Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid
Jäätmekäitluse põhiteed: jäätmetekke vältimine ja vähendamine (1971) jäätmete taaskasutus (recycling või reuse) jäätmete taaskasutamine ja ohustustamise optimaalne korraldamine jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine saastatud kohtade, sealhulgas vanade prügilate saneerimine Jäätmete liigitamine: Töötlemise ja kasutamise põhimõttel- olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed; Liigitus koostise ehk jäätmematerjali alusel- _ orgaanilised jäätmed tavajäätmed mineraalsed jäätmed püsijäätmed radioaktiivsed jäätmed Liigitus jäätmete kasutusviisi alusel- _ taaskasutatavad jäätmed põletatavad jäätmed kompostitavad jäätmed prügilasse ladestatavad jäätmed Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil. Ohtlikud- ja tavajäätmed. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid:
õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. – Tahatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus. – Tagasirahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseltuleb läht- tuda „ Pakenduseaduse“ nõuetest. Pakendijäätmed, pakendijäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Loetakse pakendijäätmeks jääde,mis on pakendi määratluse kohaselt täitnud eelnevad pakendi funksioone. Pakendi tootmise jäätmed ja purunenud paken did, mida pole kaubaga täidetud ega kasutusele võetud (nagu praak- ja avarii lised pakendid tootmises), ei ole pakendijäätmed. Need on sageli piisavalt su ures koguses puhtad ja materjali ringlussevõtuks sobivad jäätmed ,kuid mitte pakendijäätmed. Neid ei saa sellisena arvestada ka pakendijäätmete taaskasu tuse ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisel. Praktikas see paraku kuigi selge po le
ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Jäätmeid sorteerides võidame me puhtama keskkonna. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode asendatakse uuega. Samas enamiku toodete tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, mistõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete korral. Kõige odavam ja lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutusse suunamiseks on nende sorteerimine tekkekohal ehk siis kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust. Esimeseks ja kõige tähtsamaks põhjuseks on meie tervis ja puhas elukeskkond
.......................................................... 6 Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti?..................................................... 6 Kasutatud materjal...................................................................................................................... 7 2 Biojäätmed Biojäätmed on jäätmed, mis orgaanilise biolaguneva aine suure sisalduse tõttu on eriti sobivad materjali ümbertöötamiseks. Nendeks võivad siis esiteks olla: · looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi, mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad; · tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed; · muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi-
Kahjulikud on ka tsink, vask, koobalt, kaadmium ja nikkel. Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused. JÄÄTMEMAJANDUS Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tuleb tegeleda ladustamisega (prügimägedele, merre, vanadesse kaevandustesse). Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine"
väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine Säästliku konverentsi korraldamine???? Keskkonnaaspektide arvestamine Asukoht Jäätmed Elektrienergia Toitumine veekasutus GLOBAALPROBLEEMID Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kiirenenud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Majanduses seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumine ehk üleilmastumine - ühiskonnas ja maailma majanduses
Meie tegevuse üks põhieesmärk on säilitada harjutusväljad võimalikult mitmekülgsetena ja eesti oludele tüüpilistena. Loodusliku mitmekesisuse all mõeldakse üksikuid taime ja loomaliike oma loomulikus kasvu ja elukeskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks... ...loetakse vastavalt ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed - Kasutatud õlid ja õlised jäätmed (õlifiltrid, õlinõud jne.) ning õliradiaatorid - Akud, patareid ja laetavad akud 5 - Värvid, lakid ja liimid - Puidu kaitse- ja immutusained ning nendega töödeldud puit - Päevavalguslambid - Ravimid ja kraadiklaasid - Taimekaitsevahendid ja nende pakendid - Puhastusainete ja lahustite jäägid Ohtlike jäätmete käsitlus väeosas
-10000,00 -20000,00 -30000,00 Aasta sortimendid(sortimenteerimise tabelist) paberipuu küttepuu jäätmed kokku 0 0 0 0 18 0 0 0 0 71 0 0,01 0,01 0,02 137 0,05 0,01 0,02 0,17 199 0,05 0 0,04 0,28 247
Ka Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib eelkõige lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. Siin saab hea tahtmise korral igaüks meist kaasa aidata, näiteks energiat säästes. Mõelgem igapäevastele asjadele: · kütmine ja soojus · soe vesi · toiduvalmistamine · valgustus · elektrilised kodumasinad · liiklus 5 2. Jäätmed Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada
· Päike on suurepärane looduslik kütteallikas · Ruumis/hoones viibivad inimesed ja elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust" · Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale Vesi · 3% Maa veevarudest on joogiks kõlblik, sellest omakorda 0,3% on inimese jaoks kättesaadav · 12% inimkonnast tarbib 85% meie kasutuses olevast veest · Hetkel on maailmas 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20 l veega Jäätmed · Eestis moodustub inimese kohta 380 kg olmejäätmeid aastas · 140 kg sellest on pakendijäätmed · Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk 9 tonnini · XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg, tänapäeval aga 100 kg Paberjäätmed · Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud, vihikud, ajakirjad, kartong ja papp · 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni 1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh elektrit ja 1,8 kg puitu
CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida. “Panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht. Ookeani ladustamine Jäätmed, jäätmete liigid, prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Eesti Jäätmeseadus (§ 2 ) – jäätmed mistahes vallasasi (st. ained või esemed), mis on nende valdaja kasutusest kõrvaldanud või kavatseb kasutusest kõrvaldada või on kohu Jäätmete liigitamine Aluseks võib olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad, jäätmete kasutamis viis, jäätmete materjal või keemiline koostis. Töötlemise ja kasutamise põhimõttel olmejäätmed ja segamajandusjäätmed, tootmisjäätmed, ohtlikud jäätmed, erijäätmed.
kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine Mäeeraldis - on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa Kaevis - on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis Kaevandus - on maavara kaevandamisega seonduv tootmisüksus, mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest Karjäär - Karjääriks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale Kaevandamisjäätmed- jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena Jäätmehoidla Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks.
Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatune 18-19 sajandini, millal tulid kasutusele uued materjalid. Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus. Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Esimene tänapäevane prügila rajati inglismaale 1930. aastal. Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle
Kadudest Inventeermise vead parandatakse ja laoseisud viiakse kooskõlla tegelikega Inventeerida võib Kogu ladu korraga Konkreetseid tootegruppe (suurköökides) Ettevõtete jäätmehooldusalased kohustused Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmemajandust: Kekskkonnakompleksluba Jäätmeluba Jäätmekäitleja registreerimistõend Ohtlike jäätmete käitluslitsents Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse eraldi Jäätmete kogunemisel paigutatakse jäätmed nende tekkekohas kogumisvahenditesse Jäätmed pakitakse nii, et need ei levitaks lõhna ega ei põhjustaks ohtu tervisele ega kekskkonnale Kogumisvahendite puhul tuleb vältida sademete ja loomade pääsemist nendesse Paber ja papp Pakendid Biolagunevad köögija sööklajäätmed Suurjäätmed Segunenud olmejäätmed Hügieeniline toiduaine on: Puhas Tervislik Inimtoiduks sobiv
Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Tavaliselt kasutatakse mehaaniliselt puhastatavaid võresid, mille varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. Ühisvoolses või sademevete kanalisatsioonis voolav reovesi sisaldab liiva, mis vajab kõrvaldamist puhastusseadmeil selleks spetsiaalselt ette nähtud liivapüünistes. Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb
Mehaanilise puhastuse meetodid: - settimine - filtrimine - võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi, milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid, mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna
Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi ,,Harilikku kobarpead" taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3) Elukeskkonna seisund Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehooldust korraldavad ning kontrollivad Tõlliste Vallavalitsus koostöös sihtasutusega Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed. Tõlliste valla territoorium moodustab koos Otepää, Sangaste, Õru, Karula ja Taheva valla ning Valga linna I piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või
Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014–2039 Kõik me puutume igapäevaselt kokku jäätmetega. Nüüdseks peaksime oleme teadlikud, kuidas jäätmed keskkonda kahjustavad ning kuidas see lõpuks ka meid mõjutab. Jäätmeid juba ammu ei visata enam läbisegi prügikasti, vaid kogutakse sordituna, et neid oleks võimalik ühel või teisel moel uuesti kasutada. Kuna prügilates tekkis suurel hulgal prügilagaasi, mis ohustas nii tervist kui ka keskkonda, siis 5 aastat tagasi 3 suuremat neist suleti ning Pärnus, Tartus ja Tallinnas ehitati need ümber põletustehasteks.
alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele Kaadmium koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. 49. Nimeta vähemalt 3 jäätmeseaduse kohaselt defineeritud jäätmeliiki ja kirjelda neid Tavajäätmed (kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi) Biolagunevad jäätmed (anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp) Biojäätmed (aia- ja haljastusjäätmed, toidu- ja köögijäätmed) Ohtlikud jäätmed (jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses nimetatud
Mõtlemiseks 1. Nimetage põhjusi jäätmetekke vähendamiseks. 2. Alateemad, millele keskendutakse jäätmenädala raames. 3. Mis on jäätmed? JÄÄTMED ja nende käitlemine 4. Jäätmete liigitamine. 5. Millega on tegemist jäätmekäitluse hierarhia puhul? 6. Mis on jäätmekäitluse eesmärk? 7. Kui kaua tekitavad jäätmed lagunemisel probleeme
Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb
piirkond, Antarktika piirkond 30. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas Kategooria 5. Toidujäätmed Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed 31. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. kokkupressimine ja pakendamine peenestamine ja jahvatamine tuhastamine 32. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Jäätme liik Väljaspool eripiirkonda Eripiirkonnas Plastik kat.1 Keelatud Keelatud Ujuvad materjalid kat.2 >25 miili kaldast Keelatud Jäätmed ja prügi kat
kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu
............................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk
olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitud suistukoni või platspudelit ära visata on äärmiselt lihtne liigutus. Näiteks Eestis on peaaegu igal tänaval ja igas pargis prügikastid. Igal indiviidil on võimalik võidelda reostuse vastu. Kõige esimene ja lihtsaim võimalus on jätta prügi maha viskamata
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen Koostajad:Birgit Pihelgas Laura Kuus Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale
nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid. Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude kokkuhoiuna, kuna ei taheta prügi veo eest maksta. Selline käitumine on vale. Paljud inimesed väidavad et neil prügi ei tekigi. Kuid Keskkonnainspektsiooni kontrollkäigud kodudesse näitavad, et jäätmed põletatakse siiski ära koduses
Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · Tutvu oma linna/vallavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega. · Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid · Korralda kodune prügikogumine. Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend viia raha eest taara vastuvõtupunkti või nt suuremate kaupluste juures asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
Prügimäe kuningad Enamik globaalprobleeme on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust.. Koos inimkonna järjest suureneva tarbimisega suureneb paratamatult ka tarbimisjääkide kogus. Jäätmekäitlus on väga tõsine ülemaailmne probleem. Jäätmeid on võimalik väga erinevate omaduste järgi klassifitseerida, levinuimaks on jagada jäätmed "tavalisteks" ja ohtlikeks jäätmeteks. Suurem osa jäätmetest leiab oma koha prügimägedes, mis muudkui kasvavad ning on valmis vallutama kogu ühiskonna. Vähese informatsiooni tõttu jäätmete probleemist, kuhjavad inimesed üha rohkem jäätmeid. Prügi on inimkonna üle võimust võtmas, seda peab kuidagi takistama. Kuidas tekivad suured prügimäed ja kuidas saada nende kuningaks? Kuningas on valitseja, kellel on suur mõjuvõim. Jäätmetel puudub valitseja,
omaduste pärast. Selline tegevus on muu hulgas: 1) radioaktiivse aine tootmine, töötlemine, kasutamine, omamine, ladustamine, vedu, riiki sisse- ja riigist väljavedu ning ajutine või lõppladustamine; 2) ioniseerivat kiirgust emiteeriva ja suurema kui viie kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektriseadme kasutamine. Firma ,,Prooton palkas hooajalistele heakorratöödele 15-aastase raseda neiu Neutroni. Neiu ülesandeks oli koristada mingid tundmatud jäätmed ja need prügimäele viia. Tegelikult olid need radioaktiivsed jäätmed, millest firma soovis vaikselt vabaneda. 1. Milliseid kiirgusseaduse punkte firma ,,Prooton rikub" rikub? § 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel Alla 18 aasta vanuseid isikuid ei tohi määrata ühelegi kiirgustööle. § 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded 2) Radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et
Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise
kartongi ja pappi. Kui lisada 1kg vanapaberile puitu saab sellest toota kuni 1,6kg uut paberit, selline tegevus hoiab kokku 1,5kWh elektrit ja 1,8kg puitu. 70kg = 1 puu, seega kui viid vanapaberit 70kg ulatuses päästad ühe puu. Eestis tekib aastas umbes 40 000-70 000t vanapaberit aastas kui sellest läheb taaskasutusse ainult 12 000t, kiire arvutus näitab, et päästetakse 171 puud kuid kui suudaksime töödelda ümber 40 000-70 000t paberit siis suudaksime päästa 571-1000 puud. Ohtlikud jäätmed tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ja kindlasti ei tohi neid visata olmejäätmete konteinerisse. Ohtlikud jäätmed on näiteks: kodukeemia, säästupirnid, patareid, akud, õli-ja värvisegud, ravimid, mürgid jne.
· Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu Tagajärjed: · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk on saastunud prügimägede poolt tekitatud kahjulike saasteainetega Mida saab ette võtta: · Kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale · Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ette nähtud kogumispunktidesse 2.2. Loodusvarade kasutamine Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld, mets, turvas, veevarud, aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta, kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja
....6 4. KEMIKAALID JA KESKKOND...............................................................7 5. TEADLIK TARBIMINE...........................................................................8 3. OHTLIKUD JÄÄTMED..............................................................................9 4. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................10 Maailm ja keskkond Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmased probleemind, mis puudutavad ka Eestit. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige ja EL on maailma suurim kaubanduspartner, maailma suuruselt teine majandus ja suur poliitiline blokk, on tal ka rahvusvahelised kohustused. Ülemaailmasete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjub ka meie toiduvalikut. Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu.
Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust
Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt 14. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 15. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed Füüsikaliste omaduse järgi tahked vedelad gaasilised Tekkekoha järgi olmejäätmed kaubandusjäätmed tööstusjäätmed põllumajandus jäätmed ehitus- ja lammutusjäätmed kaevanduste jäätmed Toimeviisi poolest ohtlikud tavajäätmed kõik mis ei ole ohtlikud 16
Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis: Toodangu jäätmed: Jäätmed kahjustada vastavalt kehtestatud Pakendi jäätmed: seadusandlusele. 14.Veonõuded: UN nr. Ei kehtestata. Veose nimetus Pakendi rühm: Maatransport (ADR/RID) Ohu tunnusnumber: Ohumärgisenumber: Meretransport (IMO): Ohu tunnusnumber: Ohumärgisenumber: Pakendi rühm 15
Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on jäätmetest rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümnete aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Jäätmed on siinsamas meie endi kõrval ja jäätmeid on tekkinud enne inimtsivilisatsiooni teket. Wikipedia ütleb et, jäätmed (ingl k waste või ka solid waste) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on
keskkonna seisukohalt targim variant jäätmetest lahti saamiseks. On tekkinud prügimäed, mis sisaldavad loendamatul arvul erinevaid jäätmeid. Tekib aga taas uus murelaps. Prügilad on massiivsed. Koos on segajäätmed, mille lagunemine võtab sadu aastaid aega, ning kui need isegi on korralikult lagunenud, ei saa neid kuskil kasutada kui ainult ehk prügila enda katmiseks. Kindlasti sisaldavad prügilas olevad jäätmed ohtlikke aineid, võivad reostada põhjavett, seal siginevad erinevad kahjurid, kes levitavad haigusi jne. Prügilates eritub õhku ka prügilagaasi, mis annab oma panuse keskkonna saastamisse. Kuna maapinda ei ole palju, mida saaks ja võiks kulutada prügilate peale, on leitud uusi väljapääse just taaskasutamise näol. Enda heaks saame kasutada pappi, puitu, aiajäätmeid, haljastusjäätmeid jpm. Muidugi algab keskkonda säästev eluhoiak meist endist, aga mis saab siis, kui mul ei ole
pole tarvis. Kasutame säästupirne. Söögitegemisel kasutame kastrulikaant. Päeval võiks päikesevalgus tuba soojendada, kardinad eest ära! Peske nõudepesumasinas nõusid siis, kui see täis on. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu. Vanni asemel on mõistlik käia dusi all. Hambaid pestes pole vaja lasta veel kraanist joosta. Arvuti ja teleri mittekasutamise ajal on mõttekas need välja lülitada. Mina, õpilased ja jäätmed. Sorteerime klassis prügi, et oleks lihtsam seda ka kodus teha. Toitu valmistame nii palju, kui parasjagu vaja, mitte rohkem. Ajalehed ja vanapaberi viime korjandustesse, taaskasutamise eesmärgil. Vana elektroonika ja ohtlikud jäätmed viime sinna, kus neid korjatakse. Me ei viska prügi maha. Eelistame poest osta neid tooteid, mis ei tekita palju jäätmeid. Poes käies ei osta me kilekotte, kasutame iga kord üht ja sama riidest kotti.
Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpuude mõõtmisandmed Mudelpuu nr d h g Mudelpuu sortimentide mahud (m3) palk peenpalk paberipuit küttepuit jäätmed kokku 1 19 22 0,028 0,24 0,03 0,01 0,07 0,35 2 25 22 0,049 0,22 0,19 0,03 0,01 0,10 0,55 3 26 25 0,053 0,33 0,12 0,03 0,00 0,11 0,59 4 25 23 0,049 0,22 0,16 0,02 0,00 0,09 0,49 5 34 28 0,091 0,75 0,13 0,02 0,01 0,18 1,09
kohal. Maailmas toodetakse aastas 170 miljonit tonni plastikuid. Iga minut võetakse kasutusele miljon uut kilekotti. Reostust saab defineerida mitut moodi. Reostus võib olla väikese hulga prahi maha loopimine parkidesse, tänavatele ja siseruumidesse. Samuti on reostus ka see kui viiakse metsa tonnide viisi prügi, autokumme, vana mööblit ja muud sellist. Ning samuti nii õhk kui ka vesi võib olla reostatud. Kui prügi maha visata, siis loomulikult ei lagune ta kohe ära. Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise
Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid. Vältida mulla vaesumist, erosiooni ning majandusabi. Jäätmeprobleem Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev,mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikute jäätmete arv on suurenenud mitmeid miljoneid ning samuti ka tavajäätmeid umbes 15 mln tonnini. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Rahvastiku kasv * Prügimägede kasv linnade ümbruses
britannia, Lõuna-Ameerika. Eelised:kõrge kütteväärtus, suured varud, kerge transportida, kaevandused hästi mehhaniseeritud. Puudused: suur õhureostus, kaevanduste rajamine kallis, aeglane transport. Tuumaenergia(5%)-elekter,kütus. Varud: Kanada,USA,LAV. Tootjad:USA, Prantsusmaa,Jaapan,Saksamaa,Venemaa. Eelised:väikesed jäätmekogused,keskkonna sõbralik, ei saasta õhku, käigushoidmine odav, kasutegur suur.Puudused:avariioht,tuuma- santaazi oht,radioaktiivsed jäätmed, rajada kallis, vajab pidevat hooldust ja valvet. Vesi(5%)- elekter. Varud:kiirevooluliste,suureveehulgaga jõgede juures. Tootjad:Kanada,USA,, Brasiilia, Norra, Venemaa,Hiina. Eksportijad:Norra,Island. Eelised:keskkonna sõbralik, käigushoidmine odav,vajab vähe tööjõudu. Puudused: kallis rajada,veehoidlad ujutavad suure ala üle, veekogus sõltub kliimast,kalade rõnne on häiritud. Biomassienergia(alla 1%)-elekter,soojus. Varud-igal pool,prügilad jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
