· Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näitlejanna Ilse Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa
vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil Moskvas Kremlis. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiiglaslikule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli 197 cm kuni 204 cm pikk Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku mälestuspäevale. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reor...
1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli Tuglas
Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” „Oma luulet ja võõrast” 1990 „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi.
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja
"KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise muusika tähtsamaid teoseid, sest oli eeskujuks hilisemate põlvkondade heliloojatele. Tihedalt seotus rahvamuusikaga. OOPERID. Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Glinka esimese ooperi "Elu tsaar i eest" rahvale lähedane teema ja rahvamuusika kasutus tõstavad selle teose vene rahvusliku ooperimuusika esiritta. Kuus aastat hiljem valminud ooper "Ruslan ja Ludmilla" jätkas rahvuslikku joont. Tuntud on " Tser nomor i marss" sellest ooperist. AVAMÄN G "ARAGONI HO TA" Välisreisil Hispaaniasse oli Glinka võlutud selle maa rahvamuusikast, eriti rahvatantsudest. Kogutud teemasid ta kasutas nn hispaania avamängudes sümfooniaorkestrile "Aragoni hota" ja "Öö Madridis" KUULAMINE. http://www.youtube.com/wat http://www.youtube.co m/watch? v=mtEixCb5DSw&featu re=related
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi."
kohalise numbri otsingut enne, kui ta leidis selle. Selle linateose juures jäi tihti segaseks, mis on reaalsus ja mis on Maxi viirastus, sest filmis olid kajastatud kõik tema mõtted ja nägemused. Selgusetuks jäi ka see, kas tema viirastused ka tähendasid midagi enamat, või näitasid tema mentaalset olukorda. Kui see film oli umbes poole peal, oli mul väga suur kõhedustunne, kuid see oli väga huvitav. Sellist mõtet ei olnud kordagi, et jätkas filmi pooleli nüüd. Film õpetas mulle, et peab olema kindel oma ettevõtmistes, kuid tasub kuulata, mida lähedased inimesed arvavad ja räägivad, sest ka neil võib tõsi olla. Ei ole hea mõte võõraid inimesi enne tundma õppimist usaldada, sest nad võivad väga külmavereliselt seda kuritarvitada. Siin kohal ma arvan ka seda, et igal inimesel võiks olla oma nn usaldusisik, kellega ta saab enda alu arutada, mis on mõistlik, mis mitte
Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik.
kõige tõlgituim kirjanik, tema teoseid on avaldatud ligikaudu 150 keeles. Pärast lütseumi lõpetamist suundus Jules Verne õppima õigusteadust Pariisi. Prantsusmaa pealinn võttis ta vastu ärevana revolutsioonist Noor Jules elas üle 1848 aasta revolutsiooni ja osales Preisi-Prantsuse sõjas. See kõik jättis kirjaniku mällu kustumatu jälje. Oma kirjanduslike katsetusi alustas ta koolipõlves pisemate näidendite ja jutustustega. Kuigi kirjanikukuulsus ei tulnud kohe, jätkas Verne ikkagi kirjutamist peale ülikooli lõpetamist. Jules Verne on kirjutanud 69 romaani, mis kõik on koondatud ühte sarja „Kummalised teekonnad“. Teostest on tuntuimad:“80000 kilomeetrist vee all“, „Kapten Granti lapsed“, „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“, „Viieteistkümne aastane kapten“. Tema romaanid köidavad inimesi just sellepärast, et ajal, mil ta neid kirjutas, ei olnud allveelaevu ega õhupalle. Ta ei kujutanud kunagi asju, mis ei
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja
• Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib Prantsusmaale ja Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende
Los Angeles Jan Kolossovski Edgar Kurm Los Angeles Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas. Ajalugu • Tuhandeid aastaid tagasi hõivasid Los Angelese rannikuala esmalt Ameerika põliselanikud Tongva ja Chumash hõimud. • Esimesed eurooplased jõudsid siia 1542. aastal, ekspeditsiooni käigus, mida juhatas Portugalis sündinud UusHispaania maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo. Ta nõudis LõunaCalifornia alasid Hispaania Impeeriumile, kuid jätkas ekspeditsiooni ilma ühtegi asustust loomata. Rahvustik Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu: • poola 1,6% (59,774) • saksa 4,5% (170 483) • prantsuse 1,2% (45,127) • iiri 3,9% (146 65...
Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal.
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstrak...
Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis modernismi arhitekt Raphael Soriano kinnitas õpingute valiku arhitektuuriõpingud Lõuna-California Ülikoolis (1949-51,1954) linnaplaneering Harvardi ülikoolis (1956-57) Inspiratsioon kalad orgaanilisted vormid loodus Le Corbusier olla individuaalne ja mitte võtta ideid teistelt arhitektidelt Pereira and Luckman Andre Remondet Karjäär 1962 asutas Frank O. Gehry & Associates jätkas tööd firmas International Style veetis aega skluptorite ja maalikunstnikega 2002 Gehry Partners Ehitised tema disainitud majad inspireerisid moderni arhitekte nagu Richard Neutra ja Fran Lloyd Wright. Louis Kahn'i tööd mõjutasid Gehry't 1965. a Danziger House Gehry sai tuntuks massiivsete, revolutsiooniliste projektidega, mis äratasid tähelepanu ja poleemikat. Mööbel 1970 lamineeritud kartonist toolid Power Play Armchair 1991
Trio pillioskus ning nende omavaheline koostöö oli väga hea. Esitati erinevate stiilidega ning helilaadidega lugusid, westernidest rokklugudeni. Lood kestsid 7 kuni 10 minutit, kuid selle käigus võis stiil muutuda. Teoste ülesehitus oli originaalne ning kaasahaarav. Osad lood, mis olid mulle tuttatvad olid väga hästi esitatud ning need, mida ma kuulsin esimest korda jätsid väga hea mulje. Kuigi Lévesque murdis esituse ajal mängimise ajal oma küüne, jätkas ansambel kontserdit samamoodi. Teised esinejad peale Lévesque oleks võinud rohkem suhelda publikuga. Mulle kontsert meeldis väga, kuigi mul varasemaid kogemusi selles piirkonnas ei ole ning mulle väga kontserdid ei meeldi. Kui trio veel Eestis esineb, siis soovitan minna igasuguse muusikahuvilistel, sest seal esitatakse väga erinevaid lugusid.
Heiti Talvik - 1. 1904 (Tartus) -1947 (Tjumeni oblast) 2. peres 3 last (õde Hella ja vend Ilmar), isa arst (leeprauurija)(kirjanduse armastaja - Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), ema klaverikunstnik (haritud perekond) 3. kuulus rühmitusse arbujad 4. õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7
Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna
ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
Narvas Joaoru apteegis, kuid ta lahkus sealt tagasi Tartusse. 1907. aastal asus ta ajutiselt elama vanemate juurde. Seal kirjutas ta näidendi "Joosep Ärkla". Kui saabus sõjaväe kutse läks Oskar Luts Poolamaale Holmi. Seal viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Enne sõjaväkke minnes ta hakka tegema "Kevadet". Sõjaväes ta tegi "Kevadet" edasi. 1910. aastal ta tegi näidendi "Pildikesed Paunverest". 1911. aastal läks ta tagasi Tartusse, kus ta jätkas õpinguid. Pärast ergutusauhinda hakkas ta tegema edasi "Kevadet". "Kevade" sai valmis ja müük oli väga hea. I maailma sõjas oli ta apteeker. Seal ta tutvus Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 1917. aastal abiellus ta Valentina Krivitskajaga Vitebski Uspenski kirikus. Ta tuli tagasi Tartusse. Seal ta oli apteeker, kuid siis ta vahetas töökohta. Ta läks tööle Tartu ülikooli raamatukokku
Sellisena on Goya impressionismi eelkäija . Aastal 1792 haigestus ta raskelt ja jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgitus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. Aastal 1803 tema eluaegne sõber Martin Zapater suri. Aastatel 18191824 elas ta üksinda. Ta isoleerus oma Quinta del Sordo`sse (Kurdi Mehe maja) Madridis. 1824. aastal pagendati ta vabatahtlikult Prantsusmaale. Ta asus Bordeaux´i elama, kus ta jätkas oma tööde tegemist. 16. aprillil 1828. aastal Goya suri.
Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16
Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913
See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigoletto. Kohe, kui etendus algas, hakkasid mulle silma uhked ning läbimõeldud kostüümid. Kostüümide värvid olid kirevad, silmapaistvad ja igati ajastule kohased, mis tekitas tunde, nagu oleksin ise nende sündmuste keerisesse sattunud
aasta jooksul suurendada külastajate arvu 250 000-ni aastas. Kahjuks ei ole Vanemuise orkestri kava Internetist leitav. Orkestri dirigendid läbi aegade on olnud: Samuel Lindpere Juhan Aavik Juhan Simm A. Liiv Artur Kapp Arkadius Krull Eduard Tubin Erich Kõlar Toomas Kapten Endel Nõgene Toomas Vavilov Hendrik Vestman Lauri Sirp Mihkel Kütson Mihkel Kütson sündis 11. septembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooriaerialal. Edasi jätkas õppinguid EMA-s koorijuhtimiserialal. 1992 suundus DAAD-i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaadina õppima Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja Teatrikooli, mille lõpetas orkestrijuhtimise erialal aastal 2001. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_K%C3%BCtson, http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=11902:vanemuise-orkester-ja-eino-tambeg-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3330, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/11/olnust
KENNEDY (61-63)- demokraatlik partei,kõige lühemat aega võimul,uute rajajoonte poliitika- maj languse peatamine, maksude vähendamine, võitlus vaesuse vastu, jätkas mustanahaliste probleemide tegelemisega JOHNSON 63-69 -terviseprogramm,liiklusohutus,sõjavastased liikumisd,mustanahaliste võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot
ja trummar William Goldsmith. Samuti Nirvana tuuridel kaasa teinud Pat Smear. Foo Fighters alustas oma esinemistega Portlandis, (Oregon). Goldsmith lahkus bändist "The Colour And The Shape" lindistuse alguses, kui ta läks tülli Grohliga. Smeari lahkumine järgnes 6 kuud hiljem. 1997. aastal asendati trummar Taylor Hawkins'i ja kitarrist Franz Stahl'iga, kuid Stahl'il paluti lahkuda enne kolmanda albumi There Is Nothing Left to Lose (1999) salvestamist. Bänd jätkas kolmekesi, salvestades albumi "There Is Nothing Left to Lose" kuni Chris Shiflett liitus bändi(1999). Foo Fighters salvestas oma neljanda albumi "One By One" 2002. aastal. Ja pärast seda kahe CD albumi "In Your Honor" (2005), mis oli jagatud akustiliseks plaadiks ja rockilikumaks verisiooniks. Foo Fightersi kuues album "Echoes, Silence, Patience & Grace" ilmus 2007. aastal. Aastal 2010 kinnitati, et Smear oli ametlikult taasühinenud bändiga pärast tuuritamist koos Foo
luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.
aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda Looming Lasteraamatud Dioloogia Kirjutas Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur.
„Punane elavhõbe“ Andres Anvelt Andres Anvelt on sündinud 1969. aastal. Peale keskkoooli jätkas ta oma õppeteed Tallinna Miilitsakoolis. Ta on töötanud politseis, poliitikas ja tegelenud loometööga. Menuromaaan „Punane elavhõbe“ ilmus 2007. aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa.
Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine
jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John.
kirjanik ise pärines. Oksa esimesed ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. ("Naisevõtmine") Noor-Eesti väljaannetes ilmunud Jaan Oksa proosateosed, nagu "Küla", "Tume inimeselaps" ja "Vaevademaa", lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. Oksa kohta on nii kaasaegsed kui ka hilisemad kirjamehed lausunud tähelepanuväärselt tunnustavaid sõnu. Rühmitustest eraldi seisis Oskar Luts, kes alustas ja hiljem ka jätkas realistina, kuid vahepeal tegi põike uusromantikasse. Saavutas kiiresti populaarsuse oma realistlike komöödiatega ("Paunvere", "Kapsapea") ning eriti jutustusega "Kevade". Ent kohe pärast esimeste teoste avaldamist püüdis ka Luts mõnda aega moodsama, uusromantilise kirjanduse põhimõtteid. Jutustuses "Soo" põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Uusromantikale iseloomulikult on peategelaseks kunstnik,
Tema teoseid siiski esitati, * 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi
Ta omandas kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, oma tulevast ala psühholoogiat polnud tal aga aega õppida. Vaatamata oma püüdlustele Skinnerist ilukirjanikku ei saanud. Üsna varsti läks ta õppima Harvardi ülikooli psühholoogiat ning kaitses juba aastal 1931 doktoriväitekirja. Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine
Kunstiakadeemiasse, peale mida asus ta töötama teatridekoratsioonide maalijana ning kolis Viini. 1882. aastal liikus ta edasi Mikulovisse, kus ta teenis elatist maalides portreid tähtsatest kohalikest tegelastest. Ta kohtas krahv Khuen-Belassi`t, kes kutsus ta enda juurde Hrusovany Emmahof`i lossi, et kaunistada see seinamaalidega. Mucha avaldas krahvile nii suurt mõju, et see toetas rahaliselt ta õpinguid Müncheni Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias, ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele ja reklaamidele ning õppis lühiajaliselt Colarossi Akadeemias. 1984. aastal oli Muchal näitus Salon des Artistes Français`s, mille eest ta võitis ka aumedali. Samal aastal tegi ta oma Gismonda plakati Theatre de la
Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti idee autor ja elluviija on David Nixon. David Nixon David Nixon omandas tantsuhariduse oma kodulinnas Ontarios ja Kanada Riiklikus Balletikoolis, mis asub Torontos. Seal tekkis tal esimest korda huvi koreograafitöö vastu. David Nixon jätkas õpinguid Euroopas ja pöördus seejärel tagasi Kanadasse, et treenida Erik Bruhni ja Jevgeni Valukini käe all. Nixoni karjäär algas Kanada Rahvusballetis, kus temast sai kiiresti esitantsija, kelle kanda jäid peaosad nii klassikalistes kui kaasaegsetes ballettides. 1985. aastal sai temast Deutsche Oper'i esitantsija ning 1987. aastal valisid kriitikud ta parimaks meesosatäitjaks (Critics Award for Best Male Performance 1987).
Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi. Ta jätkas Venemaa-vastast sõjategevust koos Ukraina kasakate hetmani Ivan Mazepaga ka 1707 ja 1708, kuid 9. Oktoobril 1708 kaotas Rootsi Valgevenemaale Lesnaja lahingu. Veelgi rängem kaotus tabas Karl XII juhitud väge 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse. Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks. 1711 kuulutas Türgi tema ärgitusel Venemaale sõja, kuid juba samal aastal sõlmiti Pruti juures Vene-Türgi
Pagendus- ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali. Postimpressionismi mõjul muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad "Mia Donna" ,"Itaalia poisike" ja "Araablane". 1913-32 aastatel tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud, kus ta tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist. A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932. Aastal sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Seal jätkas Laikmaa realistlike portreede ja maastikumaalide loomist ning avaldas memuaare. Päris valmis talu ei saanudki -- Laikmaa suri 19
Kreutzeri sonaadi esimesele osale ja kahele variatsioonile Schumanni sümfoonilistest etüüdidest. Tsaikovski töökust ja innukust hinnati konservatooriumi lõpetades vabakunstniku nimetuse ja hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust, mis teda väga haavas. Cui avalduses seisis, et Tsaikovski on üks väga nõrk helilooja. Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd. 4 Looming Tsaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime ,,Talveunelmad".See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja tantsudest. See sümfoonia oli omaette hingeline pihtimus, mis väljendas kogu kurbust ja rõõmu, hingelist rahutust ja otsinguid.1866 aastal võttis ta vastu Nikolai Rubinsteini kutse asuda Moskva konservatooriumi professoriks
aasta 18. märtsil suri. Ta maeti Stockholmis asuvale Metsakalmistule. 4 Õpingud Nagu juba varem mainisin, sai tema huvi emakeele vastu alguse juba Kuressaare Gümnaasiumis õppides ning siis oli tal juba soov eesti keelt hiljem edasi õppima minna. 1894- 1902 õppis ka Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, kus ta õppis aastatel 1902- 1903. Õppis veel Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis aastatel 1903- 1905 ning Helsingi Ülikoolis 1906- 1910. Helsingi Ülikooli lõpetas ta filoloogiakandidaadina. 1920. aastal õppis ta Filosoofiamagistris. Huvi õppimise vastu oli tal suur ning väga haritud mehena otsustas ta peale pikki aastaid kestnud õpinguid, et oleks aeg oma teadmisi ka teiste inimestega jagada. 5
Ta seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Joosep oli Viljandimaa Põllumeeste Seltsi esimene president ja pärastine asepresident. (Liim 1997: 75) Joosep Kapi abikaasaks sai 1863. aastal sakslanna Minna Martensen (1841-1901), kellega neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks", sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks. 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75) Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1) 1.2. Artur Kapp
Enne õppetööst kõrvale jäämist töötas töötas Strindberg assistendina väikeses rohupoes Lund'i ülikoolilinnas. 1868.a. lahkus Uppsalast ning hakkas kooliõpetajaks. Mõne aja möödudes otsustas Stockholmi Tehnoloogia Instituuti keemia teaduskonda astuda, et seejärel meditsiini edasi õppima minna, mida ta siiski ei teinud. Lühikest aega töötas Strindberg Stockholmi Kuninglikus Teatris, misjärel jätkas õppinguid Uppsalas 1870. aastal. Seal koolitööde kõrvalt tegeles esimeste näidendite kirjutamisega, millest osad esietendusidki Kuninglikus Teatris 1870. aasta septembris. Uppsalas alustas August sõpradega väikest kirjandusklubi ,,Runa", kus kõik liikmed võtsid Põhjamaade mütoloogiast endile pseudonüümid. Strindberg ise kutsus ennast Frö'ks viljakusjumala järgi. 4
ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumi. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks, kus oluliselt oli suurenenud eestlastest elanike arv. Kuid nende olukord oli raske. Kogu linna keskvõim oli venelaste käes, kohalikes omavalitsustes aga valitsesid sakslased. Eestlastest haritlasi oli Tallinnas vähe
NSV Liidu rekordid: 100m rinnuliujumises 1.21,6 (1957); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.59,9 (1957), 4.57,7 , 4.54,2 (1958), 4.53,5 (1960). Eesti NSV meister 1953-63 a. 9 korda individuaal- ja 2 korda teateujumises. Treener Tallinnas. Raiko Pachel Eesti ujuja. 190 cm, 90 kg. Lõpetas 1993 a. Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Hakkas harrastama ujumist 1980 a. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis Anu Sakala õpilasena ja jätkas Tiit Reiteri juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli). Osales lühiraja MM-il 1993 ja 1997 a., lühiraja MM-il 1998 a. ning MK etappidel 1994-97 a. 1999 a. sai sõjaväelaste maailmamängudel 100 meetris 5. ja 200 meetris 7. koha
kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga.Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Suri 1971. ning tema surmaga on palju seletamatuid asjaolusid (millesse suri ja miks vaeste ühishauda) Mozarti loomindus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Enamike vaimulike teoseid kirjutas ta
Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse. Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
