kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohaselt peaks 2050. aastal Maal elama kümme miljardit inimest. 5. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? (slaid 18) ● Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne ● Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed ● Üldine elukvaliteedi langus 6. Loomulik iive kui rahvaarvu muutust iseloomustav näitaja. Missugustes maailma piirkondades on see suurim? väikseim või lausa negatiivne? Loomulik iive on elussündide ja surmade vahe. 7. Teada 3 maailma suurimat riiki rahvaarvult, kahel esimesel ka rahvaarvu. Kui suure osa moodustavad maailma rahvaarvult 10 esimest riiki kogu maakera rahvaarvust? Mitu riiki esikümnest jäävad Aasiasse? (slaid 7) 8. Kuidas mõõdetakse rahvaarvu? (3)
Saj. Teine pool. Looduskaitse 19. Saj. > KKP algus. Väiksemate küsimustega tegeletud ka varem. Looduskaitse kui KKP algus 19. Saj. Kui murranguline periood. Väärtuste muutus romantism. Euroopa vs. USA looduskaitse. Keskkonnapoliitika peale II maailmasõda: Keskkonnaprobleemide kasv Muutus väärtushinnangutes: tarbimise ja elukvaliteedi seos Kuidas määratleda heaolu? Alates 1950ndatest peamised valdkonnad: Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused:
Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused
Olmejäätmed meie majapidamises. Elan oma perega kortermajas ja meie ühistu otsustas,et meie majas prügisorteerimist ei toimu.Seega leiavad igasugused jäätmed tee ühte konteineri.Näiteks riknenud või vana toit mida enam ei soovi süüa.Ka pakendijäätmed nt: jogurtitopsid,majoneesi-ja ketsupipudelid jm. plastikpakendid,ka klaaspakendid nagu pandimärgita klaaspurgid-ja pudelid,veel metallpakendid ,milleks on konservikarbid,purkide-ja pudelite metallkaaned ja korgid,tetrapakendid mis on tekkinud piima,jogurti ja mahla tarbimisel,kilepakendid samuti nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad
rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapse. Gert trofimov 7.B.
1. Oktanoolvesi mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi ...
Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad saastustasemed loodusele kui ka inimestele. Arendamise käigus on teadlased palju õppinud ja saavad nüüd omandatud oskusi kasutada teistes valdkondades, seega on tuumaenergia kasutuselevõtt teaduslikult toonud kasu. Tuumaenergia on tegelikkuses erakordselt puhas, kuid selle toomise jääkproduktiks on radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemine on raskendatud. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuna peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Keskkonda arvesse võttes toob tuumajäätmete matmine loodusele kahju. Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivsetest
nõuetele; · Tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist; · Seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist; · Tootmisruumides puhtuse tagamist; · Töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist; · Kontrollsüsteemide efektiivset toimimist. Toidumürgitust põhjustavate bakterite allikad: · Inimene. · Toores toit. · Putukad. · Närilised. · Tolm. · Prügi ja toidu jäätmed. · Loomad ja linnud. Kuidas kaitsta toitu saastumise eest?
SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega? Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate en...
muutub see sinakaslillaks . Inimorganismis võib leiduda joodi kilpnäärmest. Joodi avastamine Joodi avastas Prantsusmaa insener Bernard Courtois 1811. Tol ajal käisid Napoleoni sõjad ja nõudlus püssirohu tähtsa koostisosa salpeetri järele oli suur. Salpeetrit toodeti kaaliumnitraadist ja selleks oli vaja naatriumkarbonaati. Viimast eraldati mererannikule uhutud adrust, mis sisaldas joodi. Naatriumkarbonaadi eraldamiseks adru põletati ja selle tuhka uhuti veega. Jäätmed hävitati väävelhappega. Ühel päeval lisas Courtois väävelhapet liiga palju ja nägi tõusmas lilla auru pilve. Seejärel täheldas ta et aur kristalliseerus külmadele pindadele, moodustades tumedad kristallid. Courtois kahtlustas kohe, et on avastanud uue elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, Andre-Marie Ampereile, Charles Bernard Desormesile ja Nicolas Clementile
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab elukvaliteeti linnas Parandab tervist ja heaolu Aitab säilitada ...
põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali tuumarelvade valmistamiseks (hüpoteetiliselt) Tekkib vähem süsihappegaasi kui põlevkivi Tuumakütus ei kuulu taastuvate energiaallikate põletamisel alla Tuumajaam tagaks pikas perspektiivis Eestile Jäätmed on vaja kuhugi panna, me ei saa alati ühe odavamatest elektrihindadest kindlad olla, et need midagi halba ei tee. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud Minu arvates võiks teha tuumareaktori Eestisse, sest nö. ,,paberi peal" näeb see hea välja. Ka Wrighti vennad riskisid, kui nad oma käsitsivalmistatud lennukitega lendama asusid, samuti tegi seda ka Kolumbus, kes lootis näidata kõigile, et maakera on ümmargune. Ajaloos on võetud palju
_November 2009 21. kohtumine Egiptuses Port Ghalib'is BASELI KONVENTSIOON _Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon _1989 _Jõustus 1992 _Eesti 1992 _Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. BASELI KONVENTSIOON Ohtlikud jäätmed: _Lisas I loetletud jäätmed eri jäätmekategooriates, kui puuduvad lisas III nimetatud omadused Ning _konventsiooniga ühinenud väljaveo-, sisseveo- või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikud jäätmed või ohtlikeks jäätmeteks peetavad jäätmed. Nõusoleku ohtlike jäätmete sisse- , välja- ja läbiveoks annab Keskkonnaamet.
Kui süsihappegaaskustutit kasutati ruumis, tuleb pärast kustutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada. Kustuteid tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant. Vanaõli Koguda eraldi; ei tohi segada muude ainetega Õlieraldaja pinnakiht ja põhjasetted Mitte segada õlijäätmetega; võib koguda koos pesuveega Autoosade pesemise jäätmed Võib segada õlieraldaja jäätmetega Roostekaitse eraldamise jäätmed Ei tohi juhtida liiva- ja õlieraldajatesse, sest võib need ummistada Värvimisjäätmed Värvijäägid, pesulahused, pooltühjad purgid; võib koguda koos Jahutus- ja pidurivedelikud Võib koguda koos
põlevkivi) Kanada *transport kallis *kõige odavam *radioaktiivsed jäätmed - *Eestile lähemal - energialiik elektri Tuuma- Kanada, USA, LAV, Austraalia, USA, Prantsusmaa, üliohtlikud Soomes Loviisa ~ 6% ~ 17% elektri tootmine tootmiseks
jäätmeprobleem, sest prügi pole enam kuhulegi panna. Pealegi üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Igal aastal toodetakse maailmasb umbes 100 miljonit tonni plastikut, millest näiteks lõpuks jõuab maailmamerre 10% sellest. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Enamjaolt saatavad maailmamerd just arengumaad, kus ei ole veel välja kujunenud korralikku prügimajandust. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida
ja toodetest. Ka asbesti sisaldavaid filtreid, ühekordseid respiraatoreid ning saastunud kaitseriietust peab pärast kasutamist käitlema nagu asbesti sisaldavaid jäätmeid. Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestitolmu sattumist keskkonda. JÄÄTMETE PAKKIMINE JA TRANSPORT Asbestijäätmete eri liigid (rabe, tihke) kogutakse eraldi mahutitesse. Asbestitolmu eraldavad jäätmed tuleb muudest asbestijäätmetest lahus hoida. Väiksemate asbesti sisaldavate jäätmete korral soovitatakse kasutada tuge- Asbesti sisaldava materjali eemaldamisel tuleb tööd teha nii, et materjali võimalikult vähe vigastada. Vastavad pinnad ja materjal tuleb hoida niisked, et vältida tolmu teket ja levikut. Vaid kahekordseid plastmaterjalist kotte. Sisemist kotti ei tohi ääreni täita, vaid mõlemat kotti peab olema võimalik korralikult kinni siduda
looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kõrbestumine-on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Nature 2000- on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik. Kahjuks on Eestis veel inimesi, kes arvavad samamoodi, nagu 20 aastat tagasi. Nad tassivad oma prügi metsa alla ning teistesse ,,silma alt ära" olevatesse kohtadesse. Arvates, et selline käitumisviis nende elu ei mõjuta. Tegelikult nad eksivad, sest metsa alla jäetud prügi võivad ekslikult süüa loomad või linnud ja nii satuvad inimeste poolt tekitatud jäätmed toiduahelasse. Ja see omakorda võib olla pidevalt sagenevate allergia nähtude põhjuseks. Mitte ainult tahkete olmejäätmete loodusesse jätmine ei tekita probleeme. Ka igasuguste mürgiste kemikaalide, nagu näiteks õli ja bensiini, maha valamine võib põhjustada peale looduse hävimise ka inimesele halba. Sest kõik maha kallatavad vedelikud imbuvad läbi pinnase põhjavette ja selle kaudu jõuavad nad inimeseni. Sellisel viisil saastunud
............................................ d) ............................................................................................................. 28.Keskkonnamürgid on 2p .................................................................................................................. ....................................................................................................................... ..... 29.Varasematel aegadel, kui inimesi oli vähem, polnud jäätmed probleemiks, sest 2p ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ......................................................................................................................
TEGURID. Määravaks teguriks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · kapital nt. energia ja infrastruktuuri projektid · tööjõud (odavus/kvalifikatsioon)nt. tekstiili-, jalatsi-, rõiva- ja elektroonika tööstus · tooraine nt. masinaehitus, toiduainetööstus, metallurgi jne · turg (tarbija lähedale) · seotus teiste ettevõtetega e. aglomeratsioonitööstus (teiste ettevõtete lähedusse) · jäätmed nt. kaevandused, keemiatööstus · valitsuse poliitika Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine
ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks terroriohuks, arvates, et muslimid oskavad ainult ennast ja teisi õhku lasta. Eks mindki ei
Elektroonilised jäätmed Evi Tarro Võru Kesklinna Kool Elektrooniliste jäätmete teekond GEO 2014/1 40 miljonit · elektri- ja elektroonikaseadet arvutid telefonid elektripliidid jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel hingatakse sisse kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid · töökorras seadmeid · seadmeid, mida sihtriigis saab parandada Seda, mis ei tööta, loetakse jäätmeteks. Nende eksport on keelatud Veeta...
Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, töötama teatud hulga päevi isanda majapidamses ning lisaks tasuma ka erinevaid rahalisi makse. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulikke ülal pidama. Maal elamisel oli siiski ka positiivseid külgi. Linnades olid kitsad teed ja tupikud. Majad olid ehitatud sinna, kus iganes oli ruumi. Halva planeerimise tagajärjel olid ka kehvad kanalisatsioonisüsteemid ja kuna veevärk puudus ujusid kõik jäätmed tänavate kõrval kitsastes kanalites, mis tihti voolasid üle. Seetõttu levisid paljud haigused ja inimestel oli pidevalt küljes tülgastav lehk. Linnakodanikel oli oma omand. Linnaelaniku isiklikud asjad kuulusid ainult talle ja mitte kellelegi teisele. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Talupoegadel aga sellised õigused puudusid.
allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees
surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. (Korallide ja vetikate sümbioosi katkemine –
väärtusi ning rahvusvahelisi suhteid. Järelikult on terrorism ülemaailmselt kahjulik ning selle vastu võitlemist tuleks jätkata. Globaalseks probleemiks on ka tarbimine. Praegu toimub maailmas massiivne ületarbimine. Inimesed on harjunud, et kättesaadav on absoluutselt kõik. Inimene saab soovitu, kuid mõne aja pärast on tarbeese oma väärtuse juba kaotanud, sest turule on tulnud uus ja parem. Selline on olukord näiteks mobiiltelefonide ja arvutitega. Tulemuseks on jäätmed, mis koormavad üle prügihoidlad ning reostavad metsaaluseid ning teeääri. Seega on tarbimine globaalselt suureks probleemiks, sest tulemusena hävitatakse keskkonda milles me elame. Ületarbimise vastu võitlemiseks peaks inimesi rohkem teadvustama tarbimise mõjust keskkonnale, sest inimesed ei ole reaalsetest ohtudest teadlikud. Rahvastiku kasv, terrorism ja tarbimine mõjutavad meid kõiki ja on tõsisteks probleemideks mille vastu tuleks võidelda
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. traditsiooniline keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud kütused ja on kõige odavam energiatootmise teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta
turbiinini ja tagasi). 3) Kaitsekuppel peab vastu pidama rõhule 5-6 baari. Kui avarii korral rõhk läheb suuremaks, siis on olemas ventiilid, mis lasevad osa heitmeid välja, et kõik heitmed välja ei pääseks. Normaalselt kaitsekupli alust ventileeritakse, gaasid läbivad radioaktiivsust eemaldavaid filtreid. Olkiluoto 3 kaitsekuppel on kahekordne, peab vastu ka lennukiga tabamisele. 21. Tuumaenergia tootmises tekkivad jäätmed, nende iseloom ja käitlemine. Reaktori heitmed. Radioaktiivsed jäätmed 1) Kõrge radioaktiivsusega jäätmed – kasutatud tuumakütuse vardad. 95% reaktori radioaktiivsusest. 1000 MWe reaktoris tekib 25-30 tonni/aastas, s.o. 3 m Algul hoitakse neid vähemalt 1 aasta reaktori kõrval jahutusbasseinides. Järgnevalt transporditakse hoiupunkti. Koostised: „Värske“ tuumakütus: 4% 235U 96% 238U Reaktorist eemaldatud kütus: 1% 235U 1% xPu 3% laguprodukte
8) KMH seadus: eesmärgiks on eeldatava mõju selgitamine; kkmõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha kktaluvust, põhjust kks pöördumatuid muutusi või seada ohtu in tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara; ka aaruanne toetub evple. 9) jäätmeseadus: iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält ja jäätmete hulga vähend võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega kkle. Evp maailmas: USA (kkõiguses, narkovast võitluses, kuid rahvah kaubanduses nõutakse ,,tõsist teadust", WTOs on USA olnud Euroopa vastu väga edukas. AGA: USA: GMOd on ohutud, kuni 6 ei ole tõestatud vastupidist. Euroopa: GMOd on potentsiaalselt ohtlikud, kuni ei ole tõestatud vastupidist.
tüvemaht tm tm tm/ha % EUR/tm EUR Palgid X 49,82 65,55 47,60 57,52 2865,56 Peenpalgid X 21,86 28,77 20,89 51,13 1117,89 Kuusk Paberipuud X 8,43 11,09 8,05 35,15 296,26 Küttepuud X 6,34 8,34 6,06 22,37 141,82 Jäätmed X 18,21 23,96 17,40 0,00 0,00 Kokku 104,66 137,71 100,00 X 4421,52 Palgid X 45,94 60,45 39,06 70,30 3229,66 Peenpalgid X 24,87 32,72 21,14 51,13 1271,55 Paberipuud X 8,56 11,26 7,28 25,56 218,81 Kask
ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid – iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks. 5 Kõrgaktiivsed jäätmed HLW (i.k. High-Level Waste), milleks on avatud kütusetsüklis kogu kasutatud tuumkütus või suletud tsüklis selle peamised ümbertöötlemisjäätmed, sisaldavad 95% kõikide jäätmete radioaktiivsusest, seejuures moodustab nende ruumala ainult 3%. See jäätmeliik nõuab tugeva ioniseeriva kiirguse
Patareid võiks koguda näiteks tühja plastmassanumasse. Kasutatud energiasäästulambid tuleks aga säilitada tervetena, muidu lendub nendes olev elavhõbe keskkonda. Heaks pakendiks oleks lampidega samas mõõdus tugev pappkast või algpakend. Ohtlike jäätmete anumale tuleks alati segaduste vältimiseks märkida, mida anum sisaldab. Kõige turvalisem oleks neid hoida lukustatud ruumides. Siis ei pääse kõrvalised isikud neile juurde. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada regulaarselt vastavasse ohtlike jäätmete käitlusettevõttesse, kuid kindlam ja keskkonnaohutum oleks sõlmida äraveoleping ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega. Lõppsõnaks arvan ma seda, et sorteerimisel on väga suur tähtsus, kuna sedasi hoiame kokku jäätmehoolduskuludes, järgime jäätmeseadust ja taaskasutuse kohustust, säästame loodust ja vähendame prügilate vaeva ning loomulikult parandame sellega nii tööliste kui klientide heaolu
hävimine; keskkonnareostus. Lahendused:pereplaneerimine; teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; hariduse võimaldamine naistel; naiste õiguste suurendamine; laste arvu piiramine(nt maksud); laste suremuse vähendamine; abieluea tõstmine Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine; pinnase,õhu ja veesaaste. Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse; prügimäe alla kavandatava ala
Ka proteaase on spetsiifilisemaid ja universaalseid. ,,Mittespetsiifilised hakkavad kohe õgima seda valku, mille nad on parajasti kätte saanud, aga tihti pole vaja, et kõik ära õgitaks," seletab Maimets. ,,Ja siis on olemas spetsiifilisemad proteaasid, kes tunnevad ära teise valgu kindla aminohappejärjestuse võtavad sealt kinni ja teevad klõpsu." Kui DNAst ja valkudest on järel piisavalt pisikesed klotsid, sorditakse need ja pakendatakse membraanseinaga kotikestesse: et sureva raku jäätmed ei jääks pilla- palla. Täpselt nagu eeskujulik prügisortija paneb klaastaara ühte kotti, plekkpurgid teise, paberi virna ja ohtlikud jäätmed hoopis omaette. Prügikotid visatakse mõistagi selleks ette nähtud konteineritesse. Organismis tähendab see seda, et näiteks fagotsüüdid needsamad rakud, kes neelavad ja lagundavad haigustekitajaid söövad raku algosi sisaldavad membraanpaunakesed ära. Fagotsüütide vahendusel viib organism jäätmekäitluse lõpule
1 2 4 Prügila Tänapäevane prügila 3 Tänapäevaprügila Jäätmed prügilasse ei kõlba • orgaanilisi jäätmeid; • Tänapäevaprügila on keerukas keskkonnarajatis: • pakendeid ja pakkematerjali; − olmehoone, milles on riietusruum, duširuum, söögituba ja tualett + õpperuumid; Prügilasse ei •• paberit, puitu, plasti;
Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi veekaitse nõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. Kasutatud materjal www.annaabi.ee http://www.paikre.ee/index.php?id=12&p=44 http://www.nip.ee/page/237/12/214 http://www.taaratark.ee/?structure=005001 Google pildi otsing
suhteliselt vähe) *Veehoidlad aitavad *Veehoidlad muudavad ühtlustada vee taset ökosüsteemi, hõivavad elamisteritooriumi jne. 5.TUUMAENERGIA *Esialgu uraanimaaki *Tekivad üliohtlikud 5% jätkub, selle radioaktiivsed jäätmed, mille Taastumatu, energiasisaldus on kahjutuks tegemise tehnoloogia traditsiooniline suur *Transporditava puudub *Avarii korral paiskuvad kütuse ja jäätmete välja radioaktiivsed elemendid maht on väike. *Tuumajaama ehitus nõuab Normaalse töö korral väga suuri kapitali mahutusi ja
Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed. Tagajärjed: okaspuude kahjustamine, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happeliseks, veeorganismid võivad hukkuda, inimestel võivad tekkida hingamisteede haigused. Lahendused: Õhu saaste vähemine, alternatiivse energia kasutamine. Rahvastiku kasv
20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21. Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt. 2001: 451); 22. Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt; 23. Pane korduvkasutatavad haiglatarvikud desinfektsiooniks ettenähtud anumasse, töövahendid oma kohale, bioloogilised jäätmed vastavatesse kottidesse, lõikavad ja torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams ...
igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1 m3 kohta on 0,94 . 3. Kulutasin uuringupäeval 94 liitrit vett. ENERGIA 1. Selleks, et 100 W pirn põleks 1 tund on vaja 150 grammi põlevkivi. 2. Põrandaküte 3. Ei kasuta. PRÜGI 1
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomak...
tema põletamist elektrijaamades? Kuidas seda saaks veel kasutada? Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus,
Geograafia kontrolltöö- Rahvastik 1. Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. Selle maa loodus ei suuda time tulla, jäätmed, nälg, saastavus. 2. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus.
and Nuclear Safety”, et selgitada avalikku arvamust tuumaenergia ning selle ohutuse teemal. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on tuumaenergia vastuoluline ning uuringu seisukohalt keeruline teema. Kuigi vastanud omavad enamasti tuumaenergia teemal oma arvamust, siis on samas paljud uuringud ka näidanud, et kõnealusel teemal tuntakse end siiski väheinformeerituna ning spetsiifilisemates küsimustes nagu radioaktiivsuse ohutus ning radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole. Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
