Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"järvede" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Eesti rahvatoite

Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi peale loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks kana, näärideks siga ja kevadpühadeks vasikas. Väga tähtis toit oli ka kala. Sisemaal söödi peamiselt soolatud kala, rannikualadel ja suurte järvede äärsetel aladel rohkesti ka värsket kala. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. 19. sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Magustoite hakkas eesti talurahvas valmistama alles 20. sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. 19. sajandi lõpul ja 20...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antoine Laurent Lavoisier

postiljoni kui messiast ; kardan sinu tervise pärast ; kurnav kuumus ; ohtlikud kuristikud; soised metsad ; metsikud loomad ; palun ole isegi ettevaatlikum kui lubasid ..." Lavoisier tundis suurt kergendust, et oli pääsenud ülihoolitseva tädi poputamisest. Iga päev tõusis ta päikesetõusul, vaatas termomeetrit ja baromeetrit, külastas kaevandusi, maagimaardlaid ja karjääre, analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine...

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Anakonda

Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata. Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m. Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal. Saagi passimine: Anakonda ootab kerratõmbunult jõgede ja järvede kaldaäärses madalas vees, kohtades, kus loomad joomas käivad. Tema saagiks langevad harilikult suured närilised, vahel õnnestub aga tal koguni jaaguar kinni püüda. Rohketest lugudest hoolimata ei ründa anakonda inimest isegi mitte vees. Huvitavat anakondadest Anakonda on suuteline kinni püüdma isegi jaaguari. Üle kaheksa meetri pikkuste anakondade kohta räägitakse, et need on võimelised tapma kuni kahe meetri pikkuse kaimankrokodilli....

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om ­ soolsus (madal ­ riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus ­ kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand ­ merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ­ ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand ­ palju rändrahne. Liivarand ­ ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand ­ peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...

Geograafia
105 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

Maapinna temperatuuri tõus Sademete hulga muutused 1900-1994 Sademete hulga muutused Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laamtektoonika

ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt);...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Helme vald

Helme koduloomuuseumi kogudes kajastub ilmekalt esiisade eluolu, seltsi- ja hariduselu, põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Jõgevestes asub balti aadlist Vene väejuhi Barclay de Tolly perekonna hauakamber. Taagepera ja Holdre loss on stiilsed näited balti-saksa mõisaarhitektuurist. Rahvasuus on levinud muistendid paljude puude, kivide, mägede, järvede ja looduslike paikade kohta. Tuntumad neist on Helme koopad ja allikad, Orjakivi, Koorküla koopad. Helme valla lipp on ristkülik, mis püstjoonega jaotatud kaheks: valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on 3 ühikut; sinisel väljal, laiusega 6 ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut....

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

Paljud eestlastest maadeuurijad on jäädvustatud maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Igaühe õigus

Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast ­ 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest. Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis ­ ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad. Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid. Riigimets on avatud kõigile. Igaühe õigus lubab: peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades. Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult. Tuleb arvestada, et jalal kuivav...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi Kuningriik

klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Root...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik lepamaim

Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte

Jõgede toitumine maailma erinevates piirkondades-teatud intensiivsusega saju ajal või järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg. Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja...

Geograafia
190 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Rootsi

Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate 6 muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on pinnaehituselt lubjakivilavad (50-80 m). Rannikul, v. a...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ei ole midagi huvitavamat kui inimene

Maakera annab sellest juba praegu märku üha sagenevate looduskatastroofide näol, mis on kõik tingitud maakera häiritud soojusjaotusest. Näitena võin tuua 2005. aasta Kagu-Aasia hiid- ja 2006. aasta Euroopa rekordilised kuumalained, 2006. aasta miljonilinna New Orleans'i purustanud orkaan Katrina, üha süveneva kõrbestumise ja järvede kuivamise lähistroopilises vöötmes (nt Araali meri). Samuti ka liustike sulamise mõlematel poolustel ja kõrgmäestike tippudes, mis toovad kaasa maailmamere veetaseme tõusu, millest andsid märku 2005-2006. a. suured üleujutused Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Sellisel kursil liikudes oleks aastal 2100 terve Manhattani saar vee all rääkimata Veneetsiast. Samuti oleks maailmakaardilt pühitud Holland ja 70 protsendi maailma rahvastiku kodud, sest nad elavad rannikualadel...

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Türgi

Türgi topograafiline kaart Vetevõrgustik Jõed Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte. Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre. Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke- näiteks Kuzilirmaki jõe delta. Järved Kui võtta arvesse järvede rohkus, siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega. Samuti asuvad Ida-Türgis teised suuremad järved- Ercek, Cildir ja Hazar. Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas. Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi. Suurim neist on Atatürki tammi järv....

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnamood

Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool....

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Iirimaa

Laois 14. Kilkenny 15. Waterford 16. Cork 17. Kerry 18. Limerick 19. North Tipperary, South Tipperary 20. Clare 21. Galway 22. Mayo 23. Roscommon 24. Sligo 25. Leitrim 26. Done Looduslikud tingimused: Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud.Iirimaa kliimat mõjutab Golfi hoovus,mis muudab Iiri kliima pehmeks,ühtlaseks ja niiskeks.Iirimaa keskosas sajab aastas 750-1000 mm,lääneranniku kõrgustikel aga veelgi rohkem:1500-2500 mm. Suvi on jahe (keskmine õhutemperatuur juulis-augustis 13-16°C), talv soe (jaanuari temperatuur 4- 7°C).Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 kraadi jahedamad, talvel aga 14 kraadi võrra kõrgema...

Geograafia
156 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma ­ tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne­Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja...

Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun