Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m Efektiivne laskekaugus 25 m Kuuli suurim lennukaugus 350 m Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi
neid koristades sõrmi sisse panna. Pärast peo lõppu koristatakse kõik kaunistused, nõud ja linad. Nõud ja laudlinad viiakse pessu. Koristamiseks kulub samuti umbes kaks tundi. 2.8 Eelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart TOIDU NIMETUS Aasiapärane kalasupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 230g/20g valmist.portsj. arv x (tk) 1 kasumi % 66 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto ühiku hind Koguse hind Õli L 0,005 0 0,005 0,005 0,005 19,58 0,10 Seesamiõli L 0,003 0 0,003 0,003 0,003 67,40 0,20 Küüslauk Kg 0,013 22 0,010 0,013 0,010 57,91 0,74
On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub, kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=kl F- elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m) Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju. Keha kaal- on jõud, millega keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: 1)Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) 2)Kaal on elastsusjõud (raskusjõud aga gravitatsioonijõud) 3) Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P = F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg)
Küpsetamisel ja jahtumisel tekib toodetel küpsetus- ja jahtumiskadu. 21 Käsijagajaga tükeldamisel Käsijagajaga tükeldamisel rullitakse taignapall rulliga õhemaks, surutakse kätega ühtlaseks, raputatakse jahutolmu peale ja asetatakse käsijagajaga kaussi. Esmalt tõmmatakse alla plaat, mis surub taigna ühtlaselt kaussi. Seejärel tõmmatakse kangi abil alla noad, mis lõikavad taigna 30 32 võrdse mahuga tükiks. Käsijagajaga kaussi asetatava taignatüki kaal võrdub saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g raskusteks kukliteks jaotamiseks taignatükk kaaluga 1860g (ümardatult 10g-ni); 32 x 58 =1856g 22 Pallikesteks (kuklikujulisteks) vormimine 23 Kihilise pärmitaigna valmistamine · Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks nelinurkseks taignakihiks
1 printer · kas must-valge või väriline · hind · printimiskiirus · mälu · printeriliidesed · garantii · maksimaalne töökoormus 2 monitor · ekraani suurus · resolutsioon · suhe, nt. 16:9 · kontrastsus · vaatenurk · kaal · reageerimiskiirus 3 paberipurustusseade · riba laius · kiirus · prügikorvi suurus · seadme mootori võimsus · aeg, kaua masin võid töötada · paberitundmis reziim · hind 4 skänner · hind · suurus · liides · aeg, kaua masin võib töötada · mitu punkti tolli kohta suudab eristada · värvisügavus · skänneerimiskiirus 5 faks · paberi tüüp · liides · hind · suurus · kas koopiat on võimalik suurendada · trüki kvaliteet
m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.
m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10−11 N m2 kg−2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. Kaal sõltub kiirendusest. Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1 Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2 Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.
· Reisi ajakulu · Reisi ebamugavus · Reisi õnnetuste risk · Maastik (pigem kasu, seega kulukomponendina läheb ta arvesse negatiivselt) · otsene reisiaeg (TT): TT = Tj + Ts + To + Tü + Üp, kus Tj on jalgsikäiguaeg (nii alguses kui lõpus), Ts sõiduaeg, To ooteaeg, Tü ümberistumise aeg ning Üp eraldi trahv ümberistumisele. · kaalutud reisiaeg ehk Ktt: · Ktt = Kj*Tj + Ko*To + Ks*Ts + Kü*Tü + Üp, kus: · Kj on jalgsikäiguaja kaal, tavaliselt 2.0 · Ko on ooteaja kaal. Kui intervall on alla 10 min, siis on soovitatud võtta kordajaks 2.0, kui intervall on pikem, siis on kordajaks 1.0, seda eeldusel, et pikema intervalli korral juba hakkab reisija huvi tundma sõiduplaani vastu ning läheb peatusesse vastavalt lubatud ajale. Lühikese intervalli korral aga enamus inimesi sõiduplaanist huvi ei tunne. · Ks on sõiduaja kaal. Näiteks 2.0, kui tuleb seista täis bussis, 1
hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglid Pall Saalihoki pall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1 Väljak Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord. Erandjuhul võib mängida väljakul, mis ei ole suurem kui 44x22m ja väikseim kui 36x18m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa. Väljakujooned tehakse 4-5cm laiused selgesti eristava värviga. Märgitakse keskjoon ja keskpunkt. Väravaalad mõõtmetega 4m(pikkus)x5m(laius) Märgitakse 2,85m kaugusele poordist.
(Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas
1N, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 Newtoni III seadus Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside pöördsuhtega. a1/a2=m1/m2 ; F 1=F2. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Gravitatsioonijõud Raskusjõud Keha Kaal 1667.a. avastas Newton gravitatsiooniseaduse, uurides kuu tiirlemist ümber maa ja kehade vabalangemist. Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm1m2 )/r 2 G=(F*r 2 )/m 1m2. Gravitatsioonikonstant G=6,67*1011 (Nm2/kg2). Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R2; M=6*1024kg; R=6400km
Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Üldised nõuded Olümpial Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg. Kui roolija on nimetatud kaalust kergem on lubatud kaasa võtta lisaraskus kuni 10 kg. Kergekaalu paatkonna keskmine kaal ei tohi meestel ületada 70 kg ja ükski mees paadis ei tohi kaaluda rohkem kui 72,5 kg, naistel on vastavad näitajad 57 ja 59 kg. Roolijaid ja kergekaalu võistlejaid kaalutakse mitte vähem kui 1 tund ja mitte rohkem kui 2 tundi enne vastava võistlus¬klassi esimest sõitu.
Kaal 24kg +akud, Kasutab Hüdraulikat Cyberdyne's HAL 5 käed/jalad. Human Aitab operaatoril jalgadega suruda 180kg ja kätega Universal pidevalt hoida 40kg. Load Carrier 5x kehakaalu. Tunnetab elektroodidega nahalt lihastesse tulevaid impulsse Peale parda arvuti akiveeriv vastava mootori, matkides operaatri liigutust. Kaal 23kg ülakeha/15kg alakeha Tööaeg ühe laadimisega 2h 40min Kasutab elektrilisi mootoreid Liisitav Jaapanis Hybrid Assistive Limb 5 Olemasolevad eksoskeletid Honda Exoskeleton Legs. Kaal 6.5 kg, Tööaeg 2h Vanuritela ja ka autotehases pikkaaega püsti olevatele inimestele. Honda M.I.T
Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised. 1. LOODUSKIVI FASSAADID 1.1
C D Joonisel toodud orienteeritud graaf on sidus (iga kaks tippu on ühendatud teega), kui aga vahetame tippe C ja D ühendava kaare suuna, siis saadud uus graaf enam pole sidus. Selgitada miks! Näide: Linnatänavad lähtudes sõidukite liikumisest, osa on ühesuunalised liiklusega, osa kahesuunalise. Võrk ehk kaalutud graaf Võrk ehk kaalutud graaf on graaf, mille igale kaarele on seatud vastavusse mittenegatiivne arv ehk kaare kaal. Võrk võib olla orienteeritud või mitteorienteeri- tud. Näide: kaal on sihtpunktide vaheline teepikkus. Kaalutud graafis võib kaal sõltuda suunast. Lühim tee: tee, mille kaarte kogukaal on vähim. Puu (Tree) Puu koosneb lõplikust tippude (sõlmede) hulgast, mis on tühi või mille üks tipp juur on välja eraldatud ja ülejäänud tipud moodustavad mittelõikuva alamhulga, millest igaüks on omakorda puu. Puu on sobiv hierarhiliste andmestruktuuride kirjelda-
taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Ahvenad söövad 500kg, kaal tõuseb 50kghaug sööb 50kg ahvenaid, kaal tõuseb 5kg. Fütoplankton- vetikad ja rohelised taimed. Zooplankton- loomorganismid: vesikirbud
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
Noorlind on tumesokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. KALAKOTKAS Välitunnused Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt aitavad teda teistest kotkastest hästi eristada ka ilma optika abita. Siiski tuleb määramisel olla tähelepanelik kalakotkas on esmapilgul väga sarnane suurte kajakatega. Tiibade siruulatus on 145160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 k g, isaslinnul u 1,5 k g. Saagi jälgimiseks kasutab kalakotkas sarnaselt hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga paigallendu (rappelendu). Häälitsuseks on kõrgetooniline kiuksumine eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades MADUKOTKAS Välitunnused Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170185 cm, kaal 1,82,3 k g. Linnu alapool
Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630
keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti ballistika, taevakehade liikumise analüüs. b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a
Küpsetatud pikitud veiseliha, kartuli-kaalikavorm, mustsõstrakaste 1 portsjon=150/130/50 Portsjonite arv: 5 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5
seninägematuid protsesse. ALICE uurib pliituumade põrgete saadusi, eelkõige kvargi gluooniplasmat, LHCb bkvarke sisaldavaid hadroneid. CMS detektor CMS (Compact Muon Solenoid) Suurte Hadronite kiirendi, üks kahest universaalsest elementaarosakeste detektoritest. Üks kahest peamistest detektoritest. Asub maa aluses koopas Pransusmaa territoriumil Sveitsi piiri lähedal. Kaal 15000 tonni. CMS detektor CMS on mõeldud uurida erinevaid füüsika omadusi, mis võivad olla kindlaks määratud energilistes kokkupõrgetes LHCs. Mõned nendest uuringutest põhinevad Standard mudeli parameetrite kinnitamises või parandamises, samas kui paljud teised uuringud otsivad uusi füüsika omadusi. ATLAS detektor Teine peamine detektor LHCs. Peamine ülesanne on Higgsi ja teiste osakeste leidmine.
ja võrreldes tulemust sama keha kaaluga kuival, võrdleme me tegelikult keha tihedust vedeliku tihedusega. Teeme kohe selgeks ka massi ja kaalu suhte. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N (njuuton) või kN (kilonjuuton). Kuid juurdunud arusaama kohaselt oleme harjunud kaalu ja ka jõudu mõõtma tonnides. Kaal 1 tonn on võrdne raskusjõuga 9,81 kN Sama võib öelda näiteks ühe tonni tõmbejõu kohta. Kuna aga praktikas on sügavalt juurdunud tonn, kui kaaluühik nii laeva andmetes kui lastikäsitluses, siis eristame selles kursuses massi ja kaalu vaid siis, kui see on selguse või korrektsuse huvides hädavajalik. 3.1.3 Ujuvusjõud (üleslükkejõud) ja ujuvus Laev ujub seetõttu, et surub välja oma kaaluga võrdse veehulga. Väljasurutud vesi
Jäävesi *** Punases veinis marineeritud pirni viilud fetakreemi ja mesiste kreekapähklitega Jäävesi 5 2. KALKULATSIOONIKAARDID JA TÖÖKÄIGUD 2.1 Eelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik TOIDU NIMETUS: Tervise salat Portsijoni kaal: 120g:95/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku: 2 Valmistamise Retsepti kaal Hind 20%-ta kaal Kao Ühiku Retsept Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto
rakendatava jõuga. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga. Fh - hõõrdejõud [1N ] Fh = µN µ - hõõrd etegur N - toereaktsioon [1N ] 7. Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud tekib siis, kui kokkupuutuvad pinnad liiguvad teineteise suhtes. Liugehõõrdejõud on ligikaudselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal Kui keha liigub kiirendusega, siis sõltuvalt kiirenduse suunast on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem v suurem. Kui keha liigub kiirendusega üles, on keha kaal P = m( g + a) Kui keha liigub kiirendusega alla, on keha kaal P = m( g - a) Kui keha kiirendus on vaba langemise kiirendusega risti, on keha kaal P = mg ' , kusjuures g' = a 2 + g 2 Kui a=g, on tegu vaba langemisega keha on kaaluta olekus ( P=0 )
Konksuhoidjas võivad konksu toetavaks tõstemasinais. Võimendab jõudu või kiirust · tunnis Kt=ttt/60, kus ttt mehhanismi järgmised koormused: * lasti maksimaalne kaal, * lastihaardeekementide kaal, * konstruktsiooni laagriks olla kas seaduvad liuge- või ka lasti tõstmisel või koorma vedamisel. töötamise aeg minutides ühe tunni seaduvad verelaagrid. Põhiliseks polüspasti ülesandeks on jõu
| Elukoht | varchar(10) | YES | | NULL | | | Synniaeg | varchar(5) | YES | | NULL | | | Synnikaal | int(4) | YES | | NULL | | | Synnipikkus | int(2) | YES | | NULL | | | Sugu | varchar(1) | YES | | NULL | | +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ 8 rows in set (0.00 sec) 4. Leia lapsed, kelle sünnikaal on väiksem võrdne 3800 grammist. Väljasta nimi ja kaal. mysql> SELECT L_nimi, Synnikaal FROM SYNNID WHERE Synnikaal<=3800; +-----------+-----------+ | L_nimi | Synnikaal | +-----------+-----------+ | Richard | 2385 | | Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Liisi | 2920 | | Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 |
ümardatud arvu viga ei ületa 0,5 allesjäetud viimase koha ühikut ü äärm. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid ümardamisvigu esineb juhuslike arvude reas võrdse sagedusega. Iga ümardamisvea suurus on +/- 0,5 viimase koha ühiku ulatuses võrdselt võimalik. Mõõtmistulemuste kaalud suhtelised abiarvud, mis on kasutusele võetud, et esimeste mõõtmistulemuste täpsuse arvestamiseks lõpptulemuse leidmisel. Mida täpsem on mõõtmistulemus, seda suurem on tema kaal. (vt. valemit osast nr. 5 punkt a) Mõõdistamisvõrgu skeem sinna märgitakse rajatud võrgu punktid, lähtepunktid ja lähteandmed, mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonid, mõõdetud nurkade väärtused. Rajatud käigu kõik nurgad peavad olema arvutatud samapoolsetena. Parempoolsed nurgad on ja vasakpoolsed nurgad on . Oluline on skeemil näidata ära käigu suund, sest nt. kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna
viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend.
14 Mandlilaastud kg 11,42 9,51 15 Sarapuupähkel kg 8,06 6,71 16 Mandlid kg 9,17 7,64 17 Rõõsk koor 35% l 1,35 1,13 Kokku 52,95 Kalkulatsioonitabel Toidu nimetus: Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga Kogus: 8 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 Kao% 1x x Muna kg 0,019 0,019 0,150 0,150 Suhkur kg 0,016 0,016 0,129 0,129 Nisujahu kg 0,004 0,004 0,030 0,030 Kartulijahu kg 0,000 0,000 0,002 0,002
Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Sportlase eripära · Rahvusvahelisel tasemel võistlevad mehed on keskmiselt 187 cm pikad ja kaaluvad 78 kg. Naiste keskmine pikkus on 182 cm, keskmine kaal 61 kg. Kõrgushüppajail on hästiarenenud nelipealihased ja eesmised säärelihased.
Egiptuse. 1)Ehituse aeg = Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. 2)Asukoht = Egiptuses. 3)Kirjeldus = · kõrgus praegu 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit · küljepikkus praegu 230,37 meetrit · maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) · umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni · astmeid 203 4)Saatus = Ehitis püsib siiani, ainsast 7 maailmaimest. 5) huvitavat teavet = 2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör-egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt et analüüsi abiga on leidnud püramiidist senitundmatu koridori. 1 Semiramise rippaiad
Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus
töövahendeid ja võtteid. Koristamisel vajatakse tugevaid kõhu-, selja-, jala-, käelihaseid. Need lihased on otseseoses turja- ja seljavaevustega. Pinnakattematerjalid: 1. Linoleumkate- põrand. 2. Värvitud pinnad- seinad ja lagi. 3. Roostevaba teras- kraanikausid, ventilatsioon. 4. Laminaat- kapid ja tööpinnad. 5. Nahk- istmed. 6. Keraamilisedplaadid- seinad. 7. Puit- toolid. 8. Klaas- aknad. 9. Keraamiline klaas- keraamiline pliit ja kaal. 10. Plastik- redel ja veekeedukann. 11. Portselan-nõud. Linoleumkate: Põranda pesemiseks kasutatakse Ajax-it. Pestakse 1 kord päevas või vastavalt vajadusele. Kasutatakse põrandamoppi, tehes S-kujulisi liigutusi. Määrdunud moppi puhastatakse kareda harjaga, vajadusel pestakse ja kuivatatakse õhurikkas kohas. Värvitud pinnad: Seinte pesemiseks
F = ma Newtoni II seadus Jõud ja impulss m1 m2 Gravitatsiooniseadus Jõud ja impulss F =G r2 Mm Gravitatsioonjõud, kui keha ei asu Jõud ja impulss F =G ( R + h) 2 maal P = mg Keha kaal horisontaalsel pinnal Jõud ja impulss P = m( g - a ) Keha kaal kiirendusega liikumisel Jõud ja impulss Fh = µN Hõõrdejõud Jõud ja impulss Fe = - l Elastsusjõud Jõud ja impulss p = mv Liikumishulk ehk keha impulss Jõud ja impulss p1 + p 2 = p1 '+ p 2 ' Impulsi jäävuse seadus Jõud ja impulss
Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes 5) Stress 6) Depressioon ja ärevus Inimese keha optimaalne kaal sõltub väga erinevatest asjaoludest, nagu näiteks vanus, pikkus, kehakaal, lihaste mass, uude mass. Ülekaalulisuse näitjana usaldatakse siiski tänapäeval kehamassi indeksi. Selle leidmisel jagatakse kehkaal kilogrammides pikkuse ruuduga (meetrites). Kehamassi indeksi hindamine: KMI Hinnang Ülekaalu % alla 19 alatoitumine - 19-24 normaalne kaal - 24,1-27 kerge ületoitumine 1-10
Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused: Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal V P= g n kus q on vedeliku tihedus; g - raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P = F ehk V g = 2rk n Mtmised sooritatakse ühe ja sama stalagmomeetri abil ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (vesi) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse
kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes; Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas; Pessa munetakse ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud;
000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € 0.000 0.000 0.00 € Valmistatava toidu maksumus KMta: 0.00 € Valmistatava toidu maksumus KMga: 0.00 € Ühe portsjoni omahind KMga: 0.00 € Toidu nimetus: LILLKAPSAPÜREESUPP Ühe portsjoni kaal: 215 g Vajaminev kogus (portsjonite arv): 10 Sisesta netokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % 10 NETO BRUTO 1 NETO lillkapsas kg 1
on mahukas 1515673,98 ei ole mahukas 678,6 aliga. Tabelis on toodud silindri stused kaks kohta pärast koma; ruumala on alla 500 cm3 (kaasa hukas; hind (kasutada lahtri viidet, mitte Ülesanne 3: Valimised Sõnaline Normaalkaalus või Kaalu- kategori- siniste silmadega: Osaleja nr Kaal (kg) Pikkus (m) Silmade värv indeks seering "sobib kandidaadiks" Osaleja 1 45 1,56 sinine 18,49112 alakaaluline sobib kandidaadiks Osaleja 2 77 1,65 pruun 28,28283 ülekaal ei sobi kandidaadiks Osaleja 3 110 1,91 sinine 30,15268 ülekaal sobib kandidaadiks Osaleja 4 55 1,53 hall 23,49524 normaalkaal sobib kandidaadiks
Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm =BILsin (1) F=( m I -m0 ) g (2) 1.4. Töö käik. 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 = 164.81 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud F=f(I) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI ). Kaalude vahe ( mI m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2.
naised, kuna sel ajal on lootemuna veel nõrgalt kinnitunud ja platsenta ei ole veel täielikult 3 välja arenenud, seega on raseduse katkemise oht suurem. Raseduse kolmandal trimestril on samuti vajalik koormuse langetamine: jägige enesetunnet ja loote liigutusi. c) Raseduse kulgemisest *Võimalik vigastuste oht - raseduse ajal olevatest muutustest tingitult on suurem oht ennast vigastada. Kuna kaal suureneb jääb tasakaalu vähemaks. Lisa raskus mõjub ka liigestele ja lihastele. *Ülekuumenemise oht - Raseduse ajal tuleb kindlasti vältida ülekuumenemist. Tuleb vältida trenni tegemist kuumas ja ventileerimata õhuga ruumis. Ei tasuks sportida palava ja umbse ilmaga, olles palavikus või haige. Kindlasti tuleb juua palju enne, peale ning ka treeningu ajal. Kanda riideid mis on kerged ja mugavad ning lasevad kergesti õhku läbi. Samuti oleks
Külgedelt kollakas, muidu tumepruun Vähenõudlik kala nii toidusuhtes kui ka elutingimuste poolest Kasvab kiiresti Tuleb kainestada enne söögiks tegemiseks Kasutatakse küpsetamiseks, praadideks, vormiroogadeks Leidub järvedes Koha Kaks seljauime ja kihvad Värvuselt rohekas kuni tumehall, kõhualune puhas valge Peipsis ja Võrtsijärves Kiiresti kasvav, kuni poolmeetrit ja kaal kuni 5 kg Praadimiseks, küpsetamiseks, ka friüütimiseks Latikas Kõrget kasvu ja lapik Pikaaealine kala, rekord suurus 5,5 kg ja 32 aastat vana Elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes Parim aeg püügiks on talvel Väga luine kala, tänu sellele rohkem suitsetatakse Luts Pikk ruljas keha ja lame pea, saba ots pikk ja lame Nahk hästi vinske Liha suhteliselt rasva vaene Sobib hautisteks
• Laevateed • Toodrid ja poid Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500 VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE Ühe vindiga laev – käik edasi ■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku
Arsti juures Apteegis loomaarst termomeeter/kraadiklaas , salv kopsuarst spaatel kaal lastearst , tabletid pump perearst , pintsetid kupud pereõde respiraator süstal kardioloog kondoom pulber silmaarst nõel kirurg tilguti hambaarst skalpell
Pestitsiitide kaal 9 kg Vastused Jõe vooluhulk 300 l/s 1. 0,003 g/l Jõe voolukiirus 0,5 m/s 2. 6666,667 korda Surmav konts. 0,5 µg/l 3. 9000 s Lekkekiirus 1 g/s 4. 4500 m
MAS.KOHT TÜHJAD KAUBAALUSED TREPP KONVEIER LAOJUHATAJ A JA PERSONALI RUUMID KILE JA KAAL ATK. PAKKIMISALA KAUBAALUSTE RIIULID VÄLJASTUSALA KLIENDITE. LIS.VÄ.TEENUSTE VASTUVÕTUALA TÕ.LA.KOHT VIRNASTAMINE
KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse
maailmasüsteemi kohta". kohanud nii väheste 1638 ,,Arutlused ja teadmistega inimest, et matemaatilised ma poleks temalt mitte demonstratsioonid kahest midagi õppida saanud." uuest teadusest" EVANGELISTA TORRICELLI Evangelista Torricelli sündis 15. oktoobril 1608. a. ja suri 25. oktoobril 1647. a. Ta oli Itaalia füüsik ja matemaatik. Ta oli Galileo Galilei õpilane. Torricelli ehitas esimese baromeetri ja näitas, et õhul on kaal. sellega tõestas õhurõhu olemasolu. Õhurõhu avastamine · Itaalia Firenze linn u. 1640. a. Hertsog lasi ehitada sügava kaevu. Pumbaga vett aga kaevust kätte ei saadud. Lahenduse saamikeks pöörduti Galileo Galilei poole. Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile, sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Ta ei suutnudki probleemi lahendada ja andis selle edasi oma õpilasele Evangelista Torricellile. Torricelli lahendas probleemi 1643. a.
Tiivik keerleb ja surub gravitatsioonijõuga õhku endast alla poole. Nagu lennuki tiibadelgi, on ka helikopteri igal tiival labad: kõvera pealisega ja sirge alaosaga. Samal ajal kui tiib keerleb, siis labad pöörlevad ja suruvad õhu üle oma kaardus ülaosa ja nö viskavad maa suunas. See, mis nurga all seda tehakse sellest oleneb, kui kõrgele kopter tõuseb. Nurka saab muuta „Colletive pitch“ kangiga. Õhkutõusul, tuleb suurendada kallakut, niimoodi et tõus on suurem kui helikopteri kaal ja seeläbi tõuseb kopter üles. Kui tõus on võrdne kaaluga, siis hõljub kopter õhus ringi. Kui kaal on aga suurem, siis helikopter langeb. Lihtne. Spinning the rotor which has an aerofoil section causes lift, allowing the helicopter to rise vertically or hover. Kopteri juhtimine põhinbeki kahel erineval kontrollil, mida saab juhtida kahe erineva kangiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
