Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens , K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet...
Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis j...
Hukkamise juhina toimis Samzelius,” jutustab vabatahtlik oma päevikus. Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud 8 hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens . Teised reisikaaslased Johannes Peistik ja Aleksei Rünk“ (Wikipedia, 2012) 9 Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist Joonis 1. Jüri Vilms 10...
Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale jalga lasknud. Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa poole astuma. Ühel pärastlõunal sattus ta jõäärsesse Vanatammi tallu. Kodus juhtus olema pererahvas, Juuli ja Jüri Brauer. Brauerite nimeon siinkandis kohatud mõisa ajast peale ja nad on alati heas kirjas olnud. Jüri isa oli Jägimäel Glehnidr juures piimamees ja onu Mart aednik. Saladuslik võõras Jürgens tegi peremehele ettepaneku viia ta hobusega Haruteele, et sealt edasi Pihkva poole suunduda, ja andis Brauerile 300 rubla. Jüri kui kogenud mees selgitas, etpäevasel ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult pimedas. Kuna kehtiv võim oli andnud korralduse teatada igast kahtlasest isikust, siis läks Jüri pool kilomeetrit eemal olevasse Jälgimäe koolimajja. Jürgensile ütles ta, et mu naine annab sulle süüa ja lahkumise ettekäändeks lammaste mujale sööma viimine...
tendentsid, ärritus afektiivsed pursked; neuropaatia tunnused juba Lapsepõlv võib ka normaalselt mööduda, alles noorukieas avalduvad tüüilised jooned. Vajavad toetust ja juhtimist. Taluvad halvasti rangelt reglementeeritud korda ja kinniste asutuste atmosfääri. Kasvatusasutustes satuvad sageli teiste rünnakute ja mõnitamise alla. 20. H. Eysenck isiksuse teooria üldmõisted. Hans Jürgens Eysenck on 20. sajandi üks kõige tuntumaid psühholooge, kelle tööd on mõjutanud olulisel määral paljusid psühholoogia valdkondi ning kes avaldas 1964. aastal raamatu "Kuritegevus ja isiksus", milles esitas originaalse kriminaalse käitumise käsitluse. H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial; · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida;...
4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette ja organiseerivad oma elu. Selline klassifikatsioon on kasulik isiksuse kirjeldamiseks, kuid ei seleta, miks mõned inimesed on ekstravertsemad või meelekindlamad kui teised. 12.3. Ekstravertsuse bioloogilised teooriad Hans Jürgens Eysenck seletab introvertide ja ekstravertide erinevust ühe ajuosa (ARAS) töö erinevusega. Tema sõnul on introvertidel ARASi aktiivsus suurem, seetõttu mõjutavad igasugused keskkonnaärritused introverte tugevamini. Edukaks tegevuseks on vajalik paras aktivatsioon liiga madal ja liiga kõrge aktivatsioon takistavad tegevuse edukust. Eysencki teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel. 12.4...
docstxt/1555409779557.txt...