asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe.
Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905
järel. Sama suvel toimusid ka Barcelonas suveolümpiamängud. Eestlastest võistles Eerika Salumäe, kes võitis trekisõidus kulla. Nendel olümpiamängudel juhtus selline apsakas, et Eesti lipp tõmmati tagurpidi vardasse. Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiaga samal aastal. Samuti olid need esimesed taliolümpiamängud, kus ka paraolümpia peeti samas linnas. Püstitati monument Vabadussõjas langenute mälestuseks. Jätkus Kuressaare Linnateatri ehitus. Ajalehtedest käisid: Rahva Hääl, Saarte Hääl, Päevaleht, Maaleht, Liivimaa Kroonika ja Õhtuleht. Presidendi valimised, krooni tulek, Rootsi kuninga visiit, toidutalongid, olümpiamängud, uus põhiseadus, Eesti Vene läbirääkimised sõjavägede väljaviimisest olid sündmused, mida mäletasid minu vanemad. Kuid kõige meeldejäävamaks oli siiski minu sündimine.
Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks oli kunstiturg - väikeste meisterlike kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Hellenismi ajal eelistati kas siis hiiglaslikke või hoopis väga väikesi kujutisi, näiteks Rhodose Koloss, mis oli umbes 37. m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust
Ints sättis kõik valmis enne sõprade saabumist. Temaga oli kaasas Leopold, kes koheselt lahkus kuna teda ootas ees töö. Kui jõudsid kohale Tõnu ja Märt hakkas peale muusika ja lõbus viina võtmine. Tuju muutus järk-järgult aina lõbusamaks ja hakati meenutama veneajal tehtud ulakusi. Tuju läks neil lõpuks väga lustiliseks, tänu millele mõtlesid nad teha midagi naljakat. Kogu selle lärmi peale tuli kohale naaber, kelle kulul tehti palju nalja. Siiri saabudes jätkus hea tuju ainult natukeseks. Siiri pidev vingumine ja Ameerikast rääkimine ajas Märdi täitsa marru. Lõppude-lõpuks lahkus Siiri ja peotuju oli täielikult häiritud. Naabrimees, Tõnu ja Märt vajusid unne, aga Ints jäi Siiri lahkumise pärast kurvaks. Nii läkski tema Siiri juurde ja ülesse jäi veel IT-mees Leopold, kellelt võis kuulda üllatavaid lugusid tema lapsepõlvest. Pealmised konfliktid olid minu arust Märdi ja Siiri vahel. Märdi arust olid
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester
Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venezuela Bolivari Suur- Columbia vabariiki. Iseseisvuse saavutas Simon Bolivar, võites Carabobo lahingu 24.juunil 1823. 1830.aastal jagunes Columbia vabariik kolmeks iseseisvaks vabariigiks - Venezuela, Columbia, Ecuador. 19.sajandil iseloomustas Venezuelat poliitiline ebastabiilsus. 1980 naftahindade kokkuvarisemine, sellega kaasnes elutaseme järsk langus. 1992 riigipöörde katsed, mis ebaõnnestusid. 1998 valiti Hugo Chávez presidendiks.
· Võimas ordulinnus oli Viljandis. Konvendihoone sai valmis 14. Saj alguseks. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Konvendihoonest on tänapäevaks püsti vaid läänesein, ka on teiste tiibade müüre alles sedavõrd, et konvendihoone põhiplaan on veel looduses jälgitav. · Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. · Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. Sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel. · 14. Saj lõpus hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Kiek in de Kök, Paks Margareeta. KESKAEGSED ELAMUD JA ÜHISKONDLIKUD HOONED · Tallinna vanalinnas on säilinud keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti. · Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka söögitoaks ja köögiks
Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon. Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16.novembril suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine, millega kaasnes Ülemnõukogu kõrgemaiks organiks kuulutamine Eesti NSV territooriumil ja kinnitati ka Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Sellega seoses oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus
Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos
Klaasitsism on 16-19sajandi kustisuund, mis lähtus renesanss Klassitsismi põhimõte oli "üllas ilu ja rahulik suurus". Jälendati atiiki, mida peeti idseaalseks. Erinevates maades jaguneb klassitsim perioodideks erinevalt. Prantsusmaal, itaalias, Inglismaal ilmnesid klassitsismi ilmingud juba barokiajastul. Prantsusmaa klassitsismi perioodid: Louis XVI stiil 1760-1790 direktooriumi stiil 1790-1800 ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena.
Jeff Becki bändiga. Kuigi meeste koostöö kestis vaid kahe plaadi jagu, tulevad muusikud veel aastakümneid hiljemgi koosmusitseerimise juurde tagasi. Sooloartistina lõi Stewart esmalt folgi, kantri ja rokiseguse plaadi 1969. aastal. Artisti tõeline läbimurre saabus 1975. aastal kustumatu hittlooga Sailing, millele järgnesid The First Cut Is The Deepest ja üks Stewarti kaubamärk-lugusi Da Ya Think I'm Sexy? 1980tel jätkus Stewarti karjäär stabiilset tõusuteel, väga rahvarohketeks üle terve maailma muutusid tema livekontserdid. 1990d aastad algasid artisti jaoks suurel tõusulainel, mille juhatas sisse edukas suurhitt Rythm Of My Heart ning menukad ühisprojektid tuntud staaridega nagu Tina Turner (It Takes Two), Sting ja Bryan Adams (All For Love). Edukas nii käredamas rütmilises rokis kui ballaadide rindel (Have I Told You Lately) nautis Stewart jätkuvat edu karjääris ka
Purpurne surm Gailiti romaani tutvustus August Gailit on sündinud 9.jaanuaril 1891.aastal Valgamaal ja suri 5.novembril 1960.aastal Rootsis. Ta on tuntud kui romaani- ja novellikirjanik. Koolitee algas Gailitil Valgas ja jätkus Tartus. August Gailit on töötanud ajakirjanikuna nii Eestis kui ka Lätis. Ta võttis osa Vabadussõjas, olles seal sõjaväeametnik ja sõjakirjasaatja. Gailit on elanud Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ta on olnud ,,Vanemuise" direktor. Gailit abielus aastal 1932 operetinäitleja Elvi Vaher-Nanderiga, sellest abielust sündis tütar Aili. 1944.aastal põgenesid nad perega Rootsi, kus Gailit ka suri. Purpurne surm on Gailiti üks esimesi romaane, kirjutatud aastal 1924
Siis asus ta oma isa ametisse. Advokaadina sai ta tuntuks piksevarda kaitseks peetud protsessis. Keegi füüsik oli pannud maja katusele Franklini leiutatud piksevarda, kuid naabrid süüdistasid asjaarmastajast füüsikut maja põlema panemise katses. Kaitse advokaadina astus mees vaimupidevuse vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele.
· liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969 · Nõukogude kosmonautika kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 Juri Gagarini kosmoselend 1959 USA visiit improvisaator · ta tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis tema ameti üle · VI viisaatak katkestati ja selle asemel kuulutati välja seitseaastak 1959-1965 · 1961 NLKP XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980. a. Leonid Breznev 1964-1982
ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus. 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga, hobusevankriga, jalgrattaga, isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht, et allvee
toimub ja seletasid teistele. Vanamees kaevas kanali pidulikult lõpuni ja vesi linnast suubus sellese auku. Kõik läksid linna tagasi. Kõik kiitsid vanameest ja kinkisid talle isegi tänuks suure õlu tünni. 2 päeva hiljem lõppes ka vihm ära. Oligi juba aeg vihmal lõppeda, kuna auk oli juba äärteni veega täidetud ja august sai järv. Rahvas andis vanamehele au panna tekkinud järvele nime, kuid kuna vanamees oli juba õlut enda tünnist maitsnud, jätkus tal loomingut ainult et ta nimetata linna auks. Ta otsustaski panna talle nimeks Maardu järv. Niimoodi tekkiski Maardu järv.
Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et
Suurriikide kulutamise käigus võib ainult loota, et ei tekiks konflikte, mille tagajärjel võiks kannatada kogu Maa ning inimkond selle hulgas. Me tarbime massiliselt mille käigus me hävitame meile antud maavarasid. Raisates maavarasid tekib meile ajapikku energiakriisi oht, mis võib inimkonda mõjutada laastavalt. Seda võib näha ajaloost. Maailma esimene energiakriis tekkis umbes 9000 aastat tagasi, kui Lähis-Idas raiuti maha esimesi asulaid ümbritsenud metsad ning puidu tarbimine jätkus massiliselt kuni antiikajani, kus metsade raiumine käis juba valimatult ja pidevaks energiavajaduse rahuldamiseks oli vaja vallutada juurde uut maad. Energiakriis on vältimatu ning selle ära hoidmiseks tuleb inimkonnal tulevikus palju konflikte, mille tagajärjel pannakse ohtu ka liik ise. Inimkonna säilitamine ei ole vaid valitud seltskonna käes, sest igal ühel on meil siin roll oma mängida. Inimkonna suurimaks probleemiks ongi inimkonna arvamus sellest, et nad on ainult
Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust
talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest. Kui 1935. aasta märtsis pranslased teatasid, et nad kahekordistavad oma
Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu - tina ja vase sulamist saadi pronks, mis oli ühtlasi ka tähtsaim tööriistamaterjal. Pronksist tehtud tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad. Seda aega iseloomustab ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela- Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid
• 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012. aasta mais väljastati president Obama teadaanne Vietnami sõja mälestamisest, kus ta
Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14.
· Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord. · Käisid, kuni raha jätkus. · Raamatuid vähe. · Lugema õpiti kooris. · Ainult poisid. Rooma ja Kreeka teatri erinevused: · Roomas ehitati lagedale alale, Kreekas mäele. · Roomas komöödiad, Kreekas tragöödiad. · Roomas naljad labased. · Roomas koor puudus, Kreekas oli olemas. · Roomas näitlejateks nii mehed, kui naised.
Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused.
väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlased põgenesid Läände eelkõige kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist. Põgeneti ka sõjategevuse ja sundmobilisatsiooni eest. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Enamik sõjapõgenikest kavatses esialgu jääda kodumaale, kuid sedamööda kuidas Punaarmee edasitung jätkus kasvas soov pääseda välismaale. Enamasti põgeneti Rootsi ja Saksamaale. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest., lootes sealt sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Üheks kõrvaliseks valikuks oli Soome armee. Kuid otsustati ka jääda kodumaale ja liituda metsavendadega. Need mehed kes põgenesid Soome armeesse,
kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu
Kogu rahvas oli presidendi peale pisut pahane, et ta oli nii suurt asja saladuses hoidnud, aga nad olid ka õnnelikud, et presidendil oli plaan olemas. Kui kõik need 300 000 raketti tööle hakkasid, siis see maakera liikuski paigast, ning sellel samal hetkel lendas päike mööda. Alguses kõik rõõmustasid, et neid ei tabanud põlevtäht päike, kuid nad mõistsid üsnapea. Ilma päikeseta pole meil valgust, ilma valguseta, ei kasva taimed ja ilma taimedeta ei ole õhku. Õhku jätkus tervele maailmale, ainult aastaks, siis surid taimed ja lõpuks ka kõik inimesed ja loomad.
" Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikka sama suur nagu kodus. Samamoodi oli kodustele
ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud. Rahvas ei uskunud
Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning
kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid. Vanemat pronksiaega tuntakse meil veel lünklikult, sest kinnismuistiseid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD
Üle 60% koguinvesteeringutest läks masinate ja seadmete soetamiseks ning 30% hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Ligi 60% sektori investeeringutest tegid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning 30% raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise ettevõtted. Esimesena nimetatud allharus jäid investeeringud 2006. aasta tasemele, teises kahanesid kümnendiku võrra. (Lisa 7, Joonis 7) 2.4 2008 aasta 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis jätkus elektri- ja optikaseadmete tootmises tugev tootmis- ja müügimahtude kasv, kuid majanduslanguse kiirenemine aasta lõpus mõjutas oluliselt sektorit. Kui III kvartalis toimus veel müügimahtude kiire kasv (24%), siis järgnevatel kuudel jõudis majanduslanguse ja finantskriisi mõju ka antud sektorisse. Varasematel aastatel oli müügi kiiret kasvu põhiliselt toetanud eksport, kahel viimasel aastal aga on jõudsalt suurenenud ka müük siseturule. Elektriseadmete ja aparatuuri
muutuma. Kõik mõisatele kuulunud maad 7% võrra, oli Eesti tööstustoodangu kasv, jagati välja maata talupoegadele ja mis alul oli olnud suurtes raskustes, Vabadussõjast osavõtnuile. Maast ilma kasvanud samal perioodil koguni 45% jäänud mõisnikele maksti riigi kassast võrra. Majanduskasvu tõus jätkus kuni Teise "valuraha". Alates vabariigi algusaastaist maailmasõja puhkemiseni. toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate
riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust. Industriaalühiskond Algas kiire linnastumine. Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud linnadesse tulevate inimestega. Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga. Linnastumise tase tõusis 70-80%-ni. Infoühiskond Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on
Õpingud Tallinna saksa kreiskoolis 1819-20 Kreiskooli fassaad (paremal) Saada seminariõpetajaks? · Oli 16-aastane · Ainus võimalus haridusteed jätkata · Õpetati ka eesti keelt · Püüdis esmakordselt saksa keelest tõlkida eesti keelde Algkooliõpetajana Tallinnas 1820-23 · Oli 19-aastane · Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused · Võttis hoolsalt eratunde et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid · Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega Koduõpetajana Peterburis 1824-25 Elu Peterburis MIKS? Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks HEA Oskas saksa keelt Oli omandanud algkooliõpetaja kutse Kõrge palk ja soodsad elutingimused Elu Peterburis HALB Puudulik vene keele oskus Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel) Ei kodunenud maailmalinnas
Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1.Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. 2.Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. 3.Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja
Vaimu-,võimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal Hiliskeskaja esimene pool oli Lääne-Euroopas sõdade aeg-toimus Saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.Oli palju talurahvarahutusi ning Euroopat tabas must surm,mis tõi endaga kaasa suurel hulgal elanikkonna vähenemise ning kaubanduse allakäigu. XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid.Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks.
· arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta · Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse Pariisis · 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori ukse taga · Liszt jäi konservatooriumi ukse taha, sest kehtis seadus, mis keelas välismaalastel õppida selles õppeasutuses · 1824
järgmisena tuleb. Ning kuna lugu oli niivõrd kaasahaarav, siis ei saanud ka midagi parata, kui jalg rütmis tatsuma hakkas ning seda ka teistel saalisviibijatel. Kindlasti oli see üks parimaid muusikaelamusi, mis ma oma elu jooksul saanud olen: lauljad olid heal tasemel, lavakujundus huvitav ning ka koreograafiat oli huvitav jälgida. Ent kuna teos oli koos pooletunnise vahepausiga üle kolme tunni pikk, siis teise vaatuse lõpus oli tunda juba väsimusmärke. Kuid sellegipoolest jätkus põnevust ning meeleolu ka muusikali lõpuossa ning oli endiselt huvitav jälgida, mis laval toimub. Ainukene asi, mida esinejatele/organisaatoritele ette heita oleks see, et olla tähelepanelikum ning ettevaatlikum, sest etenduse ajal toimus väike apsakas, kus ühel osatäitjal kukkus mikker küljest ära ning vahepealne tekst läks kaduma. Aga eks tegijal juhtub. Laura Tael
Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus
mütsi.Onu Sinine jutustab lastele loo söepõletajast, kes on tegelikult nõiutud prints. Jõulutantsu ajal paljastub ka teise soku isik-ta on söepõletaja ise. Lapsed otsustavad magada suure kuuse juures. Nende fantaasiamaailmas hakkavad aset leidma veidrad sündmused, kus maa vallutavad tigedad rotid ja söepõletajast saab võluv prints. Oma kauneid tantse esitavad ka Lumekristallid. Teises vaatluses Petteri ja Lotta unenägu jätkus. Lapsed saavad kokku majateenjaga ja jutustavad talle endi loo. Ilmub välja ka söepõletaja, kes on ikka veel prints ja Onu Sinine paneb oma võlurivõimete abil kõik kuusekaunistused tantsima. Oma tantse esitavad Pipargoogimehikesed, Pulgakommid, Paukkompvekid ja kolm Tantsuhiirt ning mitu Lumememme. Kuid kõik unenäeod lõpevad kord ning kõik ärkavad, misjärel ootab ees ühine saanisõit kirikusse.
mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7- aastaselt kooli ning peale üheksat koolis veedetud aastat on neil valikuvabadus oma edasiste õpingute suhtes. Roomlased oli monumenditraditsiooni alusepanijad. Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks
Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
