KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis...
Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades,...
16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19 Saarlaste võitlused ja Jüriöö tagajärjed.........................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul . Tartu linnast arheoloogilistel kaevamisel leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel...
Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna. Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas. Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele...
Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde....
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4...
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist...
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest.,...
Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat, vaha. Tallinn, Uus- Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust 5. Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani? 1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu 2. Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus. Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused pärisorjuse süvenemine. Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes. 3...
MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda...
1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita...
1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa...
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees...
Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism...
Kuressaare piiskopilinnus Minu jaoks kõige tähtsaimas linnas, Kuressaares, asub ilus piiskopilinnus, mille praegune hilisgooti stiili vilelev konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüriga ja tänaseks kinni aetud ligi paarikümne meetri laise vallikraaviga on säilinud alates 1381. aastast. Konvendihoone ehitusaasta on üks ainukesi arhitektuurilisi fakte, millega on kõik piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, e...
Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2. Liiga suured koormised 3. Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde 4. Soodne välispoliitiline moment....
Maarahvas XIV-XVI sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist muutus eestlaste õiguslik seisung kehvemaks ning neid karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis,...
1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada 23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus 1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku Ehk orduaeg Mõiste tekkis 17. sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt) Suur osa moodustas ordu valdus Mõõgavendade ordu 12...
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi....