Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jõud" - 7117 õppematerjali

thumbnail
12
docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Kuigi probleemid, mis vaevasid Lõuna-Vietnamit, olid oma olemuselt pigem poliitilised ja majanduslikud, keskendus USA sõjalistele lahendustele ja valmistus riigis pidama suurte üksustega sõda. Ettevalmistusi tegid ka Vietkong ja PVA. Nad töötasid välja lahingutehnikad, mis hõlmasid miinivälju, punkrisüsteeme ja tunnelivõrgustikke. Alles 1966. aasta sügisel alustatud operatsiooni ,,Attlebro" käigus tegid USA väed arvukate lahingupatrullide abiga katse hävitada kommunistlikud jõud kogu Lõuna-Vietnamis. Oma taktikalist eelist kasutades võitles Vietkong tihti hoolikalt ettevalmistatud lahniguväljadel, kuni nende kaotused jõudsid teatud piirini, ning seejärel lahingust tagasi tõmbusid ja taandusid oma turvatsooni. Operatsiooni ajal tapeti 1100 Vietkongi sõdurit. Usa kaotas ise vähem kui 100 meest. Lisaks sellele lõhkusid ameeriklased mitmed Vietkongi peatuskohad ja sundisid neid Kambodzasse põgenema. 1967

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SPM JAHUTUSSÃœSTEEM

friksioon ketas koos veovõlliga. VÕLLILIIN Ülesanne: Kanda väntvõllil või reduktori pöörded üle sõukruvile I 1- sõukruvi, 2- täävitoru, 3- kandelaagrid, 4-6- vahevõllid, 5- kandetugilaager, 7- ühendusmuhv, 8- Peamasin. II 1- sõuvõll, 2- vavevõll, 3- peaelektrimootor, 4- peaelektrikilp, 5- peageneraator, 6- diiselmootor. PEATUGILAAGER Ülesanne: võtta vastu sõukruvi tõmbe või tõuke jõud ja anda see edasi laeva kerele 1- sõuvõll 2- kandelaager 3- laagri korpus 4- tugiketas 5- tugisegmendid 6- tugisegmendi pesa 7- laagri karter 8- jahutusspiraal 9- tugisegmendi svääriline kinnitustivt 9 2 8 2 α 6

Merendus → Laevandus
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Soojusfüüsika

R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 V 4.3. Aine ehitus Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Majanduse konspekt

Reisikindlustus ­ reisikindlustuse poliisi ostavad reisivad, mida katavad nende välismaal tekkivad ravikulud. Kindlustuse ajalugu: 6000a. Tagasi sõlmisid kaupmehed lenginguid röövlite rünnatud kaubakaravanide heastamiseks. Esimesed kindlustusasutused Vana-Rooma matsusekassad. Suurimaid ja vanimaid kindlustusfirmasid on Loyds of London. Eestis 1866a. Tallina vastastikune Kinnitusselts. Tarbijakaitse Majandsues osalejate- tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed. Äripoolel on tarbijate ees eeliseid suuremate teadmise ja võimaluste tõttu. Tarbijakaitseseadus paragrahv 4 sätestatud tarbija põhiõigused. Esimene võeti vastu 1.jaanuar 1994, hetkel hetkeb 15.04.2004 jõustus(vastu võetud 11.02.2004). Vastavalt ÜRO tarbijakaitsejuhistele on kõikidel tarbijatel õigus: 1)Põhivajaduste(toit,rõivad,peavari) rahuldamisele 2)Ohutusele- olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtliku toote või teenuse eest

Majandus → Majandus
74 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Analüütiline keemia

Komponentide segu lahutamine põhineb sorbtsioonil ­ gaaside, vedelike või nende lahustunud ainete seondumine sorbentidele. Sorbentideks on nii tahked, kui ka vedelad ained. Absorptsioon ­ seondumine kogu sorbendi mahu ulatuses ­ sorbendiks on vedelik. Adsorptsioon ­ seondumine sorbendi pinnal ­ sorbeeruvad ained kontsentreeruvad faaside kokkupuutepinnal. (liikuv vedel faas üuutub kokku liikumatu tahke sorbendiga) Adrptsiooni kutsuvad esile molekulaarsed jõud. Kui sorptsioonil aine ei muutu keemiliselt (säilitab oma individuaalsuse) ­ füüsikaline sorptsioon. Protsess on pöörduv, aine või sorbendilt kergesti vabaneda ­ desorptsioon.On vähespetsiifiline, võib kulgeda suvalisel pinnal suvalise aine suhtes. Konst.temp-l intensiivistub gaasi rõhu või aine konts-ni kasvades. Kui sorptsioonil toimub sorbendi ja sorbaadi tugev vastasmõju,nii, et nende struktuur muutub ­ keemiline sorptsioon. Toimub faaside kookupuuutel keemiline reaktsioon

Keemia → Analüütiline keemia
111 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

Metalli survetugevuse määramisel loetakse jõud negatiivseks, kuna ka deformatsioon on negatiivne.Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E kus E ­ elastsusmoodul

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
102 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Elektrimontaaži õppepraktika II

Mis on loogiline „1“? Valige üks või mitu: a. Omistamisoperatsioon b. Elektriahela katkestus c. Signaal, mis kannab mingit informatsiooni d. (Nominaalne) elektrivool ahelas Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: (Nominaalne) elektrivool ahelas, Signaal, mis kannab mingit informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1....

Mehhatroonika → Automaatjuhtimissüsteemid
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kirjandusteooria

kommunikatiivne. Inimene suhtestub loetud tekstiga, lugemist seostab oma varajasemate arusaamadega (nt tõeline naine |Balzac|). ,,Igas sõnas on kaks häält, minu oma ja teise oma." Bahtin rõhutab tähenduste paljususe teket ­ keel on miski mida ei saa suruda kindlatesse raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline, matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja vaidlustuseks, kuna need jõud on alati vastastikkuses seoses, ei saa neid siiski päris ära kaotada. Nt seadustel on alati ,,suurem" sisu kui pealtnäha, seega täielik monologiseerimine ei ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma muutev jõud mida ei ole võimalik ära tarbida

Kirjandus → Kirjandusteadus
4 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

3) eksklusiivsus: inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks ja inimene ise tunneb seda nii  kuri tahe ehk süü – inimene saab aru oma teo iseloomust ja kahjulikkest tagajärgedest ning soovib nende saabumist  internaalid – selle isiku tegevuse kontrollikese asub tema enda mõtetes ja otsustamist tagavates psüühika süsteemides  eksternaalid – isik usub, et aktiivust kontrollivad välised jõud TAHTLUS:  tahtlus – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine  kuriteo eest tohib isikut karistada ainult siis, kui see on tahtlikult toimepandud  kavatsetus – isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine  otsene tahtlus – isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule  kaudne tahtlus – isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule

Õigus → Tsiviilõigus
28 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihis- tuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplasti- fikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15

Ehitus → Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
286 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

Ungari kaotas ligikaudu 143 000 meest, mistõttu nad said oma relvajõud rindele paisata alles 1944. aastal. Juba pärast Barbarossa nurjumist ei olnud Saksamaal piisavalt ressursse, et minna 1942. aastal sõtta kõigi kolme armeegrupiga, siis Blau ebaõnnestumine tähendas, et 1943. aastal piirdusid sakslaste pealetungioperatsioonid Kurski eendiga. Lisandus tendents, et lääneliitlased läksid 1943. aasta keskel ründama algul vahemerd ja seejärel Loode-Euroopat, mistõttu Saksa jõud idas ei saanud kasutada läänest saabuma pidavaid reserve. Kohe pärast Volga intsidenti püüdis Punaarmee ära kasutada Saksamaa jõudude peataolekut ning võttis ette mitu pealetungi Lõuna-Venemaal ja Ida-Ukrainas. Nende peamine eesmärk oli purustada von Mansteini armeegrupp Süd, mis oli moodustunud armeegruppide A, B ja Don ühendamisel. Peeti maha mitmeid lahinguid, sealhulgas ka üks suurem tankilahing, millest suutis võitjana välja tulla Punaarmeel

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kaasaegse ergonoomika alused

sooritada liigutusi, mis on seotud keha kallutamisega. Sageli peaks iste olema ratastega. Istme eesserv peaks olema piisavalt kumer, et see ei suruks kokku reieveene. Optimaalne füüsiline koormus Et töötaja ei raiskaks oma vaba aega töö ebasoodsate mõjude likvideerimiseks, peaks tööprotsess ja töökeskkond soodustama töötaja teatud parameetritega (eri jäsemete liigutuste arv ajaühikus, liigutuste ulatus, trajektoorid, kasutatavad jõud jne) füüsilist aktiivsust. Kehaliste harjutuste programmid tööl Üks töövõime tõstmise moodus on mõnel maal levinud tööks karastamise (work hardening programs) ja sobivuse saavutamise programmid (vt Bridger, 1995; Workplace Health ..., 1997), mis kujutavad endast füüsilise treeningu programme eesmärgiga vähendada ametitöö ebasoodsat mõju ja on suunatud jõu, painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Et programm oleks efektiivne, peab ta:

Ergonoomika → Ergonoomika
9 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte

Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...

Politoloogia → Rahvusvaheliste suhete ja...
36 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Organisatsiooni juhtimine KT2

Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist: - teadmised, oskused ja võimed - teadlikus ja vastuvõtlikus - suhtumine ja veendumused Õppiva organisatsiooni ülesehitamine on kestva õppimise protsess. 55. Millised on õppimist toetavad ja takistavad tegurid? Toetavad jõud: - konkurentsist tulenev surve; - uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; - juhtkonnapoolne surve. Takistavad jõud: - õppimisele vastutöötavad grupinormid; - rahulolu jooksvate töötulemustega; - õppimise vajalikkuse mittetunnetamine.

Majandus → Organisatsiooni juhtimine
14 allalaadimist
thumbnail
36
doc

MINA JA MAJANDUS

PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...

Majandus → Majanduse alused
24 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Vana Kreeka muusika

Tema kõige mõjukama teooria kohaselt tulenesid tants ja laul liikumisest hinges. Kreeka muusikalise eetika peamine seisukoht oli, et vabadja kaunid laulud ja tantsud loovad samaväärse hinge ja ka vastupidi. Järelikult loob muusika hinges liikumisi ning mustreid, mis peegeldavad väärtusi. Noodid loovad lastes eetose, suuremates toovad esile uinuva eetose. Et läbi imitatsiooni peaksid sarnased väärtused tekkima la hinges, on muusikal võimas jõud edendada, või ka hävitada kogu kultuuri. Platoni järgi tuleb muusikat hoolikalt kontrollida, sest see sisaldab endas headuse ja ka kurjuse jõudu. Ta dikteeris, millised teemad sobivad luulesse; nõudis muusikalt lihtsust, ainusust ja universaalsust, pööramata tähelepanu muusika teoreetilistele aspektidele. Aristoteles seevastu aga tunnistas ka muusika meelelahutuslikku rolli, omistades sellele veel emotsioone puhastava iseloomu. Rütm, meloodia ja tants olid iseloomu,

Muusika → Muusika ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest ­ poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

Selline tunnustamine on eelkõige ajaliselt piiratud. Õiguslikud suhted ajutised. o De iure tunnustamine ­ tähendab uue riigi või valitsuse täielikku tunnustamist. Pärast sellise tunnustamise saamist on uus riik rahvusvahelise õiguse täieõiguslik subjekt ning saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. · Mõlemal tunnustamisel on tagasiulatus jõud kuni riigi tekkimise momendini ning samal ajal tunnustatakse ka kõiki uue riigi intitutsioone ja vastuvõetud õigusakte Õigusjärglus Puututab selliseid õiguslikke küsimusi mis tekivad olukorras, kui üks riik asendub teisega ning järeltulijariik hakkab teostama oma avalikku võimu eelkäijariigi territoorimul või selle osal ning võtab eelkäijariigilt üle teatud rahvusvahelised õigused ja kohustused.

Õigus → Õigus
258 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 28. Sise- ja välisjõudude mõju reljeefi kujunemisele. Näited! -Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. -Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29

Maateadus → Maateadus
180 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused

29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem

Mehaanika → Lõikamine
50 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

(näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga! Treitera koosneb kahest osast: peast ja kehast, mille abil tera kinnitatakse hoidikusse. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esitahk, mida mööda libiseb laast; peatagatahk, mis on pööratud vastu lõikepinda, abitagatahk, mis on pööratud vastu töödeldud pinda. Lõikeservad: pealõikeserv ja abilõikeserv.

Materjaliteadus → Metallide...
111 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse aluste eksami materjal

tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja; 3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt ); 4) eesmärk ­ sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele;

Õigus → Õiguse alused
66 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Juhtimine kordamisküsimused

organisatsiooni keskkond ja ressursid piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. 3 Dialektiline teooria – Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organisatsioonis vastanduda erinevad huvigrupid, võistlevad priorioteedid; väliselt võib organisatsioon oma eesmärkide saavutamisel vastanduda teiste organisatsionide ja ühiskonna liikmetega. Opositsioon mängib ennast välja läbi füüsilise või sotsiaalse keskkonna, kus vastanduvad pooled põrkuvad läbi konflikti. Muutus leiab aset,

Majandus → Juhtimine
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist ­ vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke ­ seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud ­ tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus)

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Surutud varraste stabiilsus

Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund = Indiferentne seisund = Labiilne seisund = häiringu lõppedes häiringu lõppedes jääb häiringu toimel

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÃœSIMUSED

Vesiniksidemed moodustuvad elektronegatiivse aatomi (H,N,O) ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.(Tugevus 8-20 kJ/mol) Ioonsed vastasmõjud ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus, võivad tekkida vastaslaenguliste funktsionaalrühmade vahel. VALGU KOKKUPAKKIMINE (Tugevus 20 kj/mol) Van Der Waalsi jõud - elektrilaengute ajutine asümmeetria, kus ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. BIOMOLEKULIDE PAKKIMINE (Tugevus 0,4-4 kJ/mol) Hüdrofoobsed vastasmõjud - Sarnaste apolaarsete (mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide

Keemia → Biokeemia
34 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Automaatika konspekt

Klapp maksimaalselt avatud KQt ­ tinglik läbilask. 2- Tinglik ava ­ määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk ­ Pt ­ määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk ­ Pmax ­ määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P ­ sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ­ ava ristlõikepindala, m=h/hmax ­ avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed. 7- Klapi reguleerimisvõime ­ iseloomustatakse kulu karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub

Elektroonika → Elektriaparaadid
109 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avarii- koormus võib põhjustada paljudel juhtudel raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid; · dünaamilised koormused: koormused, mis põhjustavad konstrukt- sioonile või tema osadele märgatava kiirenduse; · kinniskoormus: koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ulatuses on püsiv ning mille suurus ja suund on määratud kogu konstruktsiooni ulatuses. · koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, mõjur). Kaudseteks koormusteks on näiteks temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne.; · koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormus- kombinatsioonis, mis võtab arvesse üksteisest sõltumatute koormuste Projekteerimise alused 11 ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väikese tõenäosuse;

Ehitus → Ehituskonstruktsioonide...
385 allalaadimist
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

tingimused ei muutu st. pikkusmõõtkava ml = 1 , siis vedeliku osakeste tangensiaalkiirused u1/ u2 = n1/ n2, pumba tootlikkus Q1/ Q2 = n1/ n2 , pumba surve H1/ H2 = (n1/ n2)2 , pumba võimsus P1/ P2 = (n1/ n2)3 , ehk n1/ n2 = Q1/ Q2 = H1/ H2 = 3P1/ P2 Antud tingimustest järeldub,et kui näiteks n suureneb 2 korda , siis tootlikkus kasvab 2, surve 4 ja vajalik võimsus 8 korda. Küdsimus 10. Tsentrifugaalpump: tööpõhimõte, imemisvõime, telje- ja radiaalsuunaline jõud, nende mõju ja tasakaalustamise võimalused. 25 Tsentrifugaalpumbad kuuluvad dünaamiliste pumpade klassi , kus mehaaniline energia ajamilt (näit. elektrimootor) antakse labade kaudu keskkonnale, mis pannakse pöörlema ümber tööratta telje . Pumba tööratas annab pöörlevale pumbatavale keskkonnale kiiruse (kineetilise energia ­ v2/2g). Pumbas muudetakse keskkonna kineetiline energia vedeliku potensiaalseks energiaks (p/ g).

Mehaanika → Abimehanismid
121 allalaadimist
thumbnail
47
rtf

Automaatika alused

Klapp maksimaalselt avatud KQt ­ tinglik läbilask. 2- Tinglik ava ­ määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk ­ Pt ­ määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk ­ Pmax ­ määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P ­ sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ­ ava ristlõikepindala, m=h/hmax ­ avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed

Masinaehitus → Automaatika alused
101 allalaadimist
thumbnail
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

t1  2 + 2 − 1    fh ,k ⋅ d ⋅ t 1 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 38/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Ühenduses kiudude suhtes nurga all mõjuvad jõud Fv ,Ed ≤ F90 ,Ed Fv ,Ed ,1 Fv ,Ed = max  Fv ,Ed ,2 he F90 ,Rk = 14 ⋅ b ⋅  he   1−   h  PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 39/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut

Ehitus → Ehitus
53 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul. Linnatranspordist, rammimisest jms. tingitud vibratsioon suurendab omakorda pinnase kokkuvajumist. See on siis seega põhjuseks seal, kus maapinnal ei ole ehitisi, aga maapind ikka vajub, lisaks tuleb seal ka põhjavee probleem. Tagasi pöördudes maapinna kerkejuurde, siis millised jõud siin maapinda kergitavad? Selle kohta on palju vastakaid arvamusi. Üldlevinud arvamuse kohaselt loetakse maapinna tõusu põhjuseks jääaja mõju, mis rikkus nii Fennoskandias, kui ka Eesti maakoore 8 isostaatilise tasakaalu. Jääkoorma all maapind vajus, pärast jääajalõppu hakkas taas kerkima (Joonis 5). Selline kopensatsiooniline kerge oli esialgu väga kiire, mis aga hiljem aeglustus. Näiteks pärast viimase

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Andres Ehin

üheskoos lähevad hukka. 1961 Suitsuta õhtu. Liivatu rand. Kord purjetasin ma maerel, kus polnud ainumat paati. Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud. 1975 Suvemälestus See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. Ürgrohelist rohtu näeb unes üks tall sel augustiööl suurte pärnade all. Maast pilvini kerkib öö lõhnade vall - paks puukoorgi õhkub ja õhkab. See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. 1977 7 Aknast sissevaatava kuuse laul Üha vaatan ma seda maja,

Kirjandus → Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi Kuningriik

ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik. Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seksuaalsus

Arvatakse, et on olemas nelja liiki armastust: 1. Intellektuaalne ­ armsaga on huvitav olla. 2. Emotsionaalne ­ kallima lähedus mõjub positiivselt. 3. Erootiline ­ nauditakse partneri soolisi iseärasusi ja esteetilisi külgi. 4. Seksuaalne ­ nauditakse teineteist seksuaalses mõttes, on tugev kehaline tõmme, soov kallimaga vahekorda astuda. Armastus, iseäranis aga seksuaalne armastus on ülioluline nii üksikinimest kui ka tervet ühiskonda liikumapanev jõud ja faktor. Olgu inimene ükskõik milline: poliitik, ärimees, sportlane, vaimne, kaunis, ilmetu, eetiline ­ ilma armastuse ja seksita ei suuda meist keegi eksisteerida ning kogu elu muutub üsna mõttetuks. Üheks osaks sümpaatia- ja empaatiavõimest ning armastusest on ka looduse poolt inimesele kaasa antud tugev seksuaalne ja erootiline tõmme. Oma soo tunnetamine ja seejärel endale sobiva partneri leidmine on inimelu oluline mõõde. Mõnikord kutsutakse seda keemiaks, enamasti aga ka

Psühholoogia → Psühholoogia
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa

Geograafia → Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

vahel. Puudus võimalus midagi muuta, vaja oli reforme, kuna aga keskvalitsus ei teinud midagi, siis võis karta sotsiaalset plahvatust ­ revolutsiooni. Seda kiirendas Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga aastail 1904-1905, kus mobiliseeriti ka tuhandeid eestlasi. Revolutsiooni puhkemine. Teated Verisest Pühapäevast ­ tsaari Nikolai II-e palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse elutingimusi, esines ka mõisa vara hävitamist. Streigid

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

konflikti tulemused: Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus rahvastik vähenes 200 000 inimese võrra 1991. jaanuaris üritasid impeeriumimeelsed jõud sõjaliselt Balti riike taltsutada, rünnati tsiviilobjekte Riias ja Vilniuses, inimohvrid. 1991. augustis riigipöördekatse Moskvas, tankid Tallinna tänavatel. Riigipööre kukub läbi, sõjalist konflikti ei teki. 20. AUGUSTIL 1991. a. KUULUTAB EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU VÄLJA "OTSUSE EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST"

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele vastused

59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek ­ Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ­ ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid ­ neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid ­ 8 tk

Ajalugu → Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vastlapäev - referaat

päeval. Mujal Eestis on võinädala vasteks vastlad, mis varematel aegadel oli samuti mitmepäevane ja rohkete lõbustustega püha. Kada ajamine Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine. Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombeleemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks. Komme tagas viljaõnne.Vastlasandid on olnud katoliiklikusEuroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt. Vastla kotti ajamine Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

12olümplast

asjade kulgu maailmas, korraldas edasiminekut ja liikumist. Hiljem sai temast viljakus- ja maajumalanna ning ta sünnitas esimesed Olümpose jumalad. Teised titaanid istusid troonidel valitsejapaari kõrval ning aitasid Kronosel valitseda. Nad olid pühendunud üksteise abistamisele ja kaitsmisele. Igaüks neist vastutas mingi kindla osa eest maal. Enamik titaanidest heitsid omavahel paari ja neist sündis palju väiksemaid jumalusi. Titaanid kehastasid loodusjõude ja nähtusi. Need jõud valitsesid maailma tema loomisele järgnenud ajajärgul. Intellektuaalseid omadusi esindasid vaid Themis (Õiglus) ja Mnemosyne (Mälu). Hiljem puhkes titaanidel võitlus Olümpose jumalatega, keda juhtis Zeus ja kelle liitlased olid hekatonheirid . Titaanid kaotasid ja nad heideti Tartarosse. 4 Olümpose mägi

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

Tavatingimustes kõige stabiilsem ­ ROMBILINE VÄÄVEL, koosneb tsüklilistest molekulidest, kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit ­ S8. Selles on väävli aatomid omavahel ühendatud siksakiliseks rõngaks. Väävli kristallis hoiavad molekule koos nõrgad molekulidevahelised jõud, mistõttu on väävel kergesti peenestatatav ja madala sulamistemperatuuriga. Reaktsioonivõrrandites märgitakse siiski väävlit lihtsustatult ­ S. (Pildiallikas http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Large_Sulfur_Crystal.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium

Keemia → Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima

Ajalugu → Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Unenägu-referaat

näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses.( Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.); · üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel ei lastud magama jääda ning lõpuks kukus lihtsalt organism kokku. Värskendav mõju on suurim sügaval unel. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni ­ uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

DNA

nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Egiptuse püramiidid - Referaat

massiivsusega. Püramiid on korrapärane, kivi allub proportsioonide selgele matemaatilisele võrrandile, ta on võtnud võrdhaarse kolmnurga kuju. Võimalik, et püramiidi geomeetrilisel elemendil oli vanadele egiptlastele maagiline tähendus, kuid juba see geomeetriline selgus iseenesest rahuldab silma. Selles on kindlust ja osade koordineeritust, rahulik, alumine horisontaal on rõhutatud, külgtahud ümbritsevast ruumist teravalt eraldatud, kõik jõud kontsentreeruvad tipus. Püramiidi mõjukas, suurejooneline paatos avaldub selles, et tema paljud tuhanded kivikuubid ja kogu ta peaaegu poolteistsaja meetri kõrgune määratu mass on allutatud lihtsale ja selgele valemile. Sinise taeva taustal joonistuv ehitis kaotas nagu oma materiaalsuse ja mõjus peaaegu lameda immateriaalse siluetina, seinale joonistatud hieroglüüfina. Kõik ebakindel ja vankuv oli võõras täpsetele vormidele, ehitis harmoneerus hästi maa

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Thales

Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega. Taevakehasid ei peeta enam jumalaiks, vaid "hõõguvateks massideks". Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks hea, nii sa tõkestad lobisejate tühisõnalisuse". Niisugune on esimese muinaslääne filosoofi deviis, tema filosoofiline testament.

Matemaatika → Matemaatika
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär

sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjal kantakse lahepäradesse, kus see settib. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed puudutavad põhja juba kaugel ja kaotavad randa jõudes energia ning toovad randa vaid setteid. Kui laine paiskab rannanõlvale rannajoonest kõrgemale rasket kruusast ja liivast settematerjali, siis nendest kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid e. rannavallid.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun