48 52 72 88 5,2
Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks, mida rakk saab kasutada. Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas, mis lagundab H2O2 veeks ja hapikuks. 17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Raku erutuvust tekitavad temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elekrtilised tegurid. Neid tegureid nimetatakse ärritajateks. 18. Naatrium kaalium pump ja tähtsus. Ioonpump, mis hoolitseb raku membraani potentsiaali säilimise eest. 19. Biopotentsiaalide muutused ja nende tähtsus: Biopotentsiaal tagab reageerimise(tundmise) 20. Mitokondrite ülesanne ja ehitus : Mitokondrid toodavad ATP-d, kaksikmembraanne organell, mille membraanikihtide vahel on vedlikuruum. Sisemembraan moodustab kristasi(voldikesi). Mitokondrid poolduvad ise kui koormus tõuseb. 21
* energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master ...
Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest. Pähklivõi/pähklid: B vitamiin, valk, rasvad. Kõiki neid on raseduse ajal rohkem vaja. Oliivid, marineeritud kurgid: Na Banaanid: Kaalium, mis aitab keha vedeliku tasakaalu säilitada ja südamerütmi normaliseerida. Juust: Ca, P, Al. Süüa rohkem brokolit. Õunad: Ca, Mg, P, K. Lisaks kui toit on kõrge rasvasisaldusega, võib keha igatseda pektiine, et aidata kolesterooli taset vähendada. Melon: K, A, C, Ca, Mg, P, biotiini ja inositooli- nii, et see pole üldsegi mitte halb isu, millele alistuda. Piim: kaltsium, piim sisaldab ka trüptofaani, letsiini ja lüsiini. Kui allergiat pole, siis võib veel ühe lisaklaasi lubada
Veelahuste koosseis · Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-) Raku sees on peamiseks katioonideks kaalium (K+) ja magneesium (Mg2+), mida tasakaalustavateks anioonideks on valgud ning orgaanilised fosforühendid (cAMP, ADP, ATP) Raku sees on tüüpiliselt (NB! lihase väsimus) vähe vaba ioniseeritud Ca2+ (~10-7 mol/L), samal ajal rakkude vahel on ioniseeritud Ca2+ neli suurusjärku rohkem Raku sisekeskkond on rohkem happeline (madalam pH) Alternatiivne seletus · Osmolaarsust võib üritada seletada ruumis asuva kahe inimgrupi näitel
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Väetist tuleb viia mulda nii, et taim jõuaks seda ära kasutada. Ei tohi väetada sügisel, sest sademetevesi uhuks selle nitraadi mullast kohe minema. Nitraat toimib kanserogeenselt. Seda väetist tuleb kasutada vahetult taime tarbimise ajal. Nitraatioon on ioon,m mida ei neela muld. Teine tuntud väetis on KCl, mis lahustub nagu keedusool. Taim vajab väga suures koguses kaaliumi (heintaimed, kartul). Kloor on vastupidiselt paljuele taimedel toksiline. Kui kaalium mullaga seotakse, siis kloor ei seota. Kui ei taha aedvilju ära rikkuda, tuleb väetada sügisel. Kloor uhutakse kevadeks minema, aga kaalium on alles. Füüsikalisel neeldumisel on omad piirid. Mida rohkem on kolloide, huumust, seda suurem on ka füüsikalise neeldumise võime. 3)geeniline neeldumine- keemilste reaktsioonide tulemusena tekivad mulda kergesti lahustuvatest ühenditest lahustumatud ühendid, nad sadenevad välja tahke faasi vahele mulla pooridesse ja ka
Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris. Makrobioelemendid Kaltsium levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D- metabolismis, signaal-ülekandes, v.ere osmootse rõhu tagamises. Naatrium ja kaalium Naatrium asub valdavalt rakuväliselt Na-pump, mis eemaldab rakutalitluses rakku toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil. Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahekl on rakkude normaalse membraanipotensiaali
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt Jupiteritüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest ehk gaashiidudest. (6) Kaheks selliseks planeedika on Merkuur ja Veenus. 3 1. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng.
küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300 mg päevas. 6. Süsivesikud. Vali kiudainerikkad puu-ja köögivilju ning täisteratooteid. 7. Valgud. Kuigi valke jagatakse kõrgekvaliteetseteks loomseteks ja vähem väärtuslikeks taimseteks valkudeks, võib mitmekülgse segamenüü puhul olla see tähtsusetu, kuna valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola. 9. Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
Liha ja kartuli koos söömine sunnib meie organismi rohkem tööle. Kahe toidugrupi põhimõttel kestab seedimine 4 tundi, kuid kui me seda eirame võib seedimine aega võtta isegi 12 tundi. ( Minu Oma Tervis ) Kogu toit, mida me tarbimine, põletatakse organismis jäägiks, see kas jäägid on happelised, aluselise või neutraalsed sõltuvad toidu mineraalide sisaldusest. Aluselisi jääke saame me näiteks magneesium, kaalium, kaltsium, naatrium, tsink, happelised on väävli , fosfori, kloori jäägid. Enamus loomseid toite on happelised nagu ka töödeldud toit, pärme sisaldavad toidud, teravili, suhkur, puuviljad, alkohol, kohv. Aluselised on näiteks aedviljad, avokaado, tomat , paprika. Vaata lis 1 . Toortoit on aluselisem kui seda on kuumutatud toit. (Young Robert O. & Young Redford Shelly ) 5. TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse. 5) Sulam on metall, mis koosneb mitmest metallist või sisaldab peale metalli(de) ka mittemetalle. Näiteks duralumiinium, pronks, messing jne. Neid kasutatakse rohkem, kuna neil on sageli paremad tehnilised omadused kui puhastel metallidel. Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad: 1) hapetega (vt
sahhariini kasutamine tervisele küsitava väärtusega. Õnneks põhjustab suurte sahhariiniannuste lisamine toidule ebameeldiva metalse "plekimaitse". Eeltoodu ja samuti sahhariini ebastabiilsus kuumutamise suhtes pidurdavad sahhariini kasutamist. Sahhariini potentsiaalne ohtlikkus ongi põhjuseks, miks osade riikide (näiteks Kanada) toiduaineteseadustik keelustab sahhariini kasutamise. Toidu lisaainena on sahhariin ainult tehismagusaine ja kasutamist leiavad tema naatrium-, kaalium ning kaltsiumsoolad. Selle sajandi viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel võitis laialdase tuntuse teine kunstlik magusaine tsüklamaat (E952). Võrreldes sahhariiniga on tsüklamaatidel vähem magus maitse. Ka tsüklamaatidel on olnud korduvalt kasutuskeelde (näiteks 1970. aastal), kuid need on ikkagi tühistatud, sest adekvaatselt tõestatud andmeid tsüklamaadi kahjulikkusest, sisuliselt kantserogeensusest pole suudetud hankida. Tänapäeval
. , . Biogeensed elemendid Biogeensed elemendid e. elusaine komponendid: 1. Põhielemendid vesinik H, süsinik C, hapnik O - vajalikud kõikides raku orgaanilistes ühendites. 2. Makroelemendid fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia ülekande reaktsioonides rakus, lämmastik N - aminohapetes ja valkudes, väävel S valkudes, naatrium Na, magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine,...
Mineraalained ei ole samuti organismi energiaallikad, kuid on meie organismile absoluutselt vajalikud. Kui me toitume tervislikult, meie toidus on küllaldaselt aedvilja ja täisteratooteid, on enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid
Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure ioonraadiusega kaalium (hüdrovilgud), magneesiumhüdroksüüd (kloriid), vee molekulid (smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega (kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega minema K+ või Mg2+, kord tungib nende vahele rohkem vee molekule kui see on struktuuri püsimiseks vajalik. Tagajärg: pakettide vaheline seos nõrgeneb või kaob hoopis. Savil on omadusi, mis teevad temast väärusliku maavara
raadiusest. 30 protsenti moodustavad kivimid. Järgneb 600 kilomeetri paksune vahevöö, mille peal on ,,armiline" koor, mis on umbes 100-200 kilomeetrit paks. Need ,,armid" on tegelikult löögikraatrid, mis on tekkinud komeetide ja asteroidide põrgete tagajärjel. Seepärast sarnaneb Merkuur väliselt vägagi meie Kuuga. Merkuuril puudub märkimisväärne atmosfäär.Leitud on jälgi sellistest gaasidest naguvesinik, heelium, hapnik, kaltsium, kaalium, naatrium ja isegi veeaur. Planeedi pinna järk-järgulise tumenemise on põhjustanud päikesetuul. Merkuuril on väga nõrk magnetväli, ainult üks protsent Maa omast. Intrigeerivalt on tuvastatud, et Merkuuril leidub jääkatet. Seda võib leiduda poolustelähedaste kraatrite põhjast, kuhu päikesevalgus ei ulatu ja see on tekkinud tõenäoliselt kas siis planeedi sisemusest immitsenud veeaurust või komeetidega põrkumisel kaasatoodud jääst. 2.2. Veenus
rasvhapete (päevalille-, soja- ja maisiõli) tarbimist. Suurenda omega-3 rasvhapete (lina- ja tudraõli ja kalad) ja monoküllastamata rasvhapete (näiteks oliiviõli ja mandliõli) sisaldust toidus. Omega-3 rasvhapete puudus seostub kõrgenenud vähiriskiga ja lisaks sellega veel paljude muude haigusega, sh. näiteks südamehaigused, insult, kõrge vererõhk, nahahaigused, diabeet. 6. Vähenda soola tarbimist. Kaalium, naatrium, kloor ja magneesium on vees lahustunutena elektrolüüdid - mineraalsoolad, mis juhivad kehas elektrilisi impulsse. Õigest elektrolüütide vahekorrast sõltub hea tervis, seega on oluline neid elemente õigetes kogustes tarbida. Liiga palju naatriumit (keedusool on naatriumi ühend) häirib kehas elementidevahelist tasakaalu. Paljud teavad, et kaaliumivaene ja naatriumirikas toit tõstab vererõhku, kuid vähesed teavad, et see soodustab ka vähi teket
* 4 keemilise aine ülesanded rakus: -) Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. *) Tütarlaste külmad näpuotsad näitavad raua puudust maasikate ja rosinate söömine aitab seda probleemi lahendada. -) Kaltsium annab luudele tugevuse. -) Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA'ga. -) Iood on vajalik kilpnäärme tööks. -) Kaalium ja naatrium aitavad moodustada närviimpulsse. Orgaanilise ained rakus * Biomolekulid - orgaanilisete ainete koondnimetus (valgus (proteiinid), lipiidid (rasvad jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks:
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune,
Seetõttu on väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal, ja ka muudel juhtudel, organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook, vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist (Tervise Arengu Instituut 2014). Tihti aetakse energiajoogid ja spordijoogid segi, kuigi need on oma olemuselt väga erinevad tooted. Spordijookideks on maitsestatud joogid, mis võivad sisaldada süsivesikuid, mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante (Tervise Arengu Instituut 2014). 2.2.2 Mõju koos alkoholiga Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
Mida suurem on kiirust tähistav number, seda kiiremini segu peale süütamist põleb. Mida peenem pulber, seda kiirem põlemine. Nagu eelnevast näha, on kodus valmistatavate kütuse-oksü-dantsegude valik suur. Muutes kütuse ja oksüdantide koguseid, võib saavutada erinevaid põlemisastmeid, kuid see võib ka segu tundlikkust muuta. 3.2.4. PERKLORHAPPED. Reeglina muutub iga oksüdeeruv materjal pärast perkloorhappega töötlemist madala astme lõhkeaineks. Metallid aga, nagu kaalium ja naatrium, muutuvad suurepäraseks põhiaineks sähvatavat tüüpi pulbritele. Prekloreerimiseks sobivad materjalid on näiteks puuvill, paber ja saepuru. Kaalium- või naatriumperkloriidi valmistamiseks hankike lihtsalt vastava metalli hüdroksiid. Mõistlik oleks perkloreerimiseks mõeldud mater-jali enne väikese happeannusega testida, kuna mõned materjalid kipuvad happega kokkupuutel plahvatama. Naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahused on ideaalsed. 3.3. KÕRGE KLASSI LÕHKEAINED.
Vene vahendajaga. Tehasele Nioobiumi kasutavad projekti käikulaskmisega allpool. pakuti toorme ostuks sadade ennekõike Saksamaal ja viivitada, sest pürokloori Näide: boor, raadium, miljonite dollariteni Shveitsis paiknevad kiirendite töötlemine saastavat väävel, kaalium, küündivaid krediite. Tehase ehk tsüklotronide tootjad. keskkonda. Kirja saab 2*hapnik esindaja ei uskunud kõrvu, kui Kiirendeid vajatakse nii tõlgendada ka projektist Kirjeldus: kuulis, et mitmed Vene pangad tuumafüüsika lahtiütlemisena. Laanemäe Na2B4O710H2O
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ................................................................................. lk 6 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval ......................................................... lk 8 5. Põhisoovitused tarbimiseks ............................................................ lk 10 6. 12 head põhjust süüa rukki...
TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb,...
Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium fluoriid, liitium fluoriid jms. Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori- trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate
kudedes, laiendab ia lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame-lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastast Maades, kus käsutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Kaalium esineb organismis peamiselt rakusiseselt ja tal on suur tähtsus rakuainevahetuses. Kaaliumihulga suurenemine toidus põhjustab naatriumisoolade vähenemist organismis ja soodustab vee eritumist, mida arvestatakse ravitoitlustuses. Naatrium esineb igas rakus, koes ja organismi bioloogilistes vedelikes. Tal on tähtis osa rakusiseses ja kudedevahelises ainevahetuses ning osmootse rõhu püsivuse tagamises, ta võtab osa veeainevahetusest organismis ja organismis tekkinud happeliste jääkide
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
