Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes
Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks, perioodi tähistatakse tähega T. Perioodiühik on 1 s. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f= 1:T Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise.
korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale.
Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk. Kuna erinevaid mehaanilisi suurusi on palju, siis toimub andurites täiendav mehaaniliste suuruste muundamine. Näiteks, anduri erinevate füüsikaliste sisendsuuruste: jõu, momendi, rõhu ja kiirenduse taandamine mehaanilisele deformatsioonile (siirdele), kasutades selleks Hook'e seadusena tuntud põhimõtet, et elastsete kehade deformatsioon on võrdeline seda põhjustanud jõuga. Mehaaniliste suuruste muundamisest annab ülevaate tabel.
teiste kehade poolt antud kehale avaldatava mõju suurust ja suunda. Mass- suurus, mis peegeldab seda kuidas keha reageerib teiste kehade poolt avaldatava mõju suurusele ja suunale. Impulss- on vektoriline suurus, mis on võrdne massi ja kiiruse korrutisega. 7. Newtoni II seadus- iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline tema massiga. Newtoni III seadus- kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune; jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on alati suuruse poolest võrdsed kuid suunalt vastupidised. 8. Galilei teisendused. Oletame, et kaks taustsüsteemi liiguvad teineteise suhtes jääva kiirusega v0. Ühe süsteemi koordinaatteljed olgu x, y , z ning teise omad x`, y´ ja z´. Ja nad paiknegu nii, et teljed x ja x´ ühtiksid, y ja y´ ning z ja z´ oleksid paralleelsed. Kui hakata aega lugema hetkest mil mõlema süsteemi
Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Vkogu = s kogu / t kogu Kehade vastastikmõju o Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s o Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. o Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist
Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg) Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“ Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“ Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv) Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“
Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus mis väljendab ühe keha mõju teisele. Mis on jõu mõjusirge? Sirge mida mööda jõud mõjub on jõu mõjusirge. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäik keha on selline keha mille punktide vahelised kaugused jäävad alati muutumatuks. S.t. absoluutselt jäik keha ei deformeeru. Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks? Ekvivalentseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, millega saab asendada kehale mõjuva algse jõusüsteemi ilma, et keha tasakaal sellest muutuks.
Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus
täielikult määratud. Geomeetriliselt esitatava suunatud lõiguna.2) Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Suunatud suuruse -- vektori -- märgi muutmine tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Nüüd on selge ka tasakaalutingimuse teise poole mõte. Kui kaks jõudu mõjuvad kehale vastassuunas piki samat sirget, on summa igal juhul null. Aga summa on null ka siis, kui sirged on erinevad, kuid paralleelsed. Kuid sellised jõud on suutelised keha pöörama - kuni saab nulliks ka nende jõudude momentide summa. Õpikutes kasutatakse mõnikord väljendit "algebraline summa". Sellega tahetakse öelda, et ei piisa, kui jõudusid väljendavad numbrid tuimalt kokku liita. Tuleb arvestada jõudude märke ja kontrollida, kas pole tegu vektoritega. Kui jõud mõjuvad piki sama sirget, piisab märkidest. Kui mitte, tuleb kasutada vektoreid. Jõumomendid - juhul, kui keha on teljele kinnitatud,
vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon) suunatud piki selle joone puutujat Jõujoone suund ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ampere seadus: Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin)
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed
2. Newtoni looming 17. sajand oli aeg, kui tööstuse ja kaubanduse vajadused andsid tõuke loodusteaduse täpsete meetodite arendamiseks. Nii toimuski mehhaanika kujunemine matemaatiliselt harmooniliseks teaduseks. 17. sajandil ei püstitatud ei jõudude loomuse ega ka päritolu küsimust. Ka liikumapaneva jõu mõiste ei kujunenud esialgu korraga. Newton, soovides vältida jõudude loomusest enneaegseid hüpoteese, aitas tahtmatult juurutada füüsikasse ebaõiget kujutlust, nagu mõjuks jõud eemalt läbi tühjuse ning andis sellele mõistele formaalselt täieliku selguse. (Biographies. www) 1672. aastal hakkas Newton Cambridge'is uurima valgust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutusega. Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi (vt. joonis 5.). 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal. Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta
Füüsika NEWTON'I SEADUSED: I SEADUS – INERTSISEADUS Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F = 0 => A = 0 Inerts – nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. II SEADUS – DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. A = F ÷ M III SEADUS – MÕJU- JA VASTUMÕJUSEADUS Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. F1 = – F2 IMPULSS JA IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: IMPULSS: Tähendus: Impulss on keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada, vektoriaalne suurus. Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t
aatomi tuum annab 99,9 % kogu aatomi massist ioonid välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest sel juhul osutuvad aatomis positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks laengute vahelise jõu suund erinimelised laengud tõmbuvad samanimelised laengud tõukuvad elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud mida suurem on laetud kehade kaugus seda väiksem on elektrijõud elektroskoop on seade millega saab kindlaks teha kas keha on laetud või mitte elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainetesegu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele coulombi seadus
Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki vardaid. 1) Koostame tasakaaluvõrrandid: Fx=0 -N1+F2+F3cos -N2cos -F1cos =0 Fy=0
Dünaamika *Newtoni I seadus - kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F=0 → a=0 *Newtoni II seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on F võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. a= m *Newtoni III seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete 1=¿−F2 vastassuunaliste jõududega. F¿
°C on 999,972 kg/m3 1000 kg/m3 = 1,000 t/m3. Näide 1.1 Puidust pruss pikkusega 6 m, laiusega 0,3 m ja paksusega 50 mm on massiga 60 kg. Arvutada puidu tihedus. Puidu ruumala V = 6,00,30,050 = 0,090 m3. m 60 Puidu tihedus = = = 667 kg / m 3 = 0,667 t/m3. V 0,090 1. Hüdrostaatika 1.1. Vedeliku rõhk Pressure experted by a liquid Rõhu p ühikuks SI süsteemis on paskal Pa, mis on jõud 1 njuuton ruutmeetrile 1 Pa = 1 N/m2. Kasutusel on suuremad ehk kordsed ühikud, sest paskal on liiga väike ühik vedeliku rõhu mõõtmiseks: 1 kPa = 103 N/m2 = 103 Pa; 100 kPa = 1 bar = 105 N/m2 = 105 Pa; 1 MN = 106 N. Füüsikakursuse Pascali seadusest teame, et rõhk vedelikuruumala vaadeldavas punktis on ühesugune kõiki seda punkti läbivate tasandite puhul. Samuti teame
Ampere avastas, et paralleelselt paigutatud vooluga juhtmed mõjutavad teineteist: Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Kumbki vooluga juhe tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub teisele vooluga juhtmele mingi jõuga. 5. Ampere seaduse valem, seletused ja mõõtühikud. F=IBlsin F magnetjõud; Ampere'i jõud (N) I voolutugevus (A) nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel l juhtmelõigu pikkus (m) B võrdetegur; iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas; nim. magnetinduktsiooniks (T) 6. Magnetinduktsioon (mida iseloomustab, mis ta on, ühik SIs ja suund) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng
gravitatsiooniline mass ilmub universaalsest gravitatsiooni seadusest. · Inertne mass - väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust Mis on kaal · Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon ) · Njutoon = jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/ Mõõdetakse jõud Njuutonis (1N) Kuidas ja mis ühikus avaldatakse SI süsteemis TÖÖ? Palun andke töö määratlus SI süsteemis
1) millal tehakse mehaanilist tööd ja millal mitte? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune
Nurkiirus selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga mod ajavahemiku suhet = / t 5. Kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu võI ühtlase sirgjoonelise liikumise olekut nim inertsiks. Materiaalset taustsüsteemi ,milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt nim inertsiaalseks taustsüsteemiks 6. Dünaamika Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 7. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8
tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. http://www.annaabi.com/oerstedi-katse-o.html 7) Ampere tõestas, et ka kaks vooluga juhti mõjutavad teineteist. Tema panuseks oli ka see, et ta avastas magnetvälja omaduse: magnetväli kaasneb laengute liikumisega ja tekivad nn ringvoolud. Ampere avastused: · kui 2 vooluga juhti on paralleelsed, siis nende vahel mõjuvad jõud on maksimaalsed, kui aga risti, siis jõud ei mõju · samasuunalised jõud tõmbejõud, erisuunalised tõukejõud · jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. http://www.annaabi.com/Magnetism-m46510.html 8) "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis
Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt
suhet. 8. Energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema. liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. 9. Konservatiivsed jõud, mittekonservatiivsed jõud Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus
Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus a®, suund a® ja rakenduspunkt a®. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2)
Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende
Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa.
hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: · vabavõnkumine · sundvõnkumine · isevõnkumine Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on nii nimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega. · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiiruse kõrgema astmega. · Coulomb'i hõõrdejõud. Neist teist tuleb arvesse võtta vaid suurte kiiruste korral, ning praktilistes arvutustes kasutatakse vaid esimest ja kolmandat takistavat jõudu.
8.klass: Valemid, mida läheb kindlasti vaja · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt) · Kasutegur : = A(kasulik) : A(kogu) Vastus protsentides.
Põhiühikud mehaanikas ([Pikkus], [Mass], [Aeg]). Lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités - on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena (põhiühikud), ülejäänud ühikud tuletatud. *põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]= kg*m/s2 , Njuuton on jõud, mis kehale massiga 1kg annab kiirenduse 1 m/s2. 3. Jõud (moodul, mõjusuund, rakenduspunkt). Jõud - DEF: Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on a) moodul b) mõjusuund c) rakenduspunkt * Kahte jõudu loeme samaväärseiks ainult siis, kui neil on sama tugevus (moodul), mõjusuund ja rakenduspunkt. 4. Staatika aksioomid:
Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu ja jõuõla vahel on täisnurk. 3. Tügi vagonett 1000kg ja kiirusega 0.3m/s. Talle liikus vastu täis vagonett 0,1m/s. Pärast põrget jäid seisma. Leia vagonetis olnud maagi mass. m1= 1000kg m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' v1= 0,3m/s m1v1 - m1v1'= m2v2'- m2v2
2p vastastikmõju, inimene mõjutab turvavööd ja see samamoodi vastu. 4. Kas karusselliga sõitmine on näide Newtoni I seadusest? Põhjenda. 2p Ei, karusselli ühtlane liikumine on ringjooneline. 5. Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Maa Kuud või Kuu Maad? 1p kumbki ei tõmba teinetest enda poole, vastastikmõju puudub (Võrdne.) 6. Kirjelda vaiba kloppimist? 2p ( 1) Vastastikmõju, klopits paneb vaiba liikuma. 2) Newtoni kolmas seadus, klopitavale vaibale mõjub sama jõud, mis klopitsale.) 7. Selgita, miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi? 2p püssi ja kuuli vahel on vastastikmõju. (Või jällegi kolmas seadus, püssile mõjub sama jõud mis väljuvale kuulile) 8. Auto kiirus on 36 km/h ja mass 2,4 t. Kui suur kiirendav jõud suurendab auto kiiruse 6 sekundi jooksul väärtuseni 72 km/h? 4p 9. Kui suur on impulsi muut 400 g massiga pallil, mis kiirusega 10 m/s põrandale kukkudes põrkab tagasi kiirusega 6 m/s? 4p m : 400g = 0
Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud jõud, mis mõjub mööda pinda liikuvale kehale ja on liikumisssuunaga vastupidine. F=F N Elastsusjõud keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. F=-kl Üleslükkejõud vedelikus või gaasis asuvale kehale mõjuv jõud, mis on vastassuunaline raskusjõule. F=gV Impulss liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju jõudusid või kui need jõud tasakaalustuvad.
Seda saab panna kirja panna sekundites, tundides kui ka kuudes. Kiirendus- Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus , mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N .SI-süsteemi mõõtühik W vatt . 3. Elastusjõud- esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Gravitatsioonijõud- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha , mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa
pöörata, e. Et pöörlemistelg püsiks. 8) Perioodiline liikumine •Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatestkehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine •• eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi •potentsiaalne energiaon minimaalne •• Iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist •võnkuma (kehale mõjub jõud, mis püüab teda •tasakaaluolekusse tagasi viia) •§ Negatiivne roll: •• Sildade, laeva korpuse, lennuki tiivade, ... võnkumised •§ Positiivne roll: •• Elektromagneetilised (valgus, wifi, telefon, •meditsiin, ...), aine (muusika) võnkumised •Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Harmooniliseks nimetatakse
....................................................... 14 Lisad................................................................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Teise kodutöö ülesandeks aines konstruktsiooni elemendid on konstrueerida plokiratas. Lähteandmeteks tuli võtta plokiratta trossile mõjuv jõud (matrikli numbri 4-5 viimast numbrit) F=3143N. Jõud mõjub trossi kummagis harus võrdselt. Trossi ja plokiratta haardenurgaks valisin 180 ° . Plokiratas on kahel veerelaagril ,mis toetuvad teljele . Telg omakorda toetub kronsteinile, mis on koostatud keevis konstruktsioonina ja on kinnitatud keermesliidete abil tugiseinale. Eesmärgiks on saada kogemusi konstrueerimise vallas. 3 Trossi valik.
s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus KEHA VASTASTIKMÕJU · Mass on kehale mõjuv jõud, massi ühik on (kg). · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s. · Rõhk on pinnaühikule mõjuv jõud. · Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõud on gravitatsioonijõud. Fr = mg, milles Fr raskusjõud (N) m keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s)
Jõud ja jõuliigid Jõud on kehade vastastikkuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise , hõõrdumise või väljade tulemusel . · Gravitatsiooniväli · Magnetväli · Tuumaväli Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus , suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelne teega siis me nimetame seda jõu mõju sirge. Jõuliigid: · Gravitatsioonijõud (mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises ja tõukumises , gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmest. Njuutoni ülemaailmne gravitatsiooni seadus ( valem): F=G Seletus: kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ruuduga
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel..
liikumine on suhteline. Liikumise võrrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas. a) Ühtlane sirgjooneline liikumine b) Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine 2.2. Kehade vastastikmõju Mass keha inertsuse mõõt. (Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg. Jõud vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N) 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg 1 Rõhk füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. 1Pa on rõhk, mida avaldab jõud 1N 1m2 suurusele pinnale. 1653. a. Pascali seadus Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon
Elektrostaatiline väli. Väljatugevus o Väli on jõu võimalikkus. o Kui kehade vahel mõjub mingi jõud, kuid kehad teineteisega ise kokku ei puutu, siis öeldakse, et üks keha asub teise väljas. Mateeria vormid · Aine ja väli on kaks peamist mateeria esinemise vormi · Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused
Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired väsivad kiiresti toodavad energiat anaeroobsel teel Mis on lihase hüpertroofia? Lihaste liigpaisumine Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Tekib sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kudedes. Paraneb vastupidavus, ei parane absoluutne jõud Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia? Tekib müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kudedes. Paraneb absoluutne jõud, ei parane vastupidavus. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis, kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon üksikkontraktsioon lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise vastus.? Mis on teetanus ja kuidas jaguneb?
Armastus- jõud või nõrkus? Armastus on tugev side kahe hinge vahel. See on seletamatu ja müstiline tunne, kui kaks inimest üksteist armastavad. Igaüks meist on tundnud armastust. Kui inimene ei ole veel leidnud seda õiget ja ei ole saanud tunda päris armastust, siis teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate, sõprade või kellegi teise poolt. Kuna armastus on nii keeruline, siis ma arvan, et see on nii jõud kui ka nõrkus. Voltaire on öelnud: ,,Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha." Kui armastus lööb südamesse, siis paneb ta vere kiiremini käima, kui aga pähe, teeb segaseks. Sellest võib järeldada, et armastus on nõrkus, mis tekitab südamevalu, võib inimesel pea segamini ajada ja panna ta tegema meeletuid asju. Armastus on sarnane tikkudega- kõik teavad, mis ohte need endas peidavad, kuid ometi tahab igaüks nendega mängida
a = F/m Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada. Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega F1 = -F2 Jõudude liigid Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt. Kehad mõjutavad üksteist vahetult (näit. Rõhumine, hõõrdumine) ja väljade vahendusel. Jõud on vektor, mida iseloomustab väärtus, suund ja rakenduspunkt. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon (ladina k raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad, olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaaroskesteni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
