asbestikiudu ja -tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaazi käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemisel peab jäätmete koguja parandama või asendama purunenud pakendi või pakendama jäätmed uuesti koos muude samalaadsete jäätmetega. (5) Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või -tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise vältimiseks niisutada. (1:§3) 1.3 Asbestijäätmete vedu (1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist
). 25 6. KESKKONNAKAITSE. EHITUSJÄÄTMETE KÄSITLEMINE Projekteeritud koolimaja ei kaasne looduse reostusohtu, aga kaasneb puude likvideerimist (vt Asendiplaan). Enne puude likvideerimist tuleb taotleda raieluba Märjamaa vallavalitsuse poolt. Vältida säilitatavatepuude tüvede ja puuvõrade vigastamist. Vajadusel puuvõrad tõmmata kokku koormakilega ning tüved kaitsta laudadega. Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt pakituna ja sorteerituna spetsiaalsetesse plastkonteinerisse. Prügikonteinerid asuvad hoone põhjal, teede juures. Radoonisisalduse täpsustamiseks teostada radooniuuring põhiprojekti staadiumil. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindajatega. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kõik ehituspraht krundilt koristada ning tagada selle esialgne heakord. Eeldatavad ehitusjäätmed ja nende käsitlemine:
jaamad rijaamad 19% 64% Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine
2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 3. Haridustase ja hõive 4. Ränne 5. Linnastumine Rahvaarvu kasv kui globaalprobleem Ressursside nappus - koormus põllumaa põhjaveele - muldade hävimine - puhta joogivee nappus - toiduainete nappus - metsade laastamine Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus (nakkushaigused) Eesti rahvastiku tihedus on 32 inimest ruutkilomeetril.
veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase, õhu ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide
heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine Lämmastiku eemaldamine mullast 1) Saagiga 50-150 kg ha 2) Sademetega 4-10 kg ha 3) Denitrifikatsioon 4) ammonjoogina aurustumine P 0,1 0,2% karbonaatsematel rohkem, Lõuna-Eestis vähem. 25 33% orgaanilise aine koostises. K 1,3 3,5%,3/4 pole taimedele omastatav. Kaaliumi sisaldus on väiksem liivmuldades, suurem savimuldades. ORGAANILISED VÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Loomse või taimse päritoluga taimed
· Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. · Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. · Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis. Puudused · Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne. · Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. · Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. · Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. · Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. · Tuumasantaazi oht. Kas väljatöötatav uus reaktor sobiks väikeriigile nagu Eesti? See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, met...
veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase-, õhu- ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus- ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide
liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse. Hispaania kõige suuremateks probleemideks on reguleerimata veekasutus ja loodusressursside vale majandamine.
Sellega kahjustatakse veeelustikku. Põldude tugev väetamine põhjustab väetisejääkide sattumist sisevetesse ja see omakorda veekogude kinnikasvamist. Õhku ja vett tuleb kaitsta kahjulike ainete väljafiltreerimisega heitegaasidest ja reovetest. Metsad võivad hävida, kui puude iga- aastane raie on suurem kui samal ajal juurde istutatav ja kasvav puude hulk. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Keskkonnakaitse lähtub looduvarade säästlikust kasutamisest, taotletakse elukeskkonna igasuguse saastamise; kaevandamise, happesademete, atmosfääriheitmete, tasakaalustamatu väetamise, huumuskihi liigse tallamise,
pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. Näiteks suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Teiseks on varude vähenemine. 2.1. Fossiilkütused Eestis enim kasutatud maavara on põlevkivi, millest enamik riigi energeetikast sellel põhineb. Antud settekivim on pruuni või musta värvi ja kihiline. Põlevkivi, nimetatakse ka kukersiidiks, on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede- ja loomade kivistunud
Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkätt patareid, vananenud ravimid, lakid, värvid. Ohver- saakloom Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Olmedegradatsioon- on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Omnivoorid kõigesööjad, segatoidulised, kõigetoidulised loomad. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. Osooniauk- on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat
Keeld hakkab kehtima 2013. aastal. [22] Tuleb ka arvesse võtta trummelkuivatusele ja triikimisele kuluv energia. ,,Õnneks on rõivaeseme omanikul olemas valikud, kuidas oma riideid targalt hooldada ning negatiivset mõju vähendada." [21] 15 6. Rõivajäätmed ,,Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema." [1] Viimase sajandi jooksul on rõivaste ostmine pideval tõusuteel olnud ning nende kasutusaja pikkus drastiliselt vähenenud. [4] 6.1. Ladestamine prügimäele Umbes 30% Inglismaa prügimägedest koosneb riidejäätmetest. Igal aastal satub umbes 2 miljonit tonni riidejäätmeid prügimäele. [23] Ka riiete prügimäele ladestamisel on mitmeid valikuid. Kui tarbija viskab rõiva üldprügisse, siis on riideeseme elutsükkel läbi
Need instrumendid puutuvad kokku limaskestadega (endoskoobid) 3. Mittekriitilised võib olla mikroobe (kraadiklaasid) JÄÄTMETE KÄITLUS Haiglamiljöös näitavad värvid erinevaid puhtusastmeid ning esemete kasutamis- ja käsitsemismoodust. JÄÄTMETE JAGUNEMINE · klaasijäätmed värvilised ja värvitud klaasnõud, purunenud klaaspudelid · vanapaber ajalehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, majapidamispaber · teravad ja torkavad jäätmed nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, tilkinfusioonivoolikute teravad osad · ravimijäätmed ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud · kemikaalide jäätmed ohtlike kemikaalide jäätmed · diskreetne vanapaber kirjavahetus, isikuandmed, palgaandmed, raamatupidamine 3 VÄRVIDE TÄHENDUSED · roheline = steriilne
Põllumajanduslikud ja mittepõllumajanduslikud saastajad Põllumajanduslikeks on biokeemiliste väetiste ulatuslik kasutamine suurtel põldudel ja istandustel, mis paiskavad õhku metaani. Samuti ka kariloomad, kes paiskavad õhku saasteaineid nt lämmastik. Põllumajandusmasinad on samuti suurteks saastajateks, kuna nad töötavad kütuste põhjal. Mittepõllumajanduslikeks saastajateks on tööstuste reoveed, radioaktiivsed ained, heitgaasid, laevad, transport, mitmesugused jäätmed. Jäätmete mõju keskkonnale Jäätmed mõjuvad keskkonnale laastavalt. Prügilates maapinda imbuvad vedelad ained jõuavad läbi maapinna põhjavette, mis muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Jäätmete mahapanek mitteettenähtud kohtades, nagu mets ja muud ökotoobid, võib põhjustada taimkatte hävimist või liikide kadumist, kuna ei suuda sellises keskkonnas hakkama saada. Jäätmed paisatakse ka veekogudesse, mis saastavad sealset elukeskkonda või muudavad selle
Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 7) Iseloomusta paigutusnihkeid söe tootmises. · Liikunud Põhja riikidest (kus see sai alguse) Lõuna riikidesse (kuna seal on odavam toota, Põhjamaade tühjenevad kivisöe basseinid ajasid kivisöe otsingutel kolooniatesse) 8) Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. · Tuumaenergia on odav, effektiivne, ei tooda CO2. Neg: Vähestes riikides on täielik tuumaenergia tsükkel, Radioaktiivsed jäätmed, Ohtlik (plahvatused). 9) Analüüsi hüdroelektrijaamadega kaasnevaid võivaid probleeme. · Vee voolu takistamine, Kohaliku ökösüsteemi häiritus, suurte alade üleujutamine. Takistavad kalade liikumist (Linda tahtis, et ma seda kirjutaks) 10) Selgita põhjuseid, miks tuuleenergia kasutamine on piiratud. · Igal pool ei pole piisavalt tuult. Kallis (vajab palju generaatoreid, kuna võimsus on väike),.
kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid). 36. Mida nimetatakse poolestusajaks? Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik tekivad radioaktiivsed jäätmed 39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto). 40. Maa-tüüpi planeedid alates Päikesele lähimast. Merkuur, Veenus, Maa, Marss. 41. Hiidplaneedid alates Päikesele lähimast. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 42. Astronoomiline ühik, väärtus kilomeetrites. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. 1.2 AUTOSTUMINE Üheks tänapäeva probleemiks on pidevalt suurenev autostumine. Kuigi järjest enam liigub Eesti teedel uusi autosid, mis tarbivad vähem kütust ja on sellevõrra säästlikumad, oleks ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis transpordiks korraga rohkem inimesi (ühistarnsport) ja kulutaksid kütust sellevõrra efektiivsemalt
aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused · säästab energiat · ajakulu vastavate org. Leidmiseks · vähem ja kahjutud jäätmed · tundlikkus keskkonna suhtes · odav tooraine Toiduainetööstuses: juust, kohupiim, jogurt jt piimatooted. Köögiviljade hapendamine, pärmitaigen leib, sai. Õlle ja veini tootmisel. - bakterid Toidu omaduste parandamiseks. Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit, siirupi tootmisel. Tööstuslik tootmine baktereid ja seeni kasutatakse kahurputukate biotõrjeks, toodavad puuvilla, puhastavad maaki, reovett, pesuvahendites. 1
Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
· Cupsologa on hea proovida eri jooke, reguleerida nende kangust, katsetada uusi kombinatsioone saad olla ise barista ja leida oma lemmikmaitse! 2.1 Paulig Cupsolo kapslite kvaliteet · kapslid on õhukindlad, nii on tagatud kohvi kvaliteet ja ehtne aroom · alati sobiv kogus värsket kohvi, tassitäis korraga · kiireim ja mugavaim viis valmistada kuumi jooke · erinevalt mitmetest teistest kohvikapslitest ei sisalda Cupsolo kapslid alumiiniumi, seega on jäätmed ohutud. 2.2 Cupsolo masinat ja kapsleid müüvad · Euronics · Selver · Stockmann · Tallinna ja Tartu Kaubamaja · Rocca al Mare Prisma 3. SOOVITUSED JA JUHISED MASINA KASUTAMISEKS Uue masina põhjalikuks loputuseks enne esimest kasutuskorda vajutage 5 korda järjest loputusnupule. 3.1 MASINA KASUTAMINE · Joogi valmistamiseks täida veeanum värske veega, sisesta kapsel masinasse, vajuta nuppu ja naudi kohvi, teed või kakaod.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid ku...
ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial
kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse. Hispaania kõige suuremateks probleemideks on reguleerimata veekasutus ja loodusressursside vale majandamine. Kuna riigi edukus sõltub aga suuresti tema turismitööstusest ja põllumajandustoodangust, siis on väga raske raha võimule vastu seista. Kasutatud kirjandus : http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10951/K%C3%B5rbestumine-m %C3%B5jutab-ka-Euroopat http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Spain http://www.eea.europa
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõl...
tootmise efektiivsust ning julgustaks leiutama uuenduslikke viise kuidas jõuda võimalikult paljude tarbijateni. Biogaasi vallas konkurentsi elavdamine oleks vägagi kasulik nii tarbijatele kui ka kogu riigi jäätmemajandusele. Leiutatakse nt eramajadele biogaasi tootmiseks masinaid, et inimesed saaksid eramajapidamistes ise toota biogaasi iseenda jääkidest ( näiteks majapidamise reovesi, toidujäätmed, muruniitmise jäätmed. Biojäätmete kokkuost muudaks väga palju . Inimesed kes varem nt muruniitmisjääke , toidujääke, reoveejääke,sõnnikujääke, tehaste jääke ei väärtustanud, hakkaks selle pealt teenima kasu ning muudaks looduse puhtamaks. Mis muudaks puhtamaks lõppkokkuvõttes ka jõed ning järved ja joogivee. Kokkuvõtteks: Selline tegevus oleks vajalik kogu maailmas ning muudaks selle puhtamaks ja jätkusuutlikumaks kohaks
Tänu sellele on kivimis sisalduv rikkalik fauna samuti säilinud rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt. 6 6. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed. Ohtlike jäätmeid tekib enamasti tööstusettevõtetest ja harvemal juhul ka põllumajandusettevõtetest. Jäätmed ladustatakse, käideldakse ja sorteeritakse valla lääneservas Uikalas asuvas Uikala prügilas. Reovee puhastamisega tegeleb Järve Biopuhastus. Suuremates asulates on pumbajaamad, mis puhastavad reovett ja pumpavad majadesse puhast joogivett. Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida. 7. Tööstus Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega
ja Barseback 5. Kuidas suhtuksid tuumaelektrijaama ehitamisse eestis? Nimeta poolt ja vasstuargumente Oleks kasulik kuna tekib vähe jääke ja saab palju energiat aga tuumajäägid on ohtlikud 6. Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus suur? Miks? USA, Prantsusmaa, jaapan sest need riigid on rikkad 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tuumaenergia kasutamisega? Ohtlikud jäätmed, suur saastamiseoht rikke korral Alternatiivsed energiaallikad *päikeeenergia- kus päikest ja kus tarbijaid *tuuleenergia-kasutati juba 1970.ndatel *geotermaalne energia- maa siseenergia *bioenergia Metallurga Raud- teras, malm terast saab rohkem voolida Vask elektroonikatööstus Alumiinium hea elektrijuht Metallide omadus Metallid Kus kasutatakse?
ja eestikeelse teabega varustamise kindlustamine ( kosmeetikakaubad, keemiakaubad jne.).Kaupade müügiks ettevalmistamise käigus tuleb paljud kaubad varustada turvaelementidega, et vältida kaubavargusi.Rõivakaupade puhul kuulub müügiks ettevalmistamise hulka kaupade korrastamine, triikimine, aurutamine, riidepuudele paigutamine jne.Pesuaineid, olmekeemiat ja kosmeetikatooteid tuleb müügiks välja panna toidust eraldatuna, kasutades selleks erinevaid riiuleid. 6. Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. 7. Hinnasedelid peavad olema: - EURO-des ja kroonides - selgelt loetavad ja üheselt mõistetavad - kergesti märgatavad. 8. Toidukaupade kvaliteeti mõjutavad säilitamisel: * mikroorganismid - kaupade riknemise peamine põhjus (bakterid, pärmi- ja hallitusseened) * õhu koostis - õhus leiduvate keemiliste elementide mõju, tolm, jms;
energiaallikatest. · Anaeroobse käärimise protsess on olemuselt sama, mis toimub looduses lehma organismis või soodes. · Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3. · Biomassi saab aga jagada põllumaal kasvavaks biomassiks nagu hein, teraviljad, õlikultuurid ja tootmises tekkivaks biomassiks nagu sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed. · Lisaks on biogaasi võimalik saada nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus prügilatest (prügilagaas) ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks. Biogaasi mahuprotsendiline koostis · Biogaasil on tüüpiline ühiku mahuprotsendiline kontsentratsiooni koostis, mis väljendub mahuprotsentides: 50 70% metaani (CH4), 3040% süsihappegaasi (CO2), alla 3% väävelvesinikku (H2S) ja ammoniaaki (NH3) ning alla 1% vesinnikku.
µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel;
Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus;
ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja ringmajandava linna olemus *Mis on biomajandus? Biomassi kasutamisel põhinev majandus (põllumajandus on 100%). Kasutatakse kõik olemasolevad jäätmed, mis on orgaanilised. *Mis on ringmajandus? Majandusmudel, rõhk pole tootmisel (nagu põllumajanduses) vaid toodetud materjali igaveses kasutamises. Joonis 1 looduspõhise väärtusahela üldskeem Joonise juurde: • tootmine väljaspool linna (mujal EU ka linnaosadena), eel toortöötlemine, päris tooteks loomine, pakendatakse vastavalt tarbija ootustele. • Kõik, mis tooteks loomisel üle jääb, saab taaskasutada.
kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud.Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. Puhtus ja jäätmed Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. Tööruumide suurus Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine. Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate
[] Tuumamaterjali register Seal on andmed Eestis oleva tuumamaterjali kohta. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vahelisele kokkuleppele kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga peab Kiirguskeskus arvestust kaitsemeetmetele allutatud tuumamaterjali kohta. [] Radioaktiivsete jäätmete register Sisaldab andmeid radioaktiivsete jäätmete kohta Eesti. Siia kuuluvad AS ALARA hoidlasse üle antud radioaktiivsed jäätmed. [] KIIRGUSSEIRE OSAKOND Antud osakond tegeleb looduskeskkonna radioaktiivsuse seirega vastavalt EURATOM asutamislepingu artiklile 35, varase hoiatamisega kirgusohu eest, looduskiirguse uuringutega, kiirgustegevusest põhjustatud elanikdooside hindamise ja kiirgusalase laboratoorse analüüsiga. [] Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustatud koguma informatsiooni looduskeskkonna radioaktiivsuse kohta, selle praktiliseks täideviijaks on Kiirguskeskus
Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse, vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti töstusesse tagasi. Arengumaades puudub praegu puhas joogivesi rohkem kui pooltel (61%) maa- ja veerandil (26%) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Olmeveed ja tööstuse heiteveed reostavad põhiliselt meie vett ja ka laevad teevad seda. 40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused. Jäätmed tekivad inimese elutegevuse tulemusena. Varem oli inimeste eluviis looduslähedasem ning seetõttu tekkis vähem jäätmeid. Need olid loodusele enamasti ohutud, sest aja jooksul need lagunesid. Kõrge tootmistaseme ja rohke tarbimisega maades tekib tänapäeval palju jäätmeid, mida loodus ei suuda lagundada. Eriti palju jäätmeid kuhjub linnades, kust need veetakse välja prügilatesse. Jäätmetest satub
ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist). Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained. Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia märgalapuhastid. Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest, inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja mõjude mõistmist ning nendega arvestamist praktikas.
võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. · Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle
EL, NATO) · Eesti on osalenud ja osaleb ÜRO missioonides (nt Iraagis, Afganistanis) 7. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · Kapital · Tööjõud Tööjõu odavus (lihttöölised) Tööjõu kvaliteet (spetsialistid) Transport · Materjalid Tooraine Maa Vesi Energia transport · Jäätmed Ümbertöötlemine Mõju keskkonnale · Turg Transport · Seotud ettevõtted Side Äriteenuste osutajad alltöövõtjad 8. Välisinvesteeringud Eeldused: · Odav tööjõud, kvalifitseeritud töötajad · Valitsuse suhtumine investeeringutesse (sobiv seadusandlus, investeerijatele maksusoodustus) · Madalad maksud · Loodusvarade olemasolu, kliima
Kool JOOD (I) Koostaja: Klass: Õppeaine: Keemia Juhendaja: aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................
Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab traditsiooniline tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. on kõige odavam energiatootmise viis. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taas...
transformaatorites pinge 330-360 kV, et vähendada energiakadu. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. (https://www.energia.ee, 29.10.2015) 7 Aheraine Kaevandamise käigus võetakse esmalt kasutusele parim osa ja alles jääb see, mida ei saa või ei ole otstarbekas kasutusele võtta. Nii on tekkinud põlevkivi aherainemäed. Põlevkivi rikastamisel ja töötlemisel tekkivad jäägid ja jäätmed on aheraine ja põlevkivi tuhk. Põlevkivi aheraineks loetakse madalakvaliteedilist lubja- ja põlevkivi. (http://www.ene.ttu.ee, 1.11.2015) 8 Kokkuvõte Alustades ootasin ma väga lihtsat tööd; põlevkivi on ju nii tavaline asi, et kindlasti on selle kohta väga palju kirjutatud ja ei ole vaja üldse palju aega kulutada. Aga pean kurbusega
toimet vesikeskkonnale. 8 Ohulaused: S14 Hoida eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja) S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti S60 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga Riski-laused: R12 Eriti tuleohtlik R22 Kahjulik allaneelamisel R50 Väga mürgine veeorganismidele R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet Töökeskkonna pentaklorobenseeni piirväärtused on: ADI: 0.0167 mg/kg TLV-TWA: 0,005 ppm TLV-STEL: 0,015 ppm 9 Kasutatud kirjandus http://ntp.niehs.nih
geoloogilistes tingimustes. elektrijaamades lendub õhku suures koguses CO2 ja teisi gaase kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvalitee Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Rikastatud põlevkivi põletamisel jääb järele kuni 50% tuhka, Kõige ohtlikumad on aga põlevkivikeemia tööstuse jäätmed. Kaevandamiseks kasutatakse masinaid :Greiderit,hüdrovasarit,kallurit,konveierit,purustit,kopp-purustit,kopplaadurit jt.
Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel Põllumajanduslikud 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1.
reguleerimine ja reguleerimine piirkondliku kliima, loodusõnnetused ja kahjurid - on halvenenud või neid kasutati säästvalt. Säilitades arvukus ja tervist meie ökosüsteemid ei ole enam lihtsalt sihtmärk looduskaitse kuid suur väljakutse ühiskonnale. Ressursside nappuse Kui me mõelda "ökoloogiline jalajälg" - kogupindala vaja toota toiduaineid ja kiudaineid, mida me tarbime, mis neelavad jäätmed meie energiatarbimist, ning anda ruumi meie infrastruktuur - inimkonna ökoloogiline jalajälg on 2,5 korda suurem aastal 2001 kui 1961 ja ületas maakera bioloogilise võimsuse umbes 20 protsenti. Me kulutame looduskapitali kiiremini, kui see on taastuda jõuavad. Selle peale laienemist ressursside kasutamise, maailma elanikkonnast kasvab kuus miljardit 1999 ligi üheksa miljardit 2050, ja see paneb suurema surve maakasutuse ja suurust põllumaad inimese kohta, mis on juba
Juhul, kui laevalt pidi midagi teisele laevale saatma, siis pakkisin lahtised asjad tühjadesse kastidesse ning kiletasin kõik ära, kui laev oli sadamas ja autod tekilt lahkunud, sain kauba autotekile toimetada ning ära saata. II Teema: Pakendite liigitus transpordipakendid. Transpordipakendiks olid euroalused (1,2 x 0,8) ning poolikud alused (0,6 x 0,8). Kõik alused olid ringluses. III Teema: Pakendiringlus ettevõttes. Olmejäätmete jaoks oli eraldi suur prügikonteiner, kuhu jäätmed spetsiaalse aparaadi abil kokku pressiti. Konteineri täitumisel toimetati olmejäätmed laevalt minema. Papp pandi papipressi, kus kõik kokku suruti, papp toimetati sadamasse jõudes mandrile. LAOTÖÖTOIMINGUD JA OPERATSIOONID I teema : Igapäevane laotöö Minu igapäevane töö algas hommikul kell 8.00, kui sain teiste töölistega laos kokku. Kui me olime laos kokku saanud, siis läksime laojuhataja kabinetti, et saada tellimused. Kui me saime
Väide nagu ei mahuks TJ Eestisse ei pea paika, oleme ümbritsetud niigi tuumajaamadest, Leningradi TJ asub meist 235 km kaugusel ja ega ka Soome ja Rootsi tuumajaamad suurt kaugemal ei ole. Teatavasti kaasnevad TJ tööga aga ka radioaktiivsed jäägid. Kuna kütusest kasutatakse ära peamiselt lõhustuv U235, siis moodustavad selle lõhustumatu uraan, mitmesugused laguproduktid ja aktiniidid. Need ladustatakse tavaliselt vahehoidlatesse, madal -ja keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed eraldi. Tuumajaamade tööle rakendudes hakkab jäätmeid tekkima kohe, kuid tegu on eelpoolmainitud jäätmetega. Kõrgaktiivne kasutatud tuumakütus, mis asendatakse uuega kord aastas on pärast reaktorist väljavõtmist äärmiselt radioaktiivne ja sealt eraldub palju soojust. See jahutatakse aga samuti vahehoidlates eraldi , kus radioaktiivne lagunemine muutub aeglasemaks. Üldjuhul võib jäätmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
