krambid, luuhõrenemine ja südame-veresoonkonna haigused) ilmnevad hiljem. Ameerika teadlaste katse hiirtega näitas, et Atkinsi dieet võib naistel põhjustada viljatust. Veregrupidieet - Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand. Nii mõneski riigis on veregrupidieet üsna populaarseks osutunud, kuid paraku kindlad tõendid selle headuse kohta puuduvad
Mida punasem vili, seda enam on temas C vitamiini! CVITAMIINI RIKKAD ON : · värsked kibuvitsamarjad, · punane paprika, 12 · mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud, Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena.
Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel
Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel
Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ...
sagedamini allergiat aprikoosid, Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kaloraazist olema järgmine: kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu Süsivesikuid 50-55 % suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud
katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, · närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, · soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks,
magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas. Seal seisis söögilaud. Vana rahva tööd Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine. Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Veiste kõrval kasvatati sigu ja lambaid, vähem kodulinde. Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% ...
Aamupala ja alkuruuat kananmuna kanamuna pekoni peekon nakki viiner makkara vorst juusto juust tumma leipä leib vaalea leipä sai paahtoleipä röstsai pulla sai sämpylä kukkel voi või keksi küpsis hillo moos maissihiutaleet maisihelbed puuro puder jogurtti jogurt hedelmä puuvili omena õun banaani banaan appelsiini apelsin pääryna pirn viinirypäle viinamari tomaatti tomat kurkku kurk sipuli sibul kaali kapsas 7 juures juurvili porkkana porgand punajuuri peet lanttu kaalikas vihreä salaatti roheline salat kurkkusalaatti kurgisalat katkarapusalaatti krevetisalat sekasalaatti segasalat perunasalaatti kartulisalat kalalautanen kalavalik lihalautanen lihavalik mäti kalamari 6 lohi lõhe piirakka pirukas voileipä võileib Keitot lihaliemi puljong keitto supp hernekeitto hernesupp kaalikeitto kapsasupp kanakeitto kanasupp kalakeitto kalasupp lihakeitto lihasupp sienikeitto seenesupp papukeitto oasupp kesäkeitto piimasupp
leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni rikastavad mulda toitainetega Meie sõbrad · Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad koduks lindudele, siilidele, konnadele,
õikide ülejäänud juhtumite korral kuvatakse sõna positiivne. palgad Palgatabel Eesnimi Perenimi Palk Preemia % Preemia suurus Maali Maasikas 1,099.00 10% 109.90 Jüri Juurikas 1,167.00 15% 175.05 Kaarel Kaalikas 714.00 - Hermeliine Hernes 961.00 5% 48.05 Uudo Uba 1,056.00 20% 211.20 Tiiu Tikker 768.00 - Peeter Peet 664.00 20% 132.80
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadla...
M I I P P Y K Y E Y J A R A J S I B U L H P P G G I A S E H R G U L X A B B K Z K V Y C H Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad: Hapupiim, kala, kohupiim, paprika, sibul, hernes, kanamuna, kurk, peet, till, jogurt, kapsas, liha, piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane
tõlkes ,,teejoomist". Pekingi ehk Põhja- Hiina köök See on Hiina põhjaregiooni köök, mis ühendab endas kõige äärmuslikumaid vaateid. Põhja kulinaarne keskus on Peking. Põhja-Hiina regionaalse köögi olemuse määrab ekstreemne, köögi-ja teraviljakasvatuseks eriti ebasoodsa kliima. Nappidel ja kuumadel suvedel ilmuvad turule lühikeseks ajaks melonid, baklazaanid, kõrvitsad, tsukiinid ja lillkapsas. Talvel tuuakse lauale kapsas, kaalikas ning nisu-ja hirsitooted, mis on talupidajate kodudes pajaroogade põhikomponendid. Kalal on Pekingi köögis teisejärguline roll kohalikud väidavad, et Huang He tohutus voolavas lössimassis ei suuda hingata ükski kala. Lugematute nisutoodete hulgas leidub palju erinevaid sorte nuudleid, mille valmistamisprotsessi võib jälgida otse tänavaköökides. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida
kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2
suunas. Kõik, mis seal on, lükatakse pärasoole suunas kokku. Millised protsessid toimuvad jämesooles? 1. Rooja formeerumine ehk moodustumine – vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. 2. Toidu kiudainete seedimine – kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) – hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (?), mida jämesool kasutab ise energiaallikana -> tekib rohkesti gaase nagu CO2, H2S ja metaan – etaan põleb. 3
teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus.Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.Liha polnud talurahva laual väga
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
Erineva kuju ja suurusega Ennakõidumise vältimiseks ei huumusrikkad mullad tarbimiseks juuni keskel Mullakooriku purustamine Ei tohi lasta ülevalmida Koore värvus valge, must, tohi temp kasvuajal langeda Eelviljadeks sobivad kaalikas, Reavahe 40-50cm, taime Harvendamine (1-2 pärislehe Juurikad säilivad 2-4kuud punane, pruun, violetne alla +15°C naeris vahe 10-15cm. faasis, teistkorda 20-30 temp 0 kuni +1 kraadi (90-
tõlkes ,,teejoomist". Pekingi ehk Põhja- Hiina köök See on Hiina põhjaregiooni köök, mis ühendab endas kõige äärmuslikumaid vaateid. Põhja kulinaarne keskus on Peking. Põhja-Hiina regionaalse köögi olemuse määrab ekstreemne, köögi-ja teraviljakasvatuseks eriti ebasoodsa kliima. Nappidel ja kuumadel suvedel ilmuvad turule lühikeseks ajaks melonid, baklazaanid, kõrvitsad, tsukiinid ja lillkapsas. Talvel tuuakse lauale kapsas, kaalikas ning nisu-ja hirsitooted, mis on talupidajate kodudes pajaroogade põhikomponendid. Kalal on Pekingi köögis teisejärguline roll kohalikud väidavad, et Huang He tohutus voolavas lössimassis ei suuda hingata ükski kala. Lugematute nisutoodete hulgas leidub palju erinevaid sorte nuudleid, mille valmistamisprotsessi võib jälgida otse tänavaköökides. · Pekingi part. Roa ajalugu ulatub tagasi Songi dünastia aegadesse. Tollal küpsetati parti savikoorikus. Yuani
kasutage ära köögiviljade keeduvedelik; hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest;
(krabid, vähid). · Teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, riis, tatar ja mais. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned). · Mesi ja meetooted. · Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid. · Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet. · Köögiviljad: tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul. · Maitseained: sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, piparmünt. · Kakao, sokolaad ja kohv. · Toiduvärvid ja säilitusained: tartrasiin, bensoehape. · Toiduõlid: päevalilleõli. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, võib esineda allergianähte ka päevalille vast Ristallergia Õietolmuallergikutel võib tekkida probleeme toiduainetega, mis võivad tekitada eeskätt
Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt
äädikas. Vala jahtunud segu praetud räimedele ja jäta ööpäevaks seisma. 2. LAMBAPADA KÖÖGIVILJADE JA ÜRDIKARTULITEGA 300 g lambaliha (nt. Tagatükk), 3 spl oliivõli, 1-2 mugulsibulat, 300 g porgandit, 300 g kaalikat, 1 pastinaak, 4 küüslauguküünt, tüümiani, punet, musta pipart, meresoola, 1 kl valget kuiva veini Lõika lambaliha ca 3 cm kuubikuteks. Samuti haki köögiviljad kuubikuteks. Pruunista lambaliha õlis haudepotis. Lisa sibul, porgand, kaalikas, pastinaak ja küüsluak. Nüüd lisa vein ja ürdid. Kata pada kaanega ja lase tasasel tulel haududa 1-1,5 tundi. Sega aegajalt, vajadusel lisa vedelikku (veini või vett) ning küpsemise lõpus maitsesta soola ja pipraga. Ürdikartulid: 1 kg koorega kartuleid, õli, tüümiani, meresoola, 1 kg kõrvitsat, 2 küüslauguküünt, võid, koriandriseemneid Pese kartulid puhtaks ja lõika sektoriteks. Pane kartulid ahjuplaadile, maitsesta tüümiani, õli,
Toitumisnõustaja ja treener Raseduse ajal on oluline ka vitamiin C, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ja ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C allikad: apelsinid, sidrunid, mandariinid, kibuvits, paprika, värsked kibuvitsamarjad ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest. Pähklivõi/pähklid: B vitamiin, valk, rasvad
KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu. JUURVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas, lillkapsas ja kaalikas. Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada. Imiku juurviljapürees peaks olema rohkem juurvilju kui kartulit. Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb nahallergia sügisel, siis peaks lapsevanem mõtlema õunallergia võimalustele. Samuti tulevad sügiseti kõne alla ploomid, pirnid ning lõunamaised puuviljad. Puuviljad kaotavad töötlemise tulemusel allergeenseid omadusi
Kaltsium Luud ja hambad; D-vitamiini Krambid, liigeste Piimatooted, kala, 7 g on pehmetes 1000-1300 aine- vahetuses; vere valud, unetus, pulsi sült, spinat, kudedes, 1 g hüübimine; närvi- impulsside aeglustumine, aeduba, sojauba, kehavedelikes, ülekanne; lihaste kokkutõmme kasvuvalud, lihaste petersell, kaalikas 1,2 kg luudes, ja lõdvestamine ja närvide ärritus kõhretes ja hammastes Kaalium Hapete-aluste tasakaalu Vererõhu tõus, Koorega 1800-5000 säilitamine; vererõhu närvivalud, keedetud kartul;
Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Home --> Format --> Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul 8,90 Kapsas 5,00 kr Porgand 7,00 kr Kaalikas 9,00 kr Redis 12,00 kr Peet 0,05 kr Õun 15,00 kr Pirn 13,00 kr Harjutus 4.2 2. Valemitele peidetud selgituse lisamine Täites lahtreid mitmesuguste valemitega, on töö tegemise ajal selge, milline number mida tähistab. Sama valemit paari kuu pärast vaadates ei pruugi arusaamine enam nii lihtne olla. Vaata näidet
Number Ruut 4 1 6 7 5 1 4 2 6 8 4 2 1 5 4 7 5 2 1 6 4 Ülesanne 7 Leia tabelisse vajalikud palgaandmed kasutades valemeid. Arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi. Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Nimi Aastane brutopalk kuupalk päevapalk tunnipalk minutipalk Kalle Kaalikas 13000 Heli Kopter 10500 Rama Sara Sahara Liiv 15670 Marta Maasikas 9000 Malle Kaalikas 2630 Maarika Kibuspuu 20360 mumi. Tööandja Töötaja töötus- Kohustuslik Tulumaks Sotsiaalmaks töötuskindlustus-
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
Tiivasooned on laialt 14 hallikalt tolmunud. Tema tiivakiri on hallikam kui väiksel-kapsaliblikal. Naeriliblikal on enamasti kolm põlvkonda. Esimesed liblikad hakkavad lendlema aprillis või mai alguses ja viimaseid võib kohata oktoobri kuuni. Kolmas põlvkond on ainult osaline ja vähearvukas. Röövikud on leherohelised. Nad toituvad ristõielistel (jürilillel, sinepil, hanerohul, kuukressil), sealhulgas ka aedviljadel (kapsas, kaalikas, naeris). Nukud talvituvad. Täiskasvanud liblikad imevad nektarit erinevatelt õistaimedelt (korvõielised, ristõielised). (Viidalepp, Remm 1996: 203) Naeriliblikas kurerehal 02.08.2012 2.9. Põualiblikas (Aporia crataegi) Põualiblikas on Euraasia metsavööndi liik. Euroopas on ta laialt levinud, välja arvatud Skandinaavia põhjaosa ja Briti saared. Eestis kohatav puisniitudel ja lehtmetsaservadel, arvukamalt Lääne-Eestis. Minu kodukandis levinud metsateede servadel ja avamaastikul.
Olles vastava tähise leidnud, jookseb laps mängujuhi juurde tagasi ja jääb teisi ootama. Ühesugust värvi või sama toiduaine nimetuse või pildiga sedeliga lapsed moodustavad ühe võistkonna (köögiviljad, kartul/riis/makaronid, liha/kala, piimatooted). Võitjaks on kõige kiiremini samavärvi või sama toiduaine nimetuse/ pildiga sedelitega rühmaliikmed kokku saanud võistkond. 8. Köögiviljade korjamine. Mängu eesmärk: kinnistada tuttavate köögiviljade (porgand, kaalikas, kapsas) tundmist; õppida tundma kolme põhivärvi (punane, kollane, roheline); rahuldada liikumisvajadust. Mäng: Mängitakse kogu mänguväljaku ulatuses. Õpetaja näitab köögiviljapõldu(saali/õue nurka on asetatud värvilised pallid või mulaazid) ning annab igale lapsele ämbrikese, öeldes: "Täna läheme köögiviljapõllule porgandeid, kaalikaid ja kapsaid korjama." Lapsed kõnnivad õpetajaga saalis/õues vabalt ringi ning loevad salmikest: ,,Porgand maitsev, kaal on maitsev,
5 Alfalfa Grass Lutsernioras +29.3 Cucumber, Fresh Kurk, värske +31.5 Wheat Grass Nisuoras +33.8 14 Juurviljad White Raddish (Spring) Jaapani redis, kevadine korje +3.1 Rutabaga Kaalikas +3.1 Kohlrabi Nuikapsas +5.1 Horseradish Mädarõigas +6.8 Turnip Naeris +8.0 Carrot Porgand +9.5 Beet Peet, puna- +11.3
Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes
Siia kuuluvad mais, kõrrelised heintaimed, kanep ning tingimisi ka kartul ja talirukis; 2) iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid, mis annavad mitu aastat samal kohal kasvatamisel tunduvalt vähem saaki. Siia kuuluvad kõik teraviljad (v. a. talirukis), jmt; 3) iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid, nagu lina, hernes, päevalill, punane ja roosa ristik ning kõik peediliigid, raps, rüps, kaalikas, kapsas ja enamik ristõielisi. Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3...6 aastat. Lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat. Enesetaluvus reastatuna Talirukis< mais< kartul< suvioder< talioder< kaer< nisu< suhkrupeet< põlduba< ristik, lutsern< raps< hernes< päevalill< lina Kultuuride väärtus eelviljana on külvikordade koostamisel eriti oluline, sest sellest
allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1) Marjad ja puuviljad Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid. (1) Köögiviljad Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. (1) Maitseained Mitmesugused maitseained (sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, 8 piparmünt) on tihti allergeeniks. Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida.(1) Õlu ja vein Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks
Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
Laduda ahjuvormi, peale sibul ja küüslauk, oakaunad üle valada koore ja majoneesi seguga. Küpsetada ahjus 200 °C juures u 30 min. Sama retsepti võib teha ka n.ö laisas vormis - ahjuvormi laduda kanafileeribad, porgandikangid ja sibularattad, küüslauk, oakaunad valada peale hapukoor ja majonees, küpsetada 200 °C juures u. 30 min Serveerida keedetud pastaga. 3. ÜHEPAJATOIT KANAFILEEGA 2 kanafileed 1 sibul 3 küüslauguküünt 4 porgandit 1 kaalikas 2 kartulit kapsast rohelisi herneid * Kanafilee ribatada ja praadida pannil koos sibula ja küüslauguga, lisada tükeldatud ja keedetud juurviljadele. Maitsestada soola, pipra, hakitud värske maitserohelisega. REBEKA KANA KEEFIRIMARINAADIS (Allikas: toidutare.ee) Ligikaudu 6 portsjonit. 12 kana poolkoiba 5 dl keefiri 60 ml taimeõli 2 sl purustatud pipart 2 küüslauguküünt (muljutud) 1 sl meresoola
oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus.
luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi kättesaadavus paraneb veelgi, kui luudest keedetud puljongile lisada veidi äädikat või sidrunhapet, et kaltsium osaliselt luudest keeduleende lahustuks. Kuna taimse toidu arvelt peaks inimene saama ca 75 % kogu söödavast toidust, siis võib välja tuua ka mõned taimse päritoluga toiduained, milles on märkimisväärsel hulgal kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad merevetikad ja kuivatatud puuviljad. Taimse toiduga saadav kaltsium ei omastu nii hästi kui loomsest toidust pärinev kaltsium. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, * 1,9-2 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt
Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. · Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli · Aedvili o köögivili: kapsas, kaalikas, porgand, peet jt o salatiköögivili: kurk, tomat, redis, lehtsalat, paprika, maitseroheline jt o puuvili: õunad, pirnid, ploomid, tsitruselised, banaanid jt o marjad: sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad jt · Piimatooted o piim, hapupiim, jogurt, pett, keefir o kohupiim o juust · Liha, kala ja teised valgurikkad toiduained o sea-, veise- ja lambaliha o linnuliha
Ettevõtte juriidiline vorm osaühing Ettevõtte tegevusala jae- ja hulgimüük Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti Ettevõtte kontaktandmed(aadress) Vana-Viru 14 Telefonid ja faks 0123 4567 E-mail [email protected] Kontaktisik, tema telefon Maie Maasikas Juhatuse liikmed Peeter Rebane, Mihkel Raud, Kalle Kaalikas Omakapital 40 000 Omanikud, nende osa kapitalist 20 000, 10 000, 10 000 Äriideestik Toode: AXBO äratuskell Kliendid: vanusegrupp 25-45 aastat, aktiivsed internetikasutajad, innovaatilised, keskmise või kõrgema sissetulekuga ja inimesed, kelle elutempo on väga kiire ja tahavad võtta oma uneajast maksimumi ja hommikul puhanuna ärgata. Eelised: unikaalne toode, kaasaegne tehnoloogia, kogemustega tööjõud(blogijad, it-mehed),
Intestine topitud putru ja piinatakse ahju. Paljudes kohtades Moskvas kaubeldakse hot Pump koos hoida seda sooja tassi, raud potid tõmmati tekk. Eriti armastas talupoegade marmelaad, pruulitud kõhre ja jalad. Aspic lisada keeta suppi. Kanad harva kasutatakse toidu, nagu nad olid kallid, kuid muna omelets tehtud või lisada neid valmistamiseks hakkliha pirukad. Traditsiooniline talupojatoit olid koogid - köögivilja või teravilja, küpsetatud neid rukkijahu Vene pliit ja täidisega kapsas, kaalikas, naeris, kartul. Eriti kuulus pirukad kala. Mageveekalad polnud mitte ainult kooki, vaid ka kõrva. Vahel kala küpsetatakse õled, mis andis talle suurepärase maitse ja lõhn, kuid mitte kunagi praetud. Rasvad traditsiooniline köök praktiliselt mingit soojust, see oli põhjendatud, pidades silmas toitumine. Вы когда-нибудь задумывались, кто, как и когда придумал существующие способы
Vitamiinid Vajadus mg Sisaldus mg% (mg 100 g vajadus ei ole eriti suur, kokku umbes 25... ööpäevas toiduaines) 30 g, tekivad organismi elutegevuses tõsised C-vitamiin 55...108 Värske kartul 20-30 häired, mis lõpuks väljenduvad raskete Talvine kartul 5-10 haigustena kui organism ei saa pikema aja Kaalikas 15-23 vältel üht või teist elementi küllaldases Sibulapealsed 48-60 koguses. Petersellilehed 125-150 Organismile on peamiseks mineraalainete Till 110 saamise allikaks toit mõnede Mädarõigas 128 mikroelementide (peamiselt fluori) osas ka
Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: · sinised laigud kehal; · kerge aneemia; · kahvatud igemed; · valusad liigesed; · haavade aeglane paranemine. · C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, magus pipar, petersell, till, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl. Vitamiin D Allikad · päikesevalgus · vitaminiseeritud piimatooted · kalamaksaõli · kala - tursk, lest, sardiin, heeringas, lõhe · munad · või · piim · maks Seda on vaja:
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
Avamaaköögiviljad Enamik köögiviljadest on tundlikud mulla happesuse suhtes kuid osa nendest ei talu värsket lupjamist – kurk, porgand, kõrvits, hernes, aeduba. Enamus köögiviljadest (välja arvatud kapsas) ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompostid sobivad kõigile köögiviljadele. Lämmastiku vajaduse järgi jaotatakse kultuurid: • suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber, kõrvits, seller • keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. • Väikese vajadusega – redis, tippsibul • Ei vaja – hernes, uba Viljapuud Mulla happesuse suhtes on tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku ja reeglina sel aastal täiendavalt ei väetata. Järgnevatel aastatel antakse orgaanilised väetised viljakatel muldadel 2…3 aasta tagant, väheviljakatsel muldadel aga igal aastal. Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
