nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus.; Seetõttu ajutise valitsuse autoriteet rahva hulgas langes ja suurenes enamlaste populaarsus kes lubasid rahu, leiba ja maad.; 1917 sügis võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1.Võimudekreet: moodustati üheparteiline valitsus-Rahvakomissaaride Nõukogu. 2.Maadekreet: likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3.Rahulolekudekreet: ettepanek
Kuna talupojad läksid sõjaväkke pidid nad oma varustuse ise muretsema, see põhjustas nii mõnegi talupoja laostamise. Vennad tiberus ja gaius püüdis muuta olukorda reformi teel. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülemmäär ja sundida suurmaaomanike loovutama sellest ülejääva osa maast kodanikele. Selline valduste kärpimise kava ajas senaatorid vastasseisu. Nad said surma ning nende maareform jäi pooleli ja itaalia talupoegade laostumine jätkus. Vabariigi languse põhjused. Rooma vabariiklik korraldus oli tekkinud siis kui rooma oli alles suhtelist väike linnriik. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riiki kaitse eest hoolitsema, mis omakorda tähendas et riigisõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas väepealiku Mariuse
liikumise teise laine tegevuse põhisuunaks sai naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilise mõtlemise. NAISTE ROLLI MUUTUMINE Ajal, mil enamik mehi oli esimeses maailmasõjas sõdimas, said paljud naised paremat palka ja tegid tähtsamat tööd kui seni. Pärast maailmasõda jätkus naiste edukus veelgi enam kui nad mõnel maal esmakordselt võitlesid kätte hääletamisõiguse. Paremad töökohad ja tasuvam teenistus võimaldasid paljudel naistel saavutada esmakordselt oma perekonnas suuremat sõltumatust. Ning nad ei pidanud enam kogu eluks ainult koduperenaiseks ja emaks jääma. See vabadus ilmnes ,,uue" naise näol, kes riietus hulga vabamalt ja lõikas juuksed lühemaks, paistis sel moel endisest kergemeelsem.
3märts kirjutas Nikolai II alla troonist loobumise aktile ja moodustati Ajutine Valitsus. Venemaa liikus demokraatia poole. Ühelt poolt muutus Venemaa kõige vabamaks maaks kõigist sõdivatest riikidest, teisalt ei suutnud ta aga stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Valitses Ajutine Valitsus, kuid tema sotsiaalne kandepind oli napp ja tekkis kaksikvõim. Riiki üritati võimalikult järje peale saada, aga viga mis tehti oli see, et siiski otsustati jätkata sõda. Jätkus rahva protesteerimine ja Ajutine Valitsus pidi üle elama üsna mitu poliitilist kriisi. Augusti lõpupäevil pärast Riia langemist sakslaste kätte otsustas Kornilov kehtestada sõjalise diktatuuri, mis oli täiesti vastuvõetamatu. Samas pärast tema väljaastumist muutus rahva meeleolu vasakule ja järsku hakkas kasvama blosevike populaarsus. Oktoobrirevolutsioon. Bolsevikud saavutasid kiiresti ülekaalu ja oktoobris otsustasid nad võimu haarata
Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest
Mõlemas riigis loobuti rahaühiku kullastandardist ning raha devalveeriti. Suurendati makse, kasvas ka riigivõlg. Inglismaal võeti vastu seadus, millega kõik ta nn valged kolooniad said iseseisvuse. Seejuures toimus Inglsmaal mõningane nihe paremale. Võimule tuli konservatvide valitsus. Prantsusmaal toimus nihe vasakule. Valitsuse eesotsas oli radkaalist sotsialist. Prantsusmaa oli 1934-1936 tunduvalt teravamas poliitilises kriisis, kui Inglismaa. Prantsusmaal jätkus 1934. aastal majanduskriis.Streigid sundisid ettevõtjaid tõstma palku nng valitsus pidi vastu võtma seaduse, mis sätsestas 40-tunnise töönädala ning iga-aastase kahenädalase tasulise puhkuse. Taoline riigikasv põhjustas inflatsooni. Senine valitsus sunniti nurka. Mitme valitsuskriisi järele tuli võimule valtsus, mis otsustas asutusele võtta mõned ebapolulaarsed meetmed: tõsteti makse, postitariife ja aktsiise, koondati riigiteenistujaid. Sellele anti toetus.
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
Raudteed: · Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist. · Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks · Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. · Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted. Põllumajandus · Eestis ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega · Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad · Jätkus talude pärisostmise protsess. · Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakasvatus ja loomakasvatus. · Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Juhtivad tööstusharud · Tekstiilitööstus · Masina ja metallitööstus · Paberitööstus · Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine
kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
*REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst:
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. James Cook´i reisid Vaikses ookeanis James Cook, üks silmapaistvamatest inglise ja üldse maailma meresõitjatest, on sooritanud kolm uurimisretke Vaiksesse ookeani. Esimesel retkel (1768-1771) oli tema
Kuni üks tallipoiss temasse armus, aga ta ise ei saanudki sellest kunagi teada. Ta oli aus naine, kuna tal armukestega just ei vedanud. Samas ka natukene naiivne, ta ei saa aru milline ta mees voodi on kuigi nag juba olid pikka aega koos olnud. Talle meeldis ausus. 3) Tallipoiss Ta oli arg, sellesmõtte, et ta ei julgenud kuningannale öelda, et ta teda armastab, isegi siis mitte kui ta armastus järjest kasvas ja kasvas. Samas oli ta hulljulge, kuna tal jätkus julgust kuninga asemel maskeerituna kuninganna tuppa minna. Ta ei olnud üldse rumal vaid tark, ta ei lasknud kuningal ennast paljastada, kui kuningas tal juuksesalgud maha lõikas, teadis ta kohe et tark oleks kõigil juuksesalgud sama moodi ära lõigata, siis hommikul ei saa kuningas midagi aru. Vahel tuleb enda viha maha suruda, et endale mitte häbi tuua. Ning muidugi tuleb targalt mõelda ennem kui sa midagi teed või ütled.
Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati säilmete kummardamine, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Reformatsiooni läbi viimisel oli Henry VIII karm jaa halastamatu. Teisitimõtlejaid represseeriti. Henry VIII keelas piibli lugemise. Rekatoliseerimise katse Kui Henry VIII suri päris trooni tema poeg, kes oli veel laps. Jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega, usuasjade arutelu jõudis ka rahva sekka. Kohati ründas rahvas kirikute katoliiklikku toredust. Armulaualeib oblaat asendati kodus küpsetatud leivaga. Samas kehtestas riik kiriku tavadest kinnipidamise kohustuse. Peale Edward VI varajast surma sai troonile Henry VIII tütar Mari I, kuigi ta oli naine ja veendunud katoliiklane. Kuna Mary valmistus abielluma Hispaania troonipärijaga Felipe II-ga kardeti isegi Inglismaa allutamist Hispaania võimule
mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse. Sünklaas oli tihe ja suur mets mida läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid
tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks
suurem osa eestlastest tapeti taandumisel. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkondi vahel ja otseste Rooma paavstile alluvate Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkondade valitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames.
kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570. aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt
ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939a. Õpetuste mõistmisest Freudi tööde mõistmisel on kaks võimalust. Ühest küljest põhineb psühhoanalüüs seisukohal, et Ego tõrjub teatud mälestused varasest lapsepõlvest Alateadvusesse. Tavaliselt on need sellised kogemused, mis lapse arvates võiksid esile kutsuda
Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised.
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid Monopol ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindl...
võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida vKontroll meedia üle vSuur korruptsioon vProbleemid seoses inimõiguste ja demokraatiaga v v VÄLISPOLIITIKA vPutini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma vToetas 2001. aasta Afganistani sõda vPutin püüab suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule vInvasioon Gruusiasse 2008. aastal vUkraina-Venemaa konflikt vKrimmi annekteerimine v MAJANDUS vPutini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng v Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenud e maht jt majandusnäitajad kasvasid vViidi ellu hulk suuri reforme pensionide,panganduse, maksu de ja muudes valdkondades DMITRI ANATOLYEVICH MEDVEDEV NOORUS JA HARIDUS vSündis 14 september 1965, Leningradis vOli ainuke laps peres vÕppis Leningradi 305.koolis vTark, sihikindel ja usin õpilane vMedvedev on lõpetanud
esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest. Koredada toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi- gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel. Kaitse Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langus jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000–3000 isendi piires. Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti püsielupaiku. Fotod Kokkuvõte
Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid). Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks. Kui näiteks perenaine pidi enne uue sea tapmist liha laenama, siis laenati ainult pekki. Kõik söögid tehti rasvaga, kamararasva pandi tanguvorstipudrusse, sellega keedeti kapsaid ja putrusid. Rasvaga keedeti kaunviljaroogasid, värskeid kapsaid, kaalikaid, hiljem kartuleid; rasva pandi kastmesse. Rasvatagavara üle peeti ranget arvestust, et järgmise seatapuni ots otsaga kokku saada. Toidud nagu tangu-kartuli
Muuhulgas pidid omaksed arsti poolt diagnoositud juhtumist teatama ja nõustuma haige isoleerimisega eraldi palatisse. Peale seda oli juba registreeritud 40 surmajuhtumit, prefekt otsustas tõhustada ettevaatusabinõud. Haigete isoleerimine ja registreermine olid endiselt jõus, haigete korterid tuli desinfitseerida ja sulgeda, omastele kehtestati samuti karantiin, matused otsustati linnvalitsuse tingimustel. Telliti lennukiga haiguse vastu seerumit, millest paraku jätkus vaid haigetele, levimisele sellest ei piisanud. Kui surmajuhtumit arv järsult langes, seejärel ühe päevaga 30 uut ohvrit nõudis, sai doktor Rieux telegrammi, millel seisis: „ Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn.“ II osa Inimestele hakkas nüüd kohale alles jõudma, et see ongi karm reaalsus ja et tõesti on linn pantud karantiini ning mitte keegi ei saanud enam üle piiri lahkuda, kellegi põhjuseid ei võetud kuulmagi. Linna võisid inimesed küll saabuda, aga
15. veeb 1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome privileegidest. Nikolai Bobrikov http://no.wikipedia.org/wiki/Nikolaj_Bobrikov Soome ühiskond lõhenes vanasoomlased (üritasid Venemaad rahustada) noorsoomlased (organiseerisid vastupanu). Hakati koostama palvekirja (520 000 allkirja + 1000 kultuuritegelast) kuid venestamine jätkus 16. juunil 1904 Eugen Schauman tulistas Bobrikovi ja tappis ka enda. http://swordandsea.blogspot.com/2009_06_01_archive.html 1905 algas revolutsioon ja novembris tühistas keiser suure osa veebruarimanifestist. Andis ka loa Soome esinduskogu Eduskunna valimisteks. 1906 valimised toimusid (esimestena Euroopas valisid ka naised). Revolutsiooni mahasurumise järel algas uus venestamine. Üha rohkem levis arusaam, et vaja
Küsimused lehekülg 120 1.Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16. saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? V:Jesuiitide ordu emakirik. 4.Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetailiga varem kokku puutunud?Jäta meelde mõiste "risaliit". V: Voluut on spiraalikujuline ehitismotiiv arhitektuuris. Seda võib kohata ka ornamentikas. Risaliit on kogu hoone kõrguse ulatuses veidi eenduv välismüüri osa. Küsimuse lehekülg 120 5.Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? V:Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suur kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Selle hoone peamised arhitektid olid Michelangelo ( projekteeris kiriku kupli ja kiriku tagaosa) , Giacomo della Porta (vastutas suures osas kupli eest),
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.n...
võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav kulla hiilgus, kristalli läbipaistvus ja vääriskivide sädelus- see kõik oli allutatud ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
vanemad. See oli ka õpetlik ehk kui sa üritad ja kasutad ära endas leiduvaid häid külgi saad sa hakkama. Mu lemmik tegelane oli Vestigentorius kuna ta oli nii lahke ning aitas kogu aeg Matthiast ning üritas teda õigele teele juhatada kui ta kõrvale kaldus. Ma arvan , et ta oli talle isa eest. Loomulikult kui Matthias oli juba natuke kuulus oma hääle pärast hakkas mündrik Kotsep temaga natuke uhkustama aga emand Kotsep mitte. Minu arvates oligi ta kõige negatiivsem kuju. Tal jätkus ju armastust ainult oma lihale ja verele ning arvas ,et Matthias on halb kuna oli parem kui emand oleks soovinud. Mulle ka meeldis Matthias , kes üritas olla usin õpilane aga vahepeal ka natukene lõbutses. Ta sai minuarust väga hästi hakkama uues maailmas kuhu ta sattus, ta kohanes väga ruttu. Seal raamatus oli ka üks minu põhimõtetest , igas halvas on head ehk see kui Andres suri oli väga masendav aga see eest sai Matthias omale armastavad vanemad pluss vanemad said omale uue poja
2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad, kõik enamasti alles organiseerumisjärgus üksused, mis olid suuresti ilma relvade ja varustuseta, sest kogu taristu oli Lõuna-Eestis veel Saksa okupatsioonivõimude käes. Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8
Muusikast Esimene mängitud teos oli Valentin Silvestrovi "Hymn 2001". Mulle jäi mulje nagu oleks see sissejuhatus kontsertisse. Esitajaks oli sedapuhku ainult Tallinna Kammerkoor ilma Irina Zahharenkovata. "Hymn 2001" oli suhteliselt ühtlase dünaamikaga, vaikne, aeglane ning kurvameelne pala. Domineeriva pilli rolli täitis viiul. Kahjuks ei eristanud minu kogenematu kõrv kas I või II viiul. Kontsert jätkus Mozarti "Klaverikontsertiga nr. 23 A-duur KV 488". Selle esimene osa kandis pealkirja "Allegro". "Allegro" näol oli tegu suhteliselt kiiretempolise teosega. Dünaamika selles muusikateoses oli vahelduv ning, nagu pealkirigi reedab, helilaadiks oli duur. "Allegro" tempo oli kiire. Mozarti klaverikontserti II osa pealkirjaks oli "Adagio". Hoolimata asjaolust, et ma ei saanud täpselt aru millal "Adagio" "Allegro assai`ks" üle läks, oli tegemist tõenäoliselt esitatud teostest minu lemmikuga
Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat. Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper. Prantsusmaa ooper: Pariis oli keskuseks, pariisi ooper, Koomiline ooper, Itaalia ooper, Muusikaline teater lisandus hiljem
Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seati ümber Engleri süsteemi järgi. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930- 1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa
Lenin · Sotsialistliku riigi rajaja · Nõukogude valitsuse esimees · Kommunistliku partei tegelik juht · Algas poliitiline terror Stalin · Arreteeris poliitilised vastased · Surus maha parteisisese teisitimõtlemise · Saatis 1929.aastal riigist välja oma peavastase Lev Trotski · Nõukogude liidus kujunes stalini ainuvõim · Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi Poliitiline terror jätkus Vladimir Lenin oli Nõukogude Venemaa sotsialistliku riigi rajaja. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin oli Nõukogude Venemaa kommunistliku partei peasekretär ja tuli võimule pärast Vladimir Lenini surma. Rajati sotsialislik suurtööstus ning era omandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevdamisele. Hakati mõtlema uutele vallutustele
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Siim Mihkel Palits MM-18 Veljo Tormis Referaat SISUKORD Table of Contents SISUKORD.............................................................................................................. 2 Sissejuhtus............................................................................................................. 3 Varajane elu........................................................................................................... 4 Kõrghetk................................................................................................................ 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad................................................................................................... 7 ...
Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit Ajastu nimi pärineb talle tüüpilisest settest kriidist mis kujutab endas foraminifeeride ja mikroskoopiliste viburloomade kodade massilist ladestust (I. Arold, 1987). Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Joonis 16. Hilis-kriit Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid),
müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1960.aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Esimesena viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Industrialiseerimise laienemine 7 1950.aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne arendamine. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti täielikult kütte-energeetikale. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K
arvestuses. Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine
Mulle on meelde jäänud, et Kadriorus viidi ära üks perekond: mees, rase naine ja üheaastane laps. See naine ühes lapsega pandi minu kõrvale juhiruumi istuma ja minul kästi aegamööda sõita. Naine nuttis kogu aja ja oli nõrkemiseni väsinud. Sadamas naine palus meest enda juurde lasta, et last mehe hooleks anda, Kuid ei lastud. Vastuhakkamisi mina ei näinud." Tallinnas veeti suurem osa küüditamisele määratutest juba 14. Juuni kestel rongidele 15. juunil jätkus küüditamine ja kestis kuni 16. juunini. Kas esialgselt küüditamisele mää- ratud isikute nimekirju nende päevade kestel ka täiendati, pole teada. Mõnevõrra laseb se- da siiski oletada asjaolu, et ühelt ja samalt tänavalt veeti inimesi kahel päeval. Kõiki ni- mekirjas olevaid ei saadud Tallinnas, nagu mujalgi, kätte. Ärakolimine ja ärasõitmine päästis nii mõnegi perekonna ja isiku. Oli ka muidugi neid, kes arreteerimise kartusel ju- ba varem varjule põgenesid
tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal. Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu. Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see,
Päts ja J. Vilms. -Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. -Kohtadel võeti võim enne Saksa vägede saabumist üle Rahvusväeosade ja Omakaitse jõudude abiga. - 23. veebruaril loeti Pärnu ,,Endla" teatri rõdult ette Iseseisvusmanifest. - 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. -Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Saksa okupatsioon Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. -Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Enamik tööstusettevõtted lõpetasid tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid. - Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine. -Asjaajamiskeeleks sai saksa keel.
klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning
- Tsensuur - Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest - Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940 1950ndate vahetusel - Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine - Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: - Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus - Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967 Vikerraadio - 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon - Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid - Rahvustunnet tervendas sport korvpall kujunes peaaegu rahvaspordiks. (,,Kalev") Rääkides televisioonist
Peahoone esikülg tehti korda riigi abiga 1998. aastal, kuid ülejäänud hoone osa ootab jätkuvalt remonti. Fassaadide korrastamine on küll kenasti nähtav, aga pole paraku kõige tähtsam. Peahoonet on ähvardanud ja ähvardab jätkuvalt kokkuvarisemine, sest vundamendid vajuvad. Vajumise märke peahoone fuajees on näidatud kõigile Eesti Vabariigi peaministritele ja paljudele poliitikutele. 1995. aastal eraldatigi vundamentide kindlustamiseks raha, millest paraku jätkus vaid osaliseks tööks, ja vaja oleks jätku selle protsessi lõpetamiseks. Pistelised toetused kahjuks ei aita. Tartu Ülikoolil on kavas esitada valitsusele eelnõu projekt oma peahoone ja ajaloolise tuumikhoonestuse renoveerimise riikliku programmi loomiseks. Selle kohaselt abistaks riik ülikooli kümne aasta jooksul, et päästa peahoone ja teha korda ülejäänud ajalooline hoonestu.
17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste
hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, jätkus patukahetsuskirjade müük (oli juba algusest peale esile kutsunud protiste). Palju mõjutasid ajastu vaimset palet humanism ja renessanss. Võrreldes Itaaliaga, oli Saksamaal humanism tungiva religioosse varjundiga. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest. Ülikoolides avaldas humanism mõju nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele. Martin Luther sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta
.......................6 Kodu........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................... 8 -2- Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas. Tema haridustee algas Ruila 8- klassilises koolis, ning jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud ajakirjade ,,Täheke" , ,,Pioneer" , ,,Eesti Maa" ja ,,Hea laps" toimetajana. Aastatel 1981-1984 oli Leelo Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
