eripära vastu. Identiteet, see kuidas midagi on mäletatud. Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahuvuse ja identiteedi loojana, rahvuse ,,kirjutamine" (mitte peegeldamine) kirjanduses Jaan Undusk: kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid ideoloogiline telg, mõtemallid ja tüüpkujud (vajadusvõitlus, Jüriöö mäss) Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak ,,Kalevipoeg" kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil). Kaanon 35.Kaanoni määratlus Kreeka keelest tulenev sõna ,,kanon" tähendab mõõtepulka või reeglit, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiti, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks
määratut uut kuningat, sest lihtsalt polnud enam, mida valitseda (Taani kuninga võimu alla oli jäänud vaid üks maakond Jüüti poolsaarel). Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus, kui 1340. astal naasis kodumaale siiamaani pagenduses olnud Kristoferi poeg (hiljem Valdemar IV). Valdemar IV Taani kuningas 1340-75. Valitsemisaja alguses piirdus võimupiirkond Põhja-Jüütimaaga, 1340ndatel ühendas enamiku killustunud kuningriigist. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs 1346 Põhja-Eesti Saksa Ordule. Võitluses ülemvõimu pärast Läänemerel vallutas 1361 Gotlandi, kuid 1367-70 Hansa Liiduga peetud sõda lõppes ränga lüüasaamisega. Stralsundi rahu 1370 lõpetas Hansa Liidu võiduka Taani-vastase sõja. Valdemar IV + Hansa liidu rahuleping. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimisel
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed. Ajaloosündmused 21 Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4. mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Stalingradi lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu (toimumiskoha järgi, mis on nagunii suure algustähega), Seitsmeaastane sõda (kestuse järgi), Kuues ristisõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda, Esimene oopiumisõda (järjenumbri järgi), Kollaste Turbanite ülestõus, Balti laevastiku jääretk (sündmuse toime pannud ühenduse järgi).
Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna). Mis kehtestas makse ja tolli soodustusi ja pidas sõdu omaliikmete huvide kaitsmiseks. Tähtsaim meretee novgorod,tallinn, lübeck, hamburg, brügge, london. Talurahvas 14-16saj. Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti(adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja
kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei jäänud järele mitte midagi peale y. Lauri Sommer, kes on põhjalikult uurinud Masingu loomingut, kasutab samamoodi y-d. + esseistlik looming on samuti oluline: esseistlik ja loominguline pool on omavahel seoses. Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik mõtlemine, aga see on ka ikkagi eripärane, et ta ei taha igas punktis klappida kristliku tõlgendusega ja muidugi ka see, et siia juurde käib avarapilguline huvi teiste usundite ja religioonide vastu. Ka muistsed kultuurid ja loodusrahvad on tähtsad. "Neemed Vihmade lahte" kirjutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku v talvikliku esteetika vaatepunktist. Arbujate antoloogias võib näha, et kõige distantseeritub on Oras
Ta läheb mõtetes minevikku ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Lõpuks osutus surmahaigus luuluks. Rahvusmütoloogia põhjal on kirjutatud raamatud ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993). Samuti on Vetemaa huviorbiidis (rahva)uskumused ja keskaeg, millest on juttu ajaviitelist laadi romaanis ,,Krati nimi oli Peetrus" (1991) ning kelmiromaanis Jüriöö ülestõusust ,,Risti rahvas". 1970. aastate algul kirjutas Vetemaa rea näidendeid. Mõned näited. ,,Roosiaed" (1976). Rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged, muutub tsivilisatsiooni üldistuseks. Sotsiaalselt kriitilisima näidendi ,,Nukumäng" (lavastus 1980) peategelane, võimukas karjäärinaine, uurib revolutsioonivõitluse ajalugu ning manipuleerib oma uurimisobjektidega nagu nukkudega, eesmärgiks isiklik heaolu. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..
palju tegelasi, kes olid teoses sees. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on täis müütilisi sümboleid ja muistsete eestlaste kultuuri. Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt
Vallutus- võitluse silmapaistvad sündmused on ka te tulemusena liideti Eesti ala Lääne- Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna visa Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas kaitsmine (1223., 1224. ja 1227. aastal). oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku. Eestlased võõras väes Sajandeid ilmestasid eestlaste vaba- 1346. aastal. Võõrvõimud surusid dusvõitlust ülestõusud. Tuntuim neist eestlaste vastuhakud julmalt maha. on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja sel- Eestlased ei kujutanud endast enam le järel puhkenud ülestõus Saaremaal iseseisvat sõjalist jõudu, kuid osalesid 11 EESTI SÕJAAJALUGU seisu väga soodsaid karjäärivõimalusi ohvitseridena tsaariarmees. Baltisaks-
(inimahvid Pirre ja Rääk) nimelt eesti mütloogias pole väga palju tegelasi, kes olid teoses sees. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on täis müütilisi sümboleid ja muistsete eestlaste kultuuri. Vähemalt on teost lugedes näha, et autorile on olnud inspiratsiooniallikaks traditsiooniline kujutlus eestlaste elust enne Muistset vabadusvõitlust ja sellele järgnenud esimestel aastasadadel, mil võõrvallutajate võimu kindlustumist takistas veel näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud
Temaatika hulludega seotud. Kui esimene varasem ots Vetemaa proosast pigem realistlik, siis II periood, mis kõrgperiood kahtlemata, ei ole enam nii ühemõtteliselt realistlik. Realismiga võib siin pistmist olla, ka koomikaga mingit tegemist. Kolmas periood: 90ndate alguses ei tule toodangusse langust, vaid automatiseerumine, iseenese taastoomine. See 90-00ndatel nii põnev pole. Romaan "Risti rahvas I-II" 1994-98 kus aineks Jüriöö ülestõus, aga vetemaalikus kelmiromaani stiilis. Mihkel Mutt (s. 1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle. Tuleb sealt hiljem ära. Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97. aastal saab ajalehe Sirp peatoimetajaks ja Loomingu peatoimetajaks. Peamiselt kirjutanud täiskasvanute proosat.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
34936124.902141 13084 Rae vald 25084 8400134-1Jürimatsi 58.14523825.769045 25084 Tarvastu vald 25085 8400133-1Jürimatsi 58.14538525.768881 25085 Tarvastu vald 30591 5900147-1Jürimõisa 59.42861 26.029505 30591 Kadrina vald 32899 5900149-1Jürimõisa 59.45219126.012622 32899 Kadrina vald 30592 5900150-1Jürimõisa 59.42835326.029727 30592 Kadrina vald 32898 5900148-1Jürimõisa 59.45226426.012854 32898 Kadrina vald 1416 14711-1 Jüriöö park59.42713124.820170 1416 Lasnamäe 1417 14712-1 Jüriöö park59.42686024.821416 1417 Lasnamäe 27009 6700180-1Jütsi 58.03711424.803709 27009 Saarde vald 30195 6700181-1Jütsi 58.03699624.803707 30195 Saarde vald 1473 16102-1 K. Kärberi 59.44503224.877469 1473 Lasnamäe 1474 16103-1 K. Kärberi 59.44535024.879592 1474 Lasnamäe 13695 16109-1 K. Kärberi 59.44481924.879029 13695 Lasnamäe 1372 13604-1 Kaabli 59.40801524
mullastikukaart, merevee soolsuse kaart jne) rahvastikuteemakaardid (näiteks rahvastiku tiheduse kaart, rahvusliku struktuuri kaart, vanuselise struktuuri kaart jne) majandusteemakaardid (näiteks masinaehituse kaart, põllumajanduse kaart, transpordi kaart, mäetööstuse kaart jne) kultuuriteemakaardid (näiteks haridusasutuste kaart, kinokülastuste arvu kaart, telejaamade vaadatavuse kaart jne) ajalooteemakaardid (näiteks Jüriöö ülestõusu kaart, Teise maailmasõja kaart, Euroopa poliitiline kaart pärast Versailles'i rahu jne) Selleks et teemakaardil kujutatu annaks õigesti edasi andmete sisu seda külge, mida kaardi koostaja soovib esile tuua, on tähtis andmete õige rühmitamine. Maa-ameti geoportaal, Kupits (halduspiiride kaardiserver), 195. Algandmete interpreteerimine Kõik GISs olevad andmed on seotud geograafiliste koordinaatidega, st. andmed on
ümberringi lõkendas veel kaua kullases, punases, roosas ja violetses värvis. Inimene rõõmustas ja lootis homseks ilusat ilma. Aga näe -- vaevalt kustus viimane heledam kuma tumesinise võlvi äärelt, seal värvis see ennast teises köhas mustaks, käre kirdetuul külvas taevavõlvi pilvi täis, vihm, lumega segatud, kähises maha. Hommikul oli taevas hall, tuul külm, maa mudane, sopase vee sooned sirisesid kollasteks ojadeks kokku. Ühel pilvisel ööl -- see oli jüriöö -- peatus 91 üksik ratsamees kõrgel künkal, umbes poolteist penikoormat Tallinnast. Ratsanikul oli pikk talu-pojakuub õlgade ümber ja pehme kaabu sügavale silmile tõmmatud. Öö oli, nagu öeldud, pilvine, taevas tume ja täpiline nagu mättane maa. Pilvetäppide vahel väänlesid risti-põigiti heledamad jooned, mille kaudu kuu kiired nõrka kuma uinuva maa üle valasid. Kõle öötuul köhas tumedasti ümberkaudsetes metsades ja vingus ratsaniku pea köhal üksiku männi okstes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
