kohal. Maailmas toodetakse aastas 170 miljonit tonni plastikuid. Iga minut võetakse kasutusele miljon uut kilekotti. Reostust saab defineerida mitut moodi. Reostus võib olla väikese hulga prahi maha loopimine parkidesse, tänavatele ja siseruumidesse. Samuti on reostus ka see kui viiakse metsa tonnide viisi prügi, autokumme, vana mööblit ja muud sellist. Ning samuti nii õhk kui ka vesi võib olla reostatud. Kui prügi maha visata, siis loomulikult ei lagune ta kohe ära. Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise
Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpuude mõõtmisandmed Mudelpuu nr d h g Mudelpuu sortimentide mahud (m3) palk peenpalk paberipuit küttepuit jäätmed kokku 1 19 22 0,028 0,24 0,03 0,01 0,07 0,35 2 25 22 0,049 0,22 0,19 0,03 0,01 0,10 0,55 3 26 25 0,053 0,33 0,12 0,03 0,00 0,11 0,59 4 25 23 0,049 0,22 0,16 0,02 0,00 0,09 0,49 5 34 28 0,091 0,75 0,13 0,02 0,01 0,18 1,09
Kohta. 27. Tagastuslogistika alla kuuluvad 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted (defektsed tooted) ja tagastusõigusega tooted(on müüdud kuid on õigus tagastada). 2) Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutatakse. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal nt kasutatud autode osad. 28. Jäätmete liigitus EV Jäätmeseaduse alusel. * Tavajäätmed, *Püsijäätmed, *Biolagunevad jäätmed nt paber, papp, *Olmejäätmed, *Ohtlikud jäätmed. 29. Mille kaudu saab väljendada jäätmete teket? *Pakendi kaalu vähendamine, *Ühekordselt tarbitavad tooted, *Saaste vähendamine ja jäätmekäitlus. 30. Mis on jäätmete taaskasutamine? On jäätmekäitlustoiming, mille puhul ühes protsessis tekkinud jäätmeid kasutatakse teises protsessis, kus jäätmed on potentsiaalne tooraine või energiaallikas. 31. Jäätmete korduskasutus?
Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda sadestatakse liiv ja setitakse välja muda. Peale reovee mehhaanilist puhastamist toimub ka vee bioloogiline puhastus, mille käigus mikroorganismid tarvitavad vees olevaid orgaanilisi ja lahustunud aineid. Lisaks nad ka õhustavad reovett. Kõige lõpuks eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi läheb heitveena jõkke. Tasu reovee ära juhtimise eest on 1,296 eurot 1 m 3 kohta. Kui arvestada juurde ka
britannia, Lõuna-Ameerika. Eelised:kõrge kütteväärtus, suured varud, kerge transportida, kaevandused hästi mehhaniseeritud. Puudused: suur õhureostus, kaevanduste rajamine kallis, aeglane transport. Tuumaenergia(5%)-elekter,kütus. Varud: Kanada,USA,LAV. Tootjad:USA, Prantsusmaa,Jaapan,Saksamaa,Venemaa. Eelised:väikesed jäätmekogused,keskkonna sõbralik, ei saasta õhku, käigushoidmine odav, kasutegur suur.Puudused:avariioht,tuuma- santaazi oht,radioaktiivsed jäätmed, rajada kallis, vajab pidevat hooldust ja valvet. Vesi(5%)- elekter. Varud:kiirevooluliste,suureveehulgaga jõgede juures. Tootjad:Kanada,USA,, Brasiilia, Norra, Venemaa,Hiina. Eksportijad:Norra,Island. Eelised:keskkonna sõbralik, käigushoidmine odav,vajab vähe tööjõudu. Puudused: kallis rajada,veehoidlad ujutavad suure ala üle, veekogus sõltub kliimast,kalade rõnne on häiritud. Biomassienergia(alla 1%)-elekter,soojus. Varud-igal pool,prügilad jne
Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostavad peres kõigile autod ja sõidavad lühiksed teed autoga. Ei mõelda, et masina heitgaasid ei mõju meie Mss atmosfäärile kuigi hästi.
Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal,
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
selle maha loodust. · Prügi põletamine paiskab õhku mitmeid ohtlike keemilisi ühendeid (Ärge seda Liivanurmele öelge) Mis maad toodavad prügi kõige rohkem · Prügi toodavad kõige rohkem arengumaad nagu näiteks Hiina. · Arengumaad just sellepärast, et nad ei kasuta kõike toorainet ära, jäätmed viskavad ära. Mida tuleks teha prügiga,et kokku hoida prügi mahtu? · Tuleks käituda nii, et pressitud ja peenestatud prügi tuleks tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi. Miks inimesed viskavad prügi maha
bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse? SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata
Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljonit tonni ehk ligi 3 % on ohtlikud (ei arvestata põllumajandusjäätmeid, mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas. Euroopa Liidus on peamisteks jäätmete tekitajateks ehitussektor (34 % üldkogusest), mineraalse toorme hankimine - kaevanduste ja karjääride jäätmed (27 %), tööstusettevõtted (17 %) ja elanikkond (16 %). Energia tootmisel tekib 4 % üldisest jäätmekogusest. Jäätmed viidakse prügilasse või põletatakse. Prügilad võtvad enda alla suuri maa-alasid , põhjustavad õhu, vee ja pinnase reostust. Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Kui vaadata meie igapäevasesse ostukorvi, siis näeme, et peamise osa
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
märkmeid - Salvrätikud (4 tk, hamburgeriga kaasas) - Hamburgeri tasku Jälgimise all olnud päeva vältel käisin poes ühel korral, ostsin 3 banaani, 2 saia, paki juustu, kartulisalati, snickersi ja kilekoti. Käisin ka väljas söömas ostsin ühe hamburgeri ning 0,5 l Sprite. Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid.
suuremal hulgal liikidel. Kultuurmaastikes säilitada saarekestenalooduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastiku osad. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. · Jäätmete mõju keskkonnale. o Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. o Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid,
4. Tagajärjed Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada loomade, taimede, inimeste mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa aratud pinnase väga suuri kahjustusi. Prügimägedes tekib juurde gaasilisi ühendeid ja suures koguses mürgist nõrgvett. Väga suur kogus prahti jõuab ookeanidesse. 5. Mida teha? Inimesed ise on prügi tekitajad ning selleks, et hoida oma elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, pekasime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Jäätmeprobleemide kõige esmane lahendus on vähem toota ning tarbida, eriti veel selliseid tooteid, millest tekkivaid jäätmeid ei saa taaskasutada ega töödelda. Et prahiuputusega toime tulla, on inimesed hakanud kasutama mõningaid jäätmeid mitmekordselt seega kasutavad paljud inimesed korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale.
saavutamiseks. Süsteem on omavahel seotud või vastastikust mõju avaldavate elementide kogum. Juhtimissüsteem on süsteem poliitika ja eesmärkide kindlaksmääramiseks ning nende eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni juhtimissüsteemi koosseisu võivad kuuluda eri juhtimissüsteemid, nagu kvaliteedijuhtimissüsteem, finantsjuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem. Igal ettevõtel peaka olema tootmispiirkonnas koht, kuhu saab visata jäätmed, mis on tootmisest järele jäänud. Kõige parem oleks, kui oleks 5 erinevat konteinerit üldprügi, kartongi, pakkekile, puidujäärmete ja ohtlike jääätmete jaoks. Muidugi oleneb, millega ettevõte tegeleb ning mida toodab. Üldprügi konteinerisse kogutakse segaprügi, milles sisalduvad metallist ja polüpropüleenist pakkelindid, vahtpolüstürool, poroloon, kaubaaluste killud, klaas, põrandapuhastuse segapraht, teibid, olmeprügi jms.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla
Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. [12] 17 10. Tuumajäätmed Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: [5] · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Madalaktiivsed jäätmed LLW, mis moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, need on õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, tööriistad jm. Pärast toksiliste komponentide eraldamist vähendatakse nende jäätmete mahtu kokkupressimise, tuhastamise vm meetodil ning siis ladustatakse nad erihoidlasse. [6] Keskaktiivsed jäätmed ILW (i.k. Intermediate-Level Waste) moodustavad mahult umbes 7% ja nende aktiivsus 4% kõikidest radioaktiivsetest jäätmetest. Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi
........................................................................ 19 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 20 2 Sissejuhatus: Jäätmed (ainsuses jääde) ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri
· energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, · jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, · pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnastrateegia põhimõtted : · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)?
· energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, · jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, · pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnastrateegia põhimõtted : · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)?
4) Rabades on arvukalt rabajärvi. 5) Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi. 6) Meteoriidijärved. 7) Tehisjärved. 8) Vanajõed ehk soodid. Lämmijärved. 3. Millistele jõgedele saab teha hüdroelektrijaamu? 1) Suur ja ühtlane vooluhulk. 4. Reostusvõimalused. 1) Põllumajanduses kasutatavad ohtlikud ained satuvad vette. 2) Tehaste jäätmed satuvad vette. 3) Prügi visatakse vette või jäetakse piirkonda, kust see varem või hiljem vette satub. 4) Katastroof tuumaelektrijaamas(radioaktiivsed jäätmed). 5) Erinevad laevaõnnetused ja kütuste leke(kaasaarvatud nafta). 5. Mis on joad ja millises Eesti osas neid leidub? 1) Juga on astang, kust vesi vabalt alla kukub. 2) Eestis leidub jugasid Põhja-Eestis
puudumine korduvkasutatavaid ja lagundamine aeglustub vee saastumine silmahaiguseid; Probleemi tagajärjed: looduslikke Probleemi lahendused: põhjustab mutatsioonide teke näljahäda, maailma pakkematerjale,ohtliku vähendada atmosfääri nakkushaiguste levikut; Probleemi taandareng, d jäätmed tuleks viia saastamist väävli- ja magevee puudus ; lahendused:lämmastikv linnastumine, haiguste selleks ettenähtud lämmastikoksiididega naftareostus põhjustab äetiste õigeaegne levik , mullastiku kogumispunktidesse (autotransport, egnergia loomade hukkumist; kasutus; mitte kasutada
A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt.
............................................................................................................. 5 2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED..................................................6 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis..............................................................................6 2.2 Pakendijäätmed.......................................................................................................... 7 2.3 Biolagunevad jäätmed.................................................................................................7 2.4 Vanapaber- ja papp................................................................................................... 8 2.5 Ohtlikud jäätmed.........................................................................................................8 2.6 Jääkreostus............................................................................................................
vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 5. Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Jäätmed võivad olla separeeritud ka teisiti, kui nende teisaldamisel vastuvõtja seda nõuab. Konteinerite asukohad määratakse olenevalt laeva arhitektuurist ja vastuvõtjale üleandmise võimalustest.Siin peab olema kirjeldatud, kuidas jäätmed tekkekohast satuvad kogumiskohta. Variant 2. 1. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? Lisa I Naftareostuse vältimine
JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine
koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel. Integratsioon - Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni ühiskonnas eraldatud gruppe (nt erineva rahvusliku või etnilise tagapõhjaga, erinevat keelt kõnelevad), neid üksteisele lähendada, nii et nad moodustaksid ühtse terviku ja tunneksid end selle ühiskonna täisväärtuslike liikmetena- Jäätmed - on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmekäitlus - on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Kaitseala - on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja
kannibalistlikke rünnakuid. Saar aga kandis endisaegade tsivilisatsiooni märke: suuri hoolikalt tahutud kujusid. Arvatavasti jõudsid uusasunikud saarele 500. aasta paiku ning järgmise tuhande aastaga arenes saarel edukas ühiskond. Kiiresti aga hakkasid saarel kahanema puudevarud. Õietolmuanalüüs on näidanud, kuidas üksteise järel kadusid saarelt olulised taimeliigid. Lihavõttesaare olukord on laiendatav praegusele olukorrale meie planeedil. 19. Mis on jäätmed? Mis on e-jäätmed? Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on tekkekohas kõlbmatud, võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda, s.t neid on võimalik kasutada E-jäätmed ehk elektroonika jäätmed, televiisor, arvuti, telefon jne. Viimastel aastakümnetel on jäätmete koostises suurenenud elektroonika osakaal. Suurem osa
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
saavad uue elu uute pakendite, ehitusmaterjali või isegi riietena! Ütlen ei ühekordselt kasutatavatele pühkimislappidele! Kasutan poes käies korduskasutatavaid kilekotte! Isegi sama mahuga paberkottide tootmiseks kulub kolm korda enam vett kui korduskasutatavate kilekottide tootmiseks. Lisaks eraldub selle käigus õhku 80–90% vähem kasvuhoonegaase ja happelisi gaase! Kui kasutame poes käimiseks korvi, vähendame keskkonnamõju veelgi. Elektroonilised jäätmed Tehnoloogia uuenemise kiirust arvestades on paljudel meist kiusatus muretseda endale uus mobiiltelefon, nüüdisaegne televiisor või nõudepesumasin. Elektrooniliste jäätmete hulk kasvab 3–5% aastas, iga ELi kodanik toodab neid umbes 17–20 kg aastas ning kuni tänaseni 90% neist jäätmetest ladestati prügilates, põletati või taaskasutati ilma eeltöötluseta. Elektroonilised jäätmed sisaldavad raskemetalle ja kemikaale, mis on ilma hoolika kõrvaldamiseta inimeste
TALLINNA POLÜTEHNIKUM E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8
väikesed, suht territooriumi, lihtne rajada ehitamine kallis, rikuvad maastiku pilti päikeseenergia USA, Jaapan, Võimalik katusele Tekivad ohtlikud Prantsusmaa, paigaldada, jäätmed, kallis Itaalia, sisuliselt osta, oleneb hooldusvaba, ilmast Mida mõelda mõiste energiavõsa all? Too näiteid. 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3
Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms. Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja
http://www.nrc.gov/reading-rm/basic-ref/students/reactors.html Surveanum Tuumkütus Aurugeneraator Aeglusti Turbogeneraator Juhtvardad Jahutusreservuaar Soojuskandja, pumbad Kondensaator Kaitsekest 1000 MWe tootmisjäätmed • tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed – 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed – tuhk 400000 – 600000 t / a, – sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud Isoleerimata ja ei kontrollita Tuumaenergia “käejälg” Kõrgaktiivsete jäätmete klaasistatud kogus: kui ühe inimese
vastased tegelevad millegagi, mis neile otsest kasu ei too. Ja sellega panevad inimesed end keerulisse olukorda, keeldudes pimesi allumast üldlevinud tavadele ja nõuavad praeguse elukorralduse ümberhindamist. Nad koputavad iga inimese südamele, et igaüks end ise muudaks. Ere näide sellest on möödunud kuul juhtunu. Nimelt toimetasid rohelised Euroopa Parlamendi sissepääsu juurde neli urni radioaktiivsete jäätmetega. Kellegi elu küll ohus polnud, sest jäätmed olid pliisilindriga betoonurnides, kuid eesmärk ei olnudki kellelegi haiget teha või ära tappa, taheti vaid poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et sageli ladustatakse need jäätmed inimsete elupaikade lähedusse ja hullematel juhtudel isegi vette. Kuid ei pea püsima ka ainult äärmustes. Üle maailma elab palju inimesi, kes ei kuulu otseselt kuhugi organisatsiooni või roheliste erakonda, kuid kes on sisimas rohelised ja juhivad teiste tähelepanu asjadele, mis on olulised
Kommete, tehnoloogia, toodete jms. ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus
Pooldumisaeg on 4,7 miljardit aastat. Uraaniklaas Uraani graanul Plutoonium ja Toorium Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium. Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium- 239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni ühe kolmandiku energiast. Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad radioaktiivset materjali. See on tavaliselt tuumaprotsesside produkt, nagu tuumalõhustumine Radioaktiivsus väheneb aja jooksul, seega jäätmed on vaja isoleerida kindlaks ajaks, kuni nad enam ei kujuta endast ohtu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
ala eelnevalt vastava kilega, kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt. metaani tuleks koguda kokku ning kasutada kütmiseks, mitte lasta sel niisama õhku lennelda. Tuleks kasutada võimalikult palju korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Tuleks tegeleda võimalikult palju jäätmete sorteerimisega, millega saaks hakkama iga inimene. Viimaks, kõik ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, mitte visata metsatuka alla. Veekogudega on sama lugu. Maakera veevarudes on magevett vaid 1%. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Õhtlik on naftareostus veekogudes. Põhjuseks, miks veekogud saastuvad on ka maa üleväetamine keemiliste vahenditega. Vee reostumise tagajärjed võivad olla tragöödilised, mis põhjustavad
transport USA, Väike veomaht, Prantsusmaa, Kanada, USA, odav, suur Radioaktiivsed Jaapan, Austraalia, energiasisaldus jäätmed, suur Venemaa, Tuumaenergia LAV, Niger, , kapitalivajadus Saksamaa, Namiibia, keskkonnasõbr , veereostus Lõuna-Korea, Prantsusmaa alik Kanada,
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
USA, Prantsusmaa, Väike veomaht, Radioaktiivsed Kanada, USA, Jaapan, odav, suur jäätmed, suur Austraalia, LAV, Tuumaenergia Venemaa, energiasisaldus, kapitalivajadus, Niger, Namiibia, Saksamaa, keskkonnasõbralik veereostus Prantsusmaa Lõuna-Korea,
Põhimõtteliselt on 4 viisi, kuidas nakkus võib mikroorganismidega edasi kanduda jäätmete käitlemisel: · naha kaudu, kas naha defekti puhul või naha vigastamisel teravate instrumentidega · limaskesta kaudu pritsimise teel · respiratoorse süsteemi kaudu sissehingamisel · soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali tarbimisel Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes võib jagada: · olmejäätmed on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.
Vihmametsad. 8) Mis on metsi ohustavad tegurid? · Põllumaade laiendamine · Väärtuslike puiduliikide eksport · Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi
siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad........................7 Kasutataud kirjandus.................................................................................................... 8 2 3 Sissejuhatus
,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene
sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine. Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel. Korallide tervis peegeldab otseselt ka lahe puhtust. Viimastel aastatel on korallide populatsioon suurel määral kahanenud. Ühest külejest on see globaalse soojenemise mõju, kuid suuremalt osalt põhjustavad seda Araabiamaadelt vette sattunud jäätmed nagu rehvid, tsement ja mitmesugused keemilised tooted. Lisaks korallide elu kahjustamisele on jäätmed ohtlikkud ka teistele elusorganismidele. Peale eelmainitu on laht koduks paljudele lindudele, delfiinidele ja 700 kalaliigile, kusjuures rohkem kui 80 protsenti kaladest on seotud korallrihfide eluga. Keskkonnaprobleemid Pärsia lahe mitmekesine elustik on ohustatud nii globaalsete tegurite kui ka kohaliku saaste tõttu. Enamus saastest satub merre laevadelt. Saasteained ulatuvad
lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus on minimaalne, kuid selle käigus tekivad radioaktiivsed jäätmed, mida ei osata tänapäeval kahjutuks teha. Teadlased töötavad pidevalt leidmaks lahendust radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, kuid seni pole tulemuseni jõutud. Jäätmed ladustatakse, tihti maetakse need mere põhja, ning need püsivad radioaktiivsena sadu aastaid, olles samal ajal ohuks ümbritsevale keskkonnale. Tuumaenergia kasutamine on tulega mängimine. Õnnestunud energiatootmise korral on kahju keskkonnale väike, kuid väiksemgi viga võib viia
...........................................................................................10 SISSEJUHATUS Toidujäätmete teema on maailmas aina aktuaalsemaks muutuv probleem. Olenemata inimesest ja vanusest vajame me kõik toitu, et jätkata oma elutegevust. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata [4]. Peale otsese ressursside ja keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud. Üle 30 protsendi prügilasse sattuvaid jäätmed on orgaanilised jäätmed, mida saaks tegelikult mõnel muul viisil targalt ära kasutada [2]. 1. TOIDUJÄÄTMED Toidujäätmed on toit, mis ei ole ära tarbitud ning on ära visatud. Toidujäätmed on toidu tootmisel, turustamisel või tarbimisel tekkinud jäätmed. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud söögist raisatakse või jääb kasutamata, kuid siiski üle miljardi inimese ei saa päevas piisavalt süüa ning nälgivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
