Ajaloo Kontrolltöö 11.kl 1.Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? (1pt) Sõdu kus oli eesmärk rahavas ristiusku pöörata 2.Millal ja kelle vastu toimus esimene ristisõda?(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt)
jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige rohkem mõisaid. Ülestõus tabas sakslasi ootamatult , sest nad olid harjunud jüriöö lõkete ja käraga. Kõik kätte saadud sakslased tapeti, ellu jäänud põgenesid Tallinna või Paidesse Kogu harjumaa puhastati võõrast võimust Eestlased valisid enda seast 4 kuningat Võõrvõimud unustasid omavahelise vaenu.. Ja pöörusid ordu , kui ainsa sõjalise jõu poole Ordumeister kutsus aja võitmiseks Ka eestlased loodsid aega võita , kuid nad tapeti.. ( 4.mai 1343) Esimene lahing eestlaste ja ordu vahel toimus Kanaveres Teine lahing toimus tallinna lähedal Sõjamäel 11.12
võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus 1343-1345 a
1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada 1343 Jüriöö ülestõus relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine 4 kuningat Tallinna piiramine, pöörduti abi saamiseks Rootsi esindaja Turu foogti ja Pihkva vürsti poole > lubasid abi saata Haapsalu piiramine Liivimaa meister Burchard von Dreileben kutsus kuningad Paide linnusesse selgitusi andma > 4 kuninga ja Tallinna piiskopi läbirääkimine. Kuningad tapeti 1343 juuli ülestõus Saaremaal, Pöide linnuse piiramine ja hävitamine
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4
Orduvastased otsisid abi taanlastelt, kuid seda saamata pöörduti vanade vaenlaste leedulaste poole. Leedulased tulidki appi ja purustasid orduväe Turaida all. Alles seejärel sõlmiti rahu, mis siiski osutus ajutiseks. 1304 a. moodustas ordu Riia linna ja Riia peapiiskopi vastu suunatud nn. Tartu konföderatsiooni. Eeskätt tõi valitsejatevaheline vaenutsemine kaasa kannatusi lihtrahvale ja takistas maa arengut. Jüriöö ülestõus 1. Eesti kirjaniku Eduard Borniköhe esimene jutustus “Tasuja” rääkis Jüriöö ülestõusust 23. Aprillil 1343. 2. Ülestõusnud piirasid 10 000 mehega sisse Tallinna linna ja läkitasid saadikud Turusse abiväge kutsuma. Rootsi kuninga asevalitseja lubaski mõne nädala pärast abiväega Tallinna all olla 3. Paraku ei olnud ülestõusnul oma edu enam kusagile arendada, jäi vaid loota, et abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht. Ebaõnnestumine, tahe vabanmeda taani orjusest
Jüriöö ülestõus Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördu...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli. Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond või siis hannibali rahvas. Liivi sõja puhkemine tõi suurt hävingut kogu Eestimaale. Liivi ordu ei olnud võimeline üksi vastu seisma Vene survele ning nii Tallinna linn kui Eestimaa rüütelkond palusid Rootsi kuningalt abi. Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste 400 meheline väeüksus tõstis peale Jüriöö ülestõusu hävingut eestlaste eneseuhkust ning oli suurel määral vastutav Tallinna päästmises tsaar Ivan IV sõdurite eest. 1
Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale? Kuni Jüriöö ülestõusuni olid eestlased vabad, jäi õigus kasutada maad aga maksustati, kohtusüsteemis oli feodaali kõrval hirsnik (talurahva esindaja; õiguseleidja), kombed ja seadused jäid samaks säilis tavaõigus. 4. Millised kohustused sai endale põlisrahvas? Maksud kümnis (kirikumaks), hinnus (naturaalmaks), teotöö ehk teorent. 5. Mis oli põlisrahvale keelatud? Väliskaubandus, merendus.
väikese algustähega, reegel teatud nimede kirjutamisel: kui: tähega, kui see algustähega. Juriidiliste isikute 1) asutuste ja 1) nimest on väljendab ainulisust/ Nt: Jüriöö ülestõus, nimed kirjutatakse organisatsiooonide moodustunud tuletis. erilisust. Esimene ametlikkus(!) 2) perioodikaväljaannete Näiteks: tammsaarelik, Nt: Väga Väikese maailmasõda, konstektis läbiva
väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse 1492- Invangorodi kindlus ehitati 1525- I trükis, pole säilinud 1535-I katekismus W.von Plettenberg-odrumeister Burchard von Dreileben- ordumeister Johann von Üxkull- mõisnik
mille asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnade asutamisel oli suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa tähtsamad linnad olid Riia, Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Paide ja Haapsalu. Linna elanikkond koosnes enamjaolt saksa käsitöölistest ja kaupmeestest, kuid ka eestlasi leidus linnaelanike seas. 9. Miks ja millal puhkes Jüriöö ülestõus? Milliste tulemustega see ülestõus lõppes? Kuidas muutus Vana-Liivimaa poliitiline kaart? Jüriöö ülestõus puhkes eestlaste soovist vabaneda ristiusust ja sakslaste-taanlaste võõrvõimust, koormised kasvasid talurahva olukord halvenes. See puhkes 1343. aastal jüriööl. Eestlased suruti maha. Taani loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 10. Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Millised oli Vana-Liivimaa
hoolitsemise eesmärgil läkitas ta kohale ka mingi arvu munki, kes allusid Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti. Dünamünde kloostri vennaskonna ümberasumise Padisele 1310. aastal ning sinna suure kindlustatud kloostrihoonestiku rajamise põhjuseks oli Dünamünde kloostri Riia ümbruse alade sundmüük Saksa Ordule 1305. aastal. Iseseisva Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat. Jüriöö ülestõus, mille käigus kroonikate järgi tapsid eestlased Padise kloostris 28 munka ning põletasid kloostri, andis ainult osalise tagasilöögi kloostri arengule. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.15. sajandi alguses müüs klooster oma valdused nii Soomes kui ka Liivimaal ning kloostri allakäik oli alanud.
põnevusliku momendi esiletõstmine. Võitlev ideestik vastab ajastu vajadustele ning oli seega kirjanduses väga suure tähtsusega. Eduard Bornhöhe kirjutatud raamatud Tähtsaima osa Eduard Bornhöhe loomingust moodustavad kolm tema ajaloolist jutustust. Nendest tuntuim on 1880. Aastal ilmunud "Tasuja" , mille abil autor väljendas rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus,
aprillil) 1343. Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud Eestimaa hertsogkonnas, Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. feodaalsuhted, talurahva õiguslik seisund, käsitöö ja kaubandus. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Talupojad kes harisid uusi põldse, nende koormised olid tunduvalt madalamad, neid nimetati üksjalgadeks. Olid ka
5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev 3) ametinimetused, auastmed nt minister, direktor, professor, kindral
Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara
tingimusel, et neid lubataks linnusest vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti nad kõik kividega surnuks. 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Alusati Karja linnuse piiramist. Linnus lõpuks vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi kinniseotud küünarnukkepidi üles. Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema. T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi,
Kuid noormees viskas koios sulastega kubja minema. Kubjas jutustas sellest Oodole, kuid valetas mõned asjad juurde. Oodo läks vihaseks ja läks koos abilistega Metsa tallu. Seal oli väike sõdimine, kuid kui Jaanus kaotas kõik oma sulased ära, jooksis ta majja, maja pandi põlema, kuid Jaanus jooksis mööda salakäiku minema. Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu... Oli aasta 1343, Jüriöö, künkal seisis kübaraga ratsanik, ta hõidis käe tõrvalondi, mille ta põlema pani. Siis süttisid igal pool mõisad põlema, kus elasid kas saksad või taanlased, see oli Jüriöö ülestõus. Päeva pärast oli lahing Lodijärve lossis, Jaanus avastas oma isa surnult all vangikoobast, tappis Oodo ära, kuid jättis Emiilia ja rüütel Kruuno ellu, ning juhtus see ellepärast, et Emmi lausus sellised sõnad:"Ma kahetsen meie noorepõlve-sõprust esimest korda. See on minu peigmees..
Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad, mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha.
Arlanda Airport) to Kuressaare, where you can rent a car. Oti Manor is less than an hour drive from Kuressaare. HISTORY The oldest manor in Saaremaa, Oti (Peudorf in German) was privatized already in the beginning of the 14th century. In these populated and fertile areas, the first fiefdoms were created. The first information concerning Oti manor dates from the year 1309. It seems that in Saaremaa this manor was in the possession of the Order of Teutonic Knights and, until the Jüriöö uprising, the economic unit of Pöide Order castle.
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
väikese inimese kompleksi, kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda suuremaks muutub ka inimeste silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota kunagi lootust selle vastu võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Kokkuvõtteks siis niipalju et eestlased on töökad, kokkuhoidlikud, südikad ja me kõik oleme valmis andma kõik et saada ning püsida vabana.
4. Paides toimunud läbirääkimised mais 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. 5. Eestlaste kuningate tapmine- toimus relvakokkupõrge, kus tapeti eestlaste esindus, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikudest. 6. Pöide Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus.
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega. Olulisemad konfliktid: ptk. kus? kelle vahel? kuidas lõpeb? 6 Prohvet-Pärdi juures Oodo ja Jaanus Lahkuvad vihaselt
kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja
7.Perioodikaväljaannete nimed: Päevaleht, Sirp, Meie Meel, Õpetajate Leht, Postimees, Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2. Sina ja Teie kellegi poole pöördumisel 3. Teose ja sarjanimed: ,,Viimne reliikvia'' , ,, Aktuaalne kaamera'' 4.Ajaloosündmuste nimetused: Jüriöö ülestõus, Esimene maailmasõda, Mahtra sõda, Jäälahgin, Rooside sõda, Põhjasõda, Madisepäeva lahing Jutumärgid nimede puhul : 1. Teose-ja sarjanimed: romaan ,,Külmale maale'' ,telesaade ,,Aktuaalne kaamera'' 2. Kaubad: kakao ,,Meie mark'' , ,,Teekonna'' kommid , õunasort ,, Liivi kuldrenett''
tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345. Karistuseks tuli neil ehitada ordule uus linnus Maasilinn ja Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuressaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulauvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Talupoegade õigused ja kohustused: Kohustused: Viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi.
Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist? V: Tambet suri. 10) Mis toimus kevadel aastal 1343? V: Jüriöö ülestõus. 11) Millega lõppes viimane lahing? V: Jaanuse ning enamike eestlaste surmaga. 12) Mis juhtus peale lahingut? V: Eestlaste õnn kadus ning Eesti müüdi Saksa ordule.
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see
Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10
17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. 2.Jüriöö ülestõus-Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.,Taani ja Saksa vastu. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu ühtlustus talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis. Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal-Rootsistamispoliitika nurjumine17.saj algul lõpeas ka Rootsi katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale
naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky.
rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati igast küljest ja nii halvenes majandus ja inimesi suri aina rohkem.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid na...
Maade jagamine: Riia piiskop sai 2/3 vallutatud aladest. Mõõgavendade ordu sai 1/3 vallutatud aladest. Lääneaadli teke: Maaisandad rajasid linnuseid .Linnustes elasid rüütlid läänimehed. 13. sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg ajalt, et määrarud andmeid vastu võtta. 13. sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund: Suurem osa kohalikust rahvast kuulus talupojaseisusesse. Vallutaja tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust jaõigust pärilikule maakasutuseke.Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad . Kirikukihelkondade loomine: Maaisandad korraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust. Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist.Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõig...
Ferry Plane Ice-road Bus Kärdla Gymnasium Gymnasium Over 400 students No school-bell 22 grades 183 years old Director : Ivo Eesmaa dormitory Ivo Eesmaa Activities Football Choir Athletics Basketball Art volleyball Activities Football Choir Athletics Basketball Art volleyball Traditional events Playbox Jüriöö running Night cinema Fashion Show School logo Used materials http://en.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://estonia.eu/ http://www.kardla.edu.ee/ http://www.kardla.ee/ THANK YOU FOR LISTENING !!
-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu - Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik 7. Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk?-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas - Ivo Schenkenberg oli sell kes töötas oma isa heaks https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584
·Keskajal olid ülekaalus vaimuliku sisuga seina- maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. 5 ajaloolist fakti · 1208 Ümera lahing, eestlased võitsid. · 1217 Madisepäeva lahing, eestlased kaotasid =(. · 1262 Tartu saab linnaõigused jeee =). · 1343-1345 Jüriöö ülestõus, eestlased suruti maha, lõpuks, kui kõik sakslaste majad ja mõisad olid maha põletatud =). · 1346 Taani kunn müüb Eesti alad saksa ordule. I eto vsjo :D
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
o Seismine ühel jalal (arendada tuleb mõlemal jala seismist!) o Toengpõlvitusest samaaegselt samapoolse käe ja jala tõste kõrvale. Järgmisena vastaskäe ja jala tõste kõrvale. Abi sain : http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1700/voimed.zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
