lõhna- ja maitseärritusi Vihmaussi seedeelundkond : § Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool Vihmaussi vereringe: § Vereringe on suletud § Südant vihmaussil ei ole, sellena talitlevad ringsooned mis kokkutõmbudes vere liikuma panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik
Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/või janu Väsimus, uimasus ja keskendumishäired Kuiv nahk Peavalu ja/või kõhukinnisus Tumekollane ja tugevat lõhna eritav uriin Vee tarbimise plussid Tugevdab immuunsussüsteemi Aitab säilitada noorusliku naha Parandab mõtlemisvõimet ja mälu Viib kehast välja jääkained Leevendab pea, ja seljavalu Soodustab seedimist Vähendab vähiriski Aitab alandada kaalu Parandab tuju Hoiab ära lihaskrampe Tee kasulikkus organismile Väga tugev antioksüdantide sisaldus, mis ennetab vähki, tugevdab immuunsüsteemi jne. Tee ennetab ja kiirendab paranemist külmetusest ja gripist Tees leiduvad kateiinid toimivad kui südamestimulaator, vererõhu veresuhkru alandaja ja kolesteroolivähendaja Tees leiduvad flavonoidid ei lase kahjulikel
närvilõpmeid. Mis on lümfimassaaz ja miks see vajalik on? Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Massaazi kaudu mõjustatakse nii rakke kui rakuvaheainet vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke. Samal ajal lükatakse jääkained veresoonte seinte juurde ja nii eemalduvad ka teised ained kiiremini. Toimub organismi puhastumine. Lümfimassaazi kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud tursete, rasedusaegsete tursete leevendamiseks, samuti ulatuslike operatsioonide (sh kasvajate) ja traumajärgsel perioodil. Lümfi pumbatakse kätega selle liikumise suunas. Võtted on kerged, spiraalsed, ringjad, pumpavad, nõrgalt suruvad. Lümfimassaaz ise on väga õrn, pinnapealne ning
viirusosakesi tootma Kohe uued viirusosakesed ja peremeesrakk sureb HI-viirus LülitubLÜSOGEENNE pärilikkusainesse ja algab pidev mõõdukas viirusosakeste teke LÜÜTILINE Ägedad viirusnakkused • Toimub viiruse kiire paljunemine • Viirused tapavad peremehe ruttu, niipea kui viirusosakesed on moodustunud • Rakkude suremise tõttu kuhjuvad jääkained, need põhjustavad põletikke ja haiguslikku seisundit • Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik • Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuunsus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt) Kroonilised nakkushaigused • Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi
väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites).
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel "...pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist." Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas (150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist oli päikesepaistelisel päeval väga kerge tuld saada. Tuletikud võeti kasutusele 19.saj. siis hakati kasutama ka petrooleumlampe ja laternaid. Sajandi lõpul tuli juba elektrivalgus. 2 Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus
peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis
Siis hakkavad erinevate kudede rakud moodustama organeid. Nt. peaaju ja süda. 9. Nädalal on olemas kõik kehaosad, organid ja enamus organitest toimivad. 5. Mis on platsenta? Selgita selle osa ainevahetuses ema ja loote vahel! Platsenta on ema ja loote ühine organ. Sisaldab ema ja lootevere kapillaare. Platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja lootevere vahel. 1. Loote verre lähevad hapnik ja toiteained. 2. Süsihappegaas ja jääkained lähevad lootelt emaverre. 3. Platsenta kaitseb haiguste eest. 6. Arengut kahjustavad tegurid! 1. Emahaigused punetised, hiv (ema peab sööma igast ravimeid, et loode et saaks seda hiv'i) 2. Keemilised ühendid alkohol, tubakas, heitegaasid, juukselakid, küünelakid jnejne .. Kõik mis haiseb ka (remondi töövahendid ja vedelikud) 3. Füüsilised tegurid põrutused, kiiritus jnejne.
Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele.
Isotoonilised spordijoogid Pidev vedeliku tarbimine sportimise ajal on tähtis mitte ainult kehatemperatuuri reguleerimiseks vaid ka neerude töö tervislikuks toimimiseks. Varustades oma keha piisava koguse veega, hoiame ära vere paksenemise, mis raskendab vere transpordi omadusi. Vere paksenemine vähendab võimet varustada keha hapnikuga ning energiaga ehk toitaneinetega ning vähendab võimet eemaldada organismist väsimust põhjustavaid jääkained. Piisav kogus vedelikku tagab ka loomuliku piimhapate vabastamise protsessi toimimise. Selle protsessi mittetoimimine vähendab oluliselt meie sportlikku sooritusvõimet ning kordusharjutuste või raskete treeningute ajal (näiteks peale harjutustevahelist pikemat pausi) kujutab see olulist riski tervisele. Isotooniliste jookide abil kaotatud ioonide (eelkõige naatrium ja kaalium) pidev kompenseerimine organismis hoiab keha konditsioonis, mis parandab sooritusvõimet, sportimise efektiivsust ning kiire...
ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite.
Energia tuleb kõik peamiselt toidust. Peab sööma nii palju kui su keha vajab, sest siis sa väldid ülekaalulisust ja kui sa sööd vähem, kui sa vajad siis su energia tase langeb. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Vesi Inimene koosneb peamiselt veest (umbes 75% - 55%). Inimesel läheb vett vaja, et keha üldse töötada saaks. Vesi viib hapnikku ja toitained kehas laiali. Vesi muudab kehas toidu energiaks. Vett läheb vaja ka selleks, et viia jääkained kehast välja (nt higi). Vesi on hea ka nahale, et nahk kuivaks ei läheks. Vett peab päevas jooma umbes 28-30 ml kilogrammi kohta. Janu kustutamiseks eelista vett. (Tervise Arengu Instituut, 2015) Piiratud toitumine Kui ollakse ülekaalus, siis arvatakse et sellest vabanemise viis on dieet. Maailmas on olemas mitmesuguseid dieete, mõndadest lahkutakse kohe mõndadest mitte, Inimene peab leidma endale sobiva dieedi. See on kindel, et kaalu see langetab
Lüsosoomid *Golgi kompleksis sünteesitud ja pakitud valkude ning raku poolt membraansed põiekesed, moodustuvad + + + lagundatud aineosakeste `hoidla' Golgi kompleksist/ otse ER-ist Tsütoplasma * seab raku osad ühtlaseks tervikuks valguline vesilahus, toitained, pigmendid, + + + + * keskkond raku erinevatele struktuuridele ioonid, soolad, jääkained * selles toimub ainevahetus Mitokondrid * toitainete lõplik lõhustamine O2 juuresolekul kaks membraani, sisemine sopistunud; + + + * selle käigus ATP süntees autonoomne DNA (rõngaskromosoom) ja ribosoomid
1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel
Näiteid vastavatest protsessidest elusloodusest? 25. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed, b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes) 26. Milles seisneb tsitraaditsükli tähtsus? Tsükli käigus oksüteeritakse enamus sahhariide, rasvu ja valke ning eraldub CO2 ja H aatomid. 27. Millised on hingamisahela lõpp-produktid? (3) Vesi, ATP ja jääkained. 28. Kuidas saab ATP-s talletatud energiat kasutada sünteesireaktsioonides? DNA sünteesiks, RNA sünteesiks ja valgu sünteesiks. 29. Fotosünteesi 2 lähteainet: Süsihappegaas ja vesi 2 Saadust: Suhkrud ja hapnik 2 toimumise tingimust: Vajab päevavalgust ning taimede varustatust vee ja mineraalainetega 30. Too välja 5 erinevust hingamise ja fotosünteesi protsesside vahel Toimumise koht kloroplast mitokonder
lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem
põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku.
8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4) 1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude. 2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma. 3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. 4) Nahk kattub lootevõidega. 9.Millised on platsenta ülesanded?(4) 1) Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. 2) See takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. 3) Selle kaudu eemalduvad loote verest jääkained. 4) Loode saab platsenta vahendusel ema verest toitaineid ja ja hapnikku. 10.Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid?(4) 1) Ema haigused. 2) Ema vale toitumine. 3) Mitmed keemilised ühendid, nt mürgid, mida kasutatakse putukate ja umbrohu tõrjeks, lahustid, liimid, värvid jne. 4) Alkohol, narkootikumid ja paljud ravimid. 5) Füüsikalised mõjurid : löögid, pidev rappumine, põrutused, kitsad riided ja tugevatoimelised kiirgused. 11
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
juhusuhteid 12. Lootele mõjuvad/kahjustavad tegurid Bioloogilised – haigustekitajad (viirused, bakterid) Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15. Raseduse vältimine Kondoom Emakasisene spiraal SOS pillid Naissuguhormoone sisaldavad tabletid 16. Munaraku ja seemneraku võrldus
Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk. Ribosoom – valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita. Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid valkude sünteesiks (paljunemine raku sees) Ei sisalda klorofülli. Sisaldab
8. Koosta 3 reeglit tervislikuks toitumiseks (mida on kasulik süüa, mille söömist tuleks vältida) 1)süüa mitmekesist toitu 2)süüa 4 korda päevas ja regulaarselt 3)süüa vähem süsivesikute-ja rasvarikkaid toite 9. Miks on tähtis jääkainete eemaldamine organismist? (2) 1)tekkib organismi mürgitus 2)jääkainete kuhjumisel võib surra 10. Miks peavad erituselundid pidevalt töötama? (2) 1)eemaldada kehast jääkained 2)eemaldada organismi sattunud mürkained 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. 1)Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse 2)Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi 3)Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise
hulk ja kaduma minev soojusenergia. 7) Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd? Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd, sest Maa on üks tervik ning üks mõjutab alati teist. Näiteks, mõjutab veereostus kõiki elusolendeid ning igat toiduahelat siin planeedil. Kui meie ja teised linnud, loomad selles reostatud vees elavaid kalu sööme, siis saamegi need kõik mürgid ja keemilised jääkained oma kehadesse. Samamoodi käib tavalise vee ning ka teiste mereelukate kohta, veereostuse puhul. Kõik on ringluses ja kui me ise puhtust ei hoia, siis jäämegi sellesse nõiaringi kinni. Nii on ka kõikide muude probleemidega, tuleb teha koostööd ja mõelda loodust säästvamalt!
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele k...
Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse? Platsenta kaudu: ainevahetus, eritab hormoone, aitab kaitse haiguste vastu. E-L: hapnik, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, ravimind, haiguse tekitajad L-E: süsihappegaas, jääkained, vesi, harmoonid 12. Kuidas toimub sünnitus? 1) Sünnitus algab emaka seina rütmiliste kokkutõmetega(tuhud) 2) Emaka suue laieneb 3) Loote veed tulevad ära 4) Laps sünnib pea ees 5) Nabanöör lõigatakse läbi 6) Laps hakkab iseseisvalt hingama 7) Platsenta väljutatakse 13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Prespervatiivi e. Konddom, hormoontabletid ja spiraal 14. Selgita mõisted:
- Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada spoore (bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid
- Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada spoore (bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremak...
Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist.
7)8. kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate hakkab kaduma. Loode ei saa enam pöörata. 8) viimasel kuul loode kattub lootevõidega. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire. Loode on eriti tundlik esimestel elukuudel(1-3 idulasejärgus), sest neil pole veel toimivaid organeid ja kehaosasid ning nad on eriti väikesed. Ema ja loote vaheline ainevahetus toimub platsenta kaudu, ehkki vered ei segune. Ema verest saab loode hapnikku ja toitaineid. Lootest siirduvad ema verre jääkained. Platsenta on kui kaitsekiht, ei lase ebavajalikke aineid lootesse. Põhjuseid väärarenguks: ema haigused(punetised, süüfilis), vale toitumine, mitmesuguste keemiliste ühendite kasutamine(putukate mürgid, liimid, lahustid, alkohol, ravimid), füüsilised mõjurid(löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, tugevatoimelised kiirgused). Ovulatsioon: munaraku vabanemine munasarjast. Tavaliselt tsükli 11-14 päeval. Menstruatsioon:
liigesjäikuse ning valulikkuse leevendamisel. Infrapunakiirte üldine mõju: · Aktiveerib vereringet, mille tulemusena paraneb ainevahetus ning organismi hapnikuga varustamine · Kiirendab organismi keemilisi reaktsioone ning rakkude ainevahetust · Lõhestab kahjulikke metalle ja aitab neid organismist välja viia · Suurendab higistamist, mille tulemusena eemalduvad organismist jääkained · On deosodeeriva, puhastava ja mürkidevastase toimega · Aitab ennetada kahjulike mikroobide ja seente levikut organismis · Rahustab närvilõpmeid · Kiirendab kudede taastumisprotsessi · Kiirendab üleliigse vedeliku eritumist organismist · Intensiivistab vereringet ja avab nahapoorid Infrapuna abil saab: · langetada kehakaalu ja puhastada organismi · vähendada tselluliiti · vähendada nahaprobleeme · taandada stressi
1.Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlased Vennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusal...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
kipsiga. Luuümbrises on palju veresooni ja närve. Nende vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. Luuümbrise all asub luukude plinkollus (tihe ja tugev). Ja sellest seespool paikneb luukude käsnollus (vähendab luude kaalu, tunduvalt pehmem, käsnollus paikneb luuüdi ümber). Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned. Veri varustab luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained. Osa luid on seest õõnsad, see teeb luu kergemaks. Tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. Toruluude otstes on õõnsuse asemel käsnollus, mille arvukad tühimikud vähendavad samuti luude kaalu. Luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude. Seda on kahte sort punane (vererikas) ja kollane (rasvarikas). Nt puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund. Selles
teine viib arteriaalse vere kaela pähe ja kätesse. Rinna- ja kõhuõõnes hargnevad aordist arterid, mis varustavad teisi kehaosi hapnikurikka verega. Arterid jagunevad omakorda kapillaaride tihedaks võrgustikuks. Kapillaarides toimub gaaside vahetus, mille käigus rakud annavad ära elutegevuses tekkinud CO2 ja saavad verest O2. Siin saab rakk verest ka elutegevuseks vajalikke aineid ning annab ära jääkained. Antud protsessi käigus saab arteriaalsest verest venoosne veri ja mööda kapillaare jõuab see veenidesse, mis ühinevad kaheks suureks veeniks ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Ülemine õõnesveen toob venoosse vere peast, kaelast ja kätest, ning alumine õõnesveen toob kõikjalt mujalt. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgemarõhu alla olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk
6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes Verekapillaarid- veri varustab nahka toitainete ja hapnikuga ning kannad ära jääkained Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea? Mõõdukas päevitamine on kasulik, sest päikses on palju D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Liigne päevitamine on kahjulik, sest see võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist 10. Kuidas luud pikemaks kasvavad?
Keha ülaosa areneb alaaosast kiiremini 7. Rasedus ja looteline areng Areneb kolmandal elukuul Olemas on kõik elundite ja elundkondade alged Selgesti on eristatud kere, pea, nägu, käed ja jalad Silmad on veel laugudeta Platsenta ülesanded: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta liiguvad ema verest loote verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Eritab naise organismi erinevaid hormoone 8. Raseduse vältimise vahendid ja viisid: Meeste kondoom ehk preservatiiv Naissuguhormoone sisaldavad tabletid ehk pillid, plaaster või tuperõngas SOS-pillid ehk hädaabipillid
KUIDAS ON ORGANISMID SEOTUD ÜMBRITSEVA KESKKONNAGA? Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehituseks kõlbulikke valke, lipiide või sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud). 2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad).
rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. • Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele, sööt säilib pikka aega. • Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta
Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi. Vereringe-elundkond ja hingamiselundkond on tihedalt seotud gaasivahetuse toimumise pärast kopsudes. Veri kannab kopsudest saadud hapniku teistele elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel.
Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks
Inimesed, kes on haigestunud südame- või veresoonkonna haigustesse külastavad kardioloogi, kes viivad läbi uuringuid. Kõige tüüpilisim uuring on EKG e. elektrokardiogramm. Samuti võidakse teha koormustest, milles selgitatakse välja südame koormustaluvus. 2. Veresoonkond ja haigused 6 Veri ringleb kinnises veresoonte süsteemis. Verd mööda liiguvad organismi toitained ja hapnik ning vere abil väljuvad organismist ka jääkained ja süsihappegaas. Veresooned jaotuvad kaheks: arterid ja veenid. Arterid on veresooned, mis kannavad hapnikurikast verd keha kudedesse, seevastu veenid kannavad hapnikuvaest verd, milles on ka jääkained keha kudedest südamesse ja kopsudesse, kus see muudetakse hapnikurikkaks. Venoosne süsteem hõlmab ka väikseid venoosseid kapillaare, veenuleid ja keskmise ja suurema suurusega veene. Arterid ahenevad kehas kulgedes ja laiali hargnedes ning on tunduvalt suuremad kui veenid
Hirm ja stress pidurdavad mao sekretsiooni Gastriit on täiskasvanutel maolimaskesta põletik Maomahl koosneb põhilisest soolhappest, limast ja pepsinogeenist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много MAks Maksa ülesanded: teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks, eritab sappi rasvade seedimiseks. Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine. JAmesool on seedekanali lõpposa, 3) Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. http://www.tlu
Tooraine – Uraan Millised euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat, miks? Norra – põhiline hüdroenergia Eesti – muud kütust Poola – tahket kütust palju ja liiga kapitalimahukas Millistel EU riikidel on tuumaenergia osatähtsus elektrienergias üle 30 %? 1) Prantsusmaa 2) Ukraina 3) Rootsi Võrdle tuumaenergia tootmist energia tootmisega põlevkivist!! Tuumaenergia: vähem toorainet ühe energiaühiku kohta vaja, keskkonnareostus väike, kui kõik toimib, jääkained radioaktiivsed. Taastuvad energiaallikad hüdroenergia Millistel EU riikidel on hüdroe. osatähtsus elektrienergia bilanssil üle 30%? Norra, Rootsi, Island Selgita, mida tähendab väide: Norra, Island ja Venemaa ekspordivad kaudselt hüdroenergiat. Nad kasutavad odavat hüdroenergiat alumiiniumi tootmiseks ja siis müüvad ära. Võrdle hüdroenergia tootmist tuumaenergia tootmisega! Hüdro Tuuma Taastuv Tooraine taastumatu
Generaatoris pöörleb elektromanget ja juhtmed suubuvad staatori uuretesse. Mehaanilise igas keerus tekib sinusoidaalselt muutuv elektromotoorjõud. e= Em cos t amplituudväärtus Em= BS B-magnetinduktsioon generaatoris S-mähisekeeru pindala - rootori pöörlemise nurksagedus Soojuselektrijaam on soojusest elektrienergiat tootev ettevõte.Plussid: erinevad kütused, saab ehitada igale poole, ehitus on odav ja lihtne. Miinused: jääkained, loodusressursside raiskamine. Hüdroelektrijaam on voolava vee mehaanilisest energiast elektrienergiat tootev ettevõte. Plussid: võimsust saab kiiresti ja suurtes piirides reguleerida, ei saasta loodust, odav, taastuv energia. Miinused: oleneb vee tasemest, raske ja kallis ehitada, suurte alade üleujutamine, lisaläbikäigud kaladele. Tuumaelektrijaam. Plussid: kulub vähem kütust, puhas energia. Miinused: kiiritusoht, raske töötajaid leida, radioaktiivsed jäägid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
