HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud
* ligitõmbavate auhindadega loteriid üldsuse tähelepanu * ball * rikastasid Eesti luulet armastus- ja Loomingus eelistatud lüürika ja novellid. looduslüürikaga Lüüriline eneseväljendus: * muretult aval Jätkas Noor-Eesti traditsioone (liikudes sümbolismi suunas) * paiguti tahtlikult õrritav * vormilt mõnevõrra lõdvem Tähtsustasid armastusluulet, viisid selle uuele stiilitasandile. Luule: * joovastunult indiviidikeskne * vallandus elurõõm * subjektiivne elamusküllus leidis soodsat vastukaja sõjaaja painetest ja argimuredest vaevatud lugejas
Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi poliitikat, seda rõhutas ta oma valimisprogrammiga Fair Deal - lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi.
Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti. Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta
Eesti kirjandus Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale. "Kümnes kiri Ingile" kuulsaim luuletus luulekogust "Käoorbik" Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev,hell. Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel-ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja se...
transistorid kandsid Bardeeni, Gibney ja Brattaini nimesid, nemad olevat olnud siis selle leiutajad. Shockley nime ei olnud aga üheski patendiavalduses mainitud. See vihastas Shockleyt, kes arvas, et tema nimi peaks samuti olema igal patendil, sest töö põhines ikkagi tema väljanähtuse ideel. Ta isegi üritas saavutada seda, et patent kirjutataks välja ainult tema nimele, ning andis ka Bardeenile ja Brattainile teada oma kavatsusest. Samal ajal jätkas ta salaja oma tööd, et luua erinev transistor, mis põhineks punktkontakti asemel ühendustel. Ta oletas, et sellist tüüpi disain on arvatavasti kaubanduslikult elujõulisem. Shockley töötas pööraselt ka oma peateose kallal, mis kannab pealkirja "Elektronid ja augud pooljuhis". See 558-leheküljeline uurimus avaldati 1950. aastal. Seal on ühtlasi kirjeldatud ka Shockley dioodivõrrandit. Sellest Shockley tööst sai piibel tervele teadlaste põlvkonnale, kes töötasid, et
Varakult hakkas ta tööle ka oma vanemate tagasihoidlikus tavernis. Kuid tema saatus polnud jääda maale. Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi.Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Kuid vaatamata sellele oli Barezzi võtnud Verdi oma tütre muusikaõpetajaks. Noored aga armusid üksteisesse ning 1836.aastal abaiellusid. Neende abiellust spndisid ka 2 last, kes surid veremürgitusse. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju muusikalisi palasid kohalikule puhkpilliorkestrile,
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga
Louis de Broglie isa oli Victor, Duc de Broglie, ja ema Pauline d'Armaillé. Sündis 15. augustil 1892 Dieppes, Prantsusmaal, suri 19. märtsil 1987 Louveciennes , Prantsusmaal. Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga)
Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik", kogu trükiti 600 eksemplari. 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni
Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4.sajandi lõpupool-kristlus riigiusuna üldkohustuslik Laskis rajada uue pealinna riigi ida ossa- Konstantinoopoli(Istanbul) Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne. Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtuse Constantinus Suur Lõplik jagunemine Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigiks
· Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805 · Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. · Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome-ugri keelte uurimist, koostas grammatikaid, sõnaraamatuid, aitas mitmele soome-ugri rahvale soetada emakeelset kirjasõna.
Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud muusikat värskema ja euroopalikumaga. Eduard Tubin jätkas Heino Elleri alustatud rahvuslikku suunda, kirjutas kõrgel kunstilisel tasemel sümfoonilist ja lavamuusikat, rikastas eesti muusikat moodsama helikeelega ning uute, Euroopas valitsevate suundadega.
GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov
3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti. Looming
Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel.
Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool? Ülikooli asumine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus s...
1938.a. suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Seoses huviga rahvaloomingu vastu alustas Tubin 1938.a. tööd balletiga "Kratt". Kui "Estonia" teater kuulutas 1938.a. juunis välja lavateoste võistluse, siis esitas Tubin 1940.a. võistlusele oma ühevaatuselise balleti "Kratt". Tartus alustas Tubin oma mitmekülgset muusikapublitsistlikku tegevust, kirjutades artikleid ajalehte Eesti muusikast ja muusikaelu päevaprobleemidest, mida jätkas hiljem paguluses. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Vene vägede poolt 1940.a. juunis likvideeriti kõik senised võimustruktuurid, samuti seltsid ja organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Lauljate Liit, Eesti Helikunsti Selts, Eesti Kultuurkapital, suleti "Muusikaleht" ning korraldati ümber muusikaõppeasutuste töö nõukogude eeskujude järgi. Järgmise aasta algul hakati tegema ettevalmistusi Eesti NSV kunstidekaadi korraldamiseks Moskvas, mille jaoks Tubin töötas
saj. alguses klassitsism (sisuliselt akademism), 1830-ndatel kerkisid esile romantilised taotlused, hakkas levima vararealism. Gregor von Bochmann Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas. Aastatel 18621868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt. Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu
Nii Mägi kui ka Triik olid Eesti Vabariigi ajal Tartus asutanud kunstikooli "Pallas" õppejõud, Mägi ka selle esimene juhataja. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Samal aastal astus ta Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Seejärel jätkas ta kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures.
Õppejõud olid enamasti venelased.Kuigi pere oli vaene ei kavatsenud pereisa hariduse pealt kokku hoida. Esimeses klassis andsid Aleksander ja tema klassikaaslased välja käsitsi kirjutatud ajakirja ,,Noorus". Ajakirja levitati salaja kaasõpilaste seas. Ühel päeval oli aga keegi õipilastest ajakirja lohakile jätnud ning see sattus direkrori kätte. Kuna Aleksander oli ajakirja toimetaja siis kutsuti tema direktori juurde ning kästi uus kool endale otsida. Seejärel jätkas Aleksander õppinguid Tartu Kommertskoolis, kus valitses eestimeelne vaim ja ka eesti keelt sai eraldi 3 ainenea õppida. Peale keskkooli asus Aleksander õppima Tartu ülikooli esmalt ajalugu ja seejärel pedagoogikat ning liitus Eesti Karskusliiduga, kus ta asus tööle karskussekretärina. 3.Välisreisid Matkamine ja reisimine olid Aleksandri hobid juba noorusest peale. 1921
Maria kasutas oma vabu tunde lugemiseks paljude erinevate valdkondade kohta. Ta avastas, et kõige parem on ta matemaatikas, füüsikas ja keemias. Vene võimud olid keelanud poolakatel laboratooriumiteaduse õpetamist, ent keemik suhkrupeeditehases andis Mariale mõningaid tunde. Naine naasis Varssavisse 1889. aastal. Tema isa teenis paremat palka erakooli direktorina ning sai endale lubada Bronyale Pariisi iga kuu veidi raha saatmist. Veel kaks aastat jätkas Maria tööd guvernandi ning juhendajana. Pühapäeviti ja õhtuti õppis ta salaja keemia kursusel ,,muuseumis", mis oli tegelikult illegaalne labor poola teadlaste treenimiseks. Veidi enne 24-aastaseks saamist oli Maria kogunud piisavalt raha, et minna õppima Pariisi ülikooli. Ta oli seda hetke kaua oodanud. Ta lahkus oma armsast isast ning kodumaast kurbusega, ent lubas naaseda pärast oma õpinguid. 3 2
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Hirmul on suured silmad hirmul on suured silmad ta tuleb ta tõstab sõrme ja kokkusurutud suu ja sihib su silma kae
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti
lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. Leninit tabas aasta jooksul kolm halvatushoogu, millest viimase tagajärjel kaotas ta kõnevõime. Sellest ta enam ei toimunud. Arvatakse, et Lenini surma põhjuseks oli süüfilis.Tema keha balsameeriti ja ta paigutati rahvale külastatavasse mausoleumi Lenini järel sai Nõukogude liidu liidriks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini maailmarevolutsioonipolii tikat. Stalini tegevus muutis Lenini NSVL-i rahvale kummardatavaks iidoliks. Kommunistide jaoks on Lenin jäänud iidoliks tänini.
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930
Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud.
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris
Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a
Ta saadeti lisa teadmisi omandama üheks aastaks Aarau kantonikooli. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni.. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal .
ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu
Tema ema julgustas teda esimesena õppima Tablat. Karjäär Trummidega alustas ta 1970 aastal *Üks Gurtu varasemaid salvestisi oli umbes 1977 aastal. Apo-Calypso saksamaal. Ta ema ka laulis seal ja hiljem andis ta välja oma esimese sooloplaadi Usfret. Trilok liitus Oregoniga pärast trummari Collin Walcott surma. Ta mängis kolmes arvestuses toodetud käesoleva bändi lugusid: Ecotopia (1987), Parallel (1989), ja alati, kunagi ja iagavesti (1991) 1990ndate alguses jätkas Gurtu edasi sooloartistina ja ansambli juhina. Edu ja saavutused Trilok on maailmatasemel, virtoosne löökpillimängija.Kõik kuulajad olid lummatud tema rütmitajust ja kompositsioonidest mis on seotud peenete india rütmide ja india elementide jazz ja rock muusikaga. Aastal 1988 lõpetas ta oma rühma töö ja nüüd on tal võimalik oma kompositsioone esitada debüütalbumis Usfret. Triloki tee on suundunud ka tantsuklubidesse *Tema muusika on kantud selgesti World Music
Sajandil valitsenud romantismi stiilile. Sai alguse juba 19. Sajandi lõpul, kandudes üle 20. Sajandi esimesse poolde. Kõige tugevamini avaldus see Austrias ja Saksamaale. Hilisromantikutele oli suureks eeskujuks 19. Sajandi ooperihelilooja Richard Wagneri looming. Seetõttu on hilisromantismi muusikale iseloomulikud tugevad kõlakontrastid ja keerulin harmoonia, suured orkestrikoosseisud ja vaskpuhkpillide kõla esiletoomine. Hilisromantismi alla mahub ka teine suund, mis jätkas helilooja Johannes Brahmsi klassikalistele traditsioonidele põhinevat loominguprintsiipi ( Anton Bruckner , Max Reger).
https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides https://en.wikipedia.org/wiki/Xe nophon Kirjandus muutus • Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid kõnekunsti ehk retoorika mõjul suur tähelepanu kunstipärasele välendusviisile
Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Avaldas muljet paljudele Lääne-Euroopas. 2.Elleri loomingu iseloomustus kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. 3. kus tobias viimati töötas I maailmasõja ajal saksa sõjaväes tõlgina, kuid tervislikel põhjustel jätkas ta tööd hoopiski muusikaülikoolis. 4. Mart Saar heliloojana Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud.koorilaule: mets kohiseb, põhjavaim,leelo, hällilaul. Soololaulud: ennemuiste, lõputa teel jpm. 5. kus õppis lätte Õppis Rõngu kihelkonnas, Valga seminaris
Mõned aastad hiljem andis Munthe välja mõtte ''Norra naturaalsete värvide palett'': erepunane, redisekarva violetne, indigo sinine ja tugev kollane. Need olid värvid mis põhinesid Norra loodusel ning värvid, mis olid kasutusel vanas Norra folkkunstis. Selle värviteooriaga ja Norra saagadest ja folkloorist võetud motiiviga, keskaegsete seinavaipade ja puidunikerdamisega ja kohaliku taimestiku ja loomastikuga, Munthe algatas Norra esteetilise liikumise, mis jätkas seda kunstinivood. Aja mõõdudes karaktiseeritud tugevast rahvuslikust lootusest mis puudutab lahkuminekut Rootsist, olid tema ideed hästi vastu võetud kunsti miljöös. Aastad 1890-1893 olid kahtlemata Munthe koige loovamad. Motiivid tundusid voolavat kui põhjatust allikast ja pole kahtlustki et inspiratsioonil mille ta sai Jaapani kunstist oli vabastav effekt. Mais-Juunis 1892 sõitis Munthe Pariisi edasistele õpingutele.
Ta loobus kaunitest sümbolitest ja hakkas kirjutama vabavärsse, mis oma lihtsusega meenutavad proosat. o Ta on kirjutanud ka laulutekste, millest eriti kuulsaks on saanud laulud filmist ,,Viimne reliikvia", näiteks ,,Põgene, vaba laps" · 1970. aastate alguses põrkas Rummo looming tsensuuritõkete vastu. Üsna varsti pärast seda loobus ta aktiivsest kirjanikurollist, ehkki jätkas luuletõlkijana ja kirjutas ka mõne näidendi, lasteluulet ja proosat ning üksikuid luuletusi täiskasvanutele. Uutes värssides jätkas Rummo leitud proosapärases vormis, kuid mingis mõttes lihtsustas seda veelgi tema hilisemast loomingust võib leida tekste, mis peegeldavad nappide vahenditega seisundeid, filosoofilisi tõdemusi, lähemat ümbrust või ka kõnelejat ennast. Looming: * "Ankruhiivaja" (1962)
sugulastega muutunud külmaks, ning vajaka jäi ka kunstniku üldisest tunnustamisest. See oli viimane piisk karikasse: ta otsustas hüljata Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni lõplikult. Gauguin purjetas Lõuna-Ameerika suunas, jõudes Martinque'i saarele, kus veetis mõned päevad. Lühikest aega töötas ka Panama kanali ehitusel ning siis maabus Vaikses ookeanis asuvasse Prantsuse Polüneesia saarele, Tahitile. Siin jätkas ta oma maalimist. Aastal 1893 otsustas ta oma originaalseid taieseid esitleda Pariisis erinäitusel. See oli üks väheseid kordi, kus ta kodumaad külastas. Tema näitus oli väga edukas. Aastal 1897 otsustas ta siirduda lähedalasuvatesse Markiisaartele (Prantsuse Polüneesia). 1903. aastal mõisteti talle 3 kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahiitilaste "ässitamise" eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust ta aga kanda ei saanud, kuna suri kolm päeva peale selle määramist
Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega ning päevavalgele tulid konspiratiivsed sidemed kõrgete natsidega Teise maailmasõja ajal.Teda kritiseeriti sellepärast üha enam. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel 1944. aastal põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning äratas uue kollektsiooniga taas tähelepanu kogu maailmas ja suutis veel kord oma stiiliga läbi murda.Hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas Coco Chaneli edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Pärast tema surma võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco", mis esietendus aastal 1969 New Yorgis. Muusikal põhineb tema elulool. Chanelil oli arvukaid armusuhteid, kuid jäi siiski vallaliseks. Chaneli looming. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda
Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011). Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice muusikapalade tsükli, tuginedes Hispaania meloodiale (Lepik, 2009. Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust
Samal õhtul alustas tegevust ka EV esimene relvastatud kaitsestruktuur: Kaitseliit. Vabdussõda- Punaarmee koondas oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed lööbi tagasi veel siia jäänud Saksa vägede poolt. 28.nov 1918 vallutati Narva Ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestöastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti. Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti
Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Tartus oleks ta kord äärepealt isegi sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel, põgenes mees pagulasena Soome ning asus Helsingisse elama. Seal töötas ta Eesti Büroos sekretäri ning asjaajajana
Lõuna-Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha, et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha. Götzis algas nii, et kõigepealt võitis Erki 100 meetri jooksu vastu tuule ja kerge vihmaga.Lõppkokkuvõttes sai Erki kokku 8575 punkti ja tegi 4 isikliku rekordit. Erki võitsis võistluse
Pärast oma isikliku stiili leidmist, Matisse nautis oma suuremakraadilist edu. Tal oli nüüd võimalik reisida Itaaliasse, Saksamaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse inspiratsiooni koguma. Ta ostis suure stuudio Pariisi eeslinnas ja kirjutas alla lepingule mainekate kunstikaupmeestega Bernheim-Jeune galeriist Pariisis ja vene ärimehe Sergei I. Shchukiniga, kes tellis Matisse'lt tähtsa paari maale ,,Tants I" ja ,,Muusika"(1909-1910). 1910- 1920ndates valminud töödes jätkas Matisse vaatajate rõõmustamist ja üllatamist tema kaubamärgi elementidega küllastunud värvide, lapikute pildiruumidega, piiratud detailide ja tugevate piirjoontega. Mõned tööd, nagu ,,Klaveritund"(1916), uurisid struktuuri ja geomeetriat Kubismis kunstivool Matisse eluaegse rivaali Pablo Picasso juhtimisel. Vaatamata oma radikaalsele värvi ja vormi lähenemisele, olid Matisse teemad siiski traditsioonilised: tstseenid tema enda stuudiost,
Enne lõpueksameid konservatooriumis mobiliseeriti ta sõjaväkke. Aasta hiljem vabastati ta sealt tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Ta töötas Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris ning seejärel Tartu Kõrgemas Muusikakooli ja peale seda Läänemaa Õpetajate Seminaris. Ta andis ka muusikatunde ning juhatas orkestreid, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja -pidusid. Haapsalus jätkas ta rahvalaulude kogumist. Ta töötas ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna, kuid pidi sealt lahkuma. Oma elu viimasel kümnel töötas ta klaveriõpetaja ning koorimuusika kõrvalt komponeeris ta sel ajal ka palju puhkpillimuusikat ja rahvaviisidest lähtuvaid sümfoonilisi süite. Rudolf Tobias (1873-1918) oli esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Ta tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitukuna
Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Jätkuvalt püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas), sai füüsikaõpetaja diplomi. · Ta abiellus Mileva Maric'iga. Sellest abielust sündisid pojad Hans Albert,
Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvivokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
