temperatuurid on laes,kannatavad piirkonnad,mis vaevlesid kevadel üleujutuste käes tõsist põuda. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Perioodidti esineb Argentiinas üleujutusi, kus kevadel ajavad jõed üle ja suveperioodil kannatab sama piirkond põua käes Üleujutusi võib esineda Uruguay, La Plata ja paranase jõgedel. Nimeta selle riigi suuremaid järvi. Riigi lõunaosas asub Argentiina järvede võrgustik,mis ulatub Andidest Patagooniani.Kõige suuremaks järveks loetakse Argentiinas Nahuel Huapí, mis asub põhja Patagoonias.Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tsiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes.
lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud kalad ja seetõttu on haug järvede ratsionaalse majandamise puhul nende ihtüofaunas hädavajalik komponent. Tema puudumise või vähese arvukuse korral tõuseb järsult väikese kiisa, ahvena ja teiste nn prügikalade arvukus. (Spanovskaja, 1979) Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Haugi tavaline suurus on 50-100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ). Haugi kasvutempo, eriti suguküpsusele eelnevatel
rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE
Veeringe- vee ringkäik maakeral; väike veeringe: maailmameri, atmosfäär; suur veeringe: maailmameri, atmosfäär, maismaa, organismide vesi Maailmameri- katkematu kihina maa pinda kattev hüdrosfääri osa: atlandi, india, vaike ookean, põhja-jäämeri Vee soolsus- näitab kui soolane vesi on, ühik promill Riimvesi- soolane vesi Soe hoovus- ümbritsevast veest soojem veevool meres või ookeanis Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannik- loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik- Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp
kaljaankur ja okstega kaunistatud viinavaadike; tuuakse klaasid. Seejärel juuakse. Siis võetakse ringi ja hakatakse laulma-tantsima ringimängu ,,Kaks eite metsast tulivad". Mängu lõpetanud, lahkuvad kõik taas lauldes. Preili siseneb üksi; näeb korralagedust köögis, lööb käsi kokku; seejärel võtab puudritopsi ja tupsutab oma nägu. Julie tahab ära põgeneda siit külast. Hirmunud. Kardab taga naermist. Jean räägib oma plaanist Itaalia järvede ääres oma hotell avada. Nende kahe sümbioosis saaks see hotell ruttu kauniks tuluallikaks. Naine tahab, et mees ütleks, et ta armastab teda aga mees kõhkleb. Arvab, et enne peab tegutsema ning siis alles ninnu-nännu. Jean räägib, et Rumeenias saab endale krahvitiitlit osta ning seejärel saaks neiu ise ka krahvinnaks. Avab laualaeka ja võtab veinipudeli välja; täidab kaks varem tarvitatud klaasi. See vein on varastatud ning Julie saab aru, et see on varastatud tema isa tagant
Jaguneb abüssopelagiaaliks (kitsamas tähenduses) ja ultraabüssopelagiaaliks (kõige sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku
Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid, merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase-vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi. Nöörkeraamika kultuur /venekirveskultuur: (3000 ekr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on k...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus.
kümnendisse - Byron, Scott, Wordsworth. Inglise romantismis tekivad koolkonnad, aga need ei ole nii relieefselt ühise teooria all. Üldised teoreetilised seisukohad siiski töötati välja. Inglismaal tekkis terve hulk teoreetilisi seisukohti - Coleridge romantismi teoreetika, Wordsworth ka romantismi teoreetik, Robert Louthey - kokku nimetatakse neid Järve koolkonnaks - oluliseks muutus ka reis oma kodumaal. See puudutab ka Noor-Eesti aegseid kirjanikke. Need inglise kirjanikud olid seotud järvede piirkonnaga. Sellel ajal õilmitses seal talupojakultuur, selle esile tooja oli just Wordsworth - rõhutas seda, et maa-arhitektuur on kasvanud välja loodusest endast. Kuna Wordsworth kujunes romantismi hääletoruks, siis ta istus Järvede piirkonnas ja tema juurde tekkisid siis sellised palverändurid. Tekkis teatev kommuun, ja see oli osaliselt ka nende unistus. Romantismil on ka eelautorid - sinna paigutatakse William Blake ja Robert Burns?.
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/km, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Kus tihedus jääb alla 1 in/ km. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis. Lapsed alla 15 aasta moodustavad 17% rahvastikust. Tööealised (15-65) moodustavad 66 % rahvastikust. Vanemaealised (üle 65a) moodustavad 17 % rahvastikust.
tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Euroopas http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm Rahvastiku tihedus Euroopas http://www.iiasa.ac.at/Rese arch/ERD/DB/mapdb/map_ 9.htm
pikk nokk on kinaverpunane, jalad kõvaks tambitud punakaspruunid. Puhkesulestikus on madalmurune rannik. linnul valkjas kurgualune Väiketüll Vihitaja häälitsused on sagedad ja Lühikeste jalgade ja võrdlemise pika Järvede ja jõgede valjud sabaga kurvitsaline. Alt valge ning kaldad, rändel võib kahkjaspruunui ülapoole ja kohata ka rannikul. rinnaesisega. Kitsas valge kulmutriip. Pesitsemise ajal kohtab Vihitaja e
puurkaevude sügavus ulatub 200 meetrini. Põhjavesi on Haanja vallas valdavalt hästi kaitstud, reostusoht on väga madal. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.6 Pinnavesi Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo-(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi, mis tagab looduslike koosluste säilimise. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf
(mida tegelikult ei olnudki). Paljud eestlastest maadeuurijad on jäädvustatud maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam
Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad
Kui müürid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 1989. aastal langema hakkasid, avas Ungari end taas Lääne mõjudele. Tänapäeval valitseb siin parlamentaarne demokraatia ning suhted naaberriikidega on head. Majandus on tõusuteel ning liikmesolek sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu NATO ja Euroopa Liit tagab Ungarile suurema stabiilsuse. Ungari on külastajatele lummav maa tänu oma pikale ajaloole ja vanadele kommetele ning traditsioonidele. See on mägede ja tasandike, jõgede ja järvede maa, kus valitseb kontinentaalne kliima, mis teeb ta suvisel ajal väga meeldivaks. Ungari pulbitseva kultuuri- ja riikliku keskusena on praegu populaarne turismiobjekt pealinn Budapest, aga ka maa teised piirkonnad köidavad üha rohkem külastajaid, kes tulevad siia nautima suurepärast arhitektuuri ja hoolikalt hoitud looduse ilu. 3 1.Riigist üldiselt Ungari paikneb Kesk- euroopa südames, tal pole merepiiri ja ta külgneb seitsme riigiga
rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid
Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Eriti palju on putukaja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel
korraldamise kohana. Kuremaa tuuleveski on kultuurimälestisena riikliku kaitse all . Kuremaa järv Jõgeva ja Palamuse vald Kuremaa järv on suuruselt Vooremaa järvede seas teisel kohal. Järve pikkus on 4,3 ja laius 1,3 km. Keskmine sügavus 5,9 m ja pindala 397,1 ha. Absoluutne kõrgus merepinnast 83,1 m.. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt
delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot; · iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse vahel; · selgitab sälk- ja lammoru kujunemist ning delta ja soodi teket; · iseloomustab jooniste põhjal jõgede ja järvede veetaseme muutumist ning selgitab kaardi või muude infoallikate abil selle põhjusi; · toob näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved, tehisjärved); · teab soode tekkimise põhjusi ja selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust; · selgitab liustike tekkepõhjusi ning toob näiteid mandri- ja mägiliustike levikust; · teab vee (veekogude sh põhjavee) tähtsust looduses ja inimtegevusele, toob
Kui Al(OH)3-le lisada hapet (H+) käitub alusena Al(OH)3 + H+ = Al(OH)2+ + H2O Põlevkivi Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid).
lumena. Sademete normaalne happesuse näitaja (pH) on 5-6, happevihmadel võib see langeda isegi 1,5-ni (tomatimahla happesus on 4 ja sidrunimahlal pH on 2) USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas on sademete happesus püsivalt alla pH 4,5 (ka Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5) Happevihmade tagajärjed Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj
künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate
kanged veinid , eriti odavat Küprose errit, ehkki saare parim saadus on vana hea siirupine Commandaria.Oma töös nimetan firmad,kes tootavad Küprose veine. Veel ekpordib Küpros kartulit, tubakat, ja sitrusvilju. Imporditakse peamiselt tarbekaupu, tooraineid, puitu ja kütust. Põllumajandusega seotud keskkonnaproblemideks ongi peamiselt veepuudus. Veemajandus Veevarusid Küproses napib, nagu ka eelnevalt nimetatud sai. Küproses pole siseveekoguseid, seega ei hakka ma lisama ka jõgede ja järvede kaarti. Kuna pole jõgesid siis pole ka jõgede toiteallikat. Puhast vett on väga väha. Põhjavett pole üldse. Puhta joogiveega onka probleem. Kuna põhjavettt ei ole siis kasutatakse peamiselt sademeid. Ja vett hoitakse kokku. Samuti käiakse talvekuudel(jaanuar-veebruar) mägedes lund korjamas, et see siis hiljem veeks sulatada ja tarbeveena kasutada. See ongi Küprose suurim probleem. Et seda natukenegi vähendada, arendatakse veepuhastus tööstust, et väljafilteerida merevee soolasust
majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m
Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga. Alumine piir on pinnasevee kiht. 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi: eluviaalset, superakvaalsed (maapealne) ja subakvaalset (veealune). 8. Allutatud maastikud Alluvad maastikud on geokeemilise maastiku koostisosad ja järelikult nende klassifitseerimine võtab arvesse lammide, järvede jne geokeemilisi iseärasusi. 9. Millest sõltuvad elementide klargid? elementide klargid sõltuvad aatomi tuuma ehitusest, aga nende migratsioon välistest elektronidest, mis määravad ära elementide keemilised omadused. 10. Mis on kontsentratsiooniklark? (KK) kontsentratsiooniklark, see on antud süsteemis oleva elemendi sisalduse ja tema klargi suhtarv. Kui KK väärtus on <1, siis kasutatakse (HK) hajuvusklarki, mis on KK pöördväärtus. Neid kahte näitajat kasutatakse
Saksamaaga. Suursaksa Ühing (Alldeutscher Verband) nõudis Saksamaa idapiiri nihutamist Narva jõe – Peipsi järve – Pihkva järve joonele. Sõjategevus: Ida-Preisimaa operatsioon 1914 Vene sõjaplaan nägi ette Austria-Ungari purustamist, väed Galiitsia piiridele. 1914 augustis alustati ettevalmistamata pealetungi Ida-Preisimaal, kaotus 2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias
päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid paljud tooted jõuavad meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult.
Soome, Rootsi ja Norra sisemaal on aga parasvöötme mereliselt mandrilisele üleminekukliima jahedate suvedega. Briti saartel on mereline kliima. 23. Miks on Põhja-Euroopa kõige väiksema osatähtsusega turismiregioon Euroopas? Turism on hooajaline. Valdav ajast on ilm külm võrreldes Lõuna-Euroopa regiooniga. 24. Mis iseloomustab Soomet kui turismisihtkohta? Soomes on puutumatu loodus, pikk rannajoon ja palju järvede ääres asuvaid suvilaid. Soome tegeleb aktiivselt äriturismiga. Soomes on mitmeid majutusvõimalusi üle kogu maa. Turismimarsruudid on hästi välja arendatud. 25. Millistes piirkondades Kesk- ja Ida-Euroopas on turismi arendamiseks sobiv kliima? Musta mere idaservas Venemaal ja Gruusias ning Krimmi poolsaarel lõunarannikul. Bulgaaria ja Rumeenia rannaregioonides. 26. Millised Kesk- ja Ida-Euroopa linnad on olulised turismisihtkohad?
eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna
piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis
● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud, arvates, et nad ei tohi vabaturumajandusse sekkuda. Loodus ● Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Kliima ● Mereline parasvöötme kliima. ● Golfi hoovuste ja edelatuule mõjul on kliima ühtlane ja keskmine õhuto sarnane 4-16o. ● Temperatuur kukub alla nulli mitte väga sageli ja mitte väga pikaks perioodiks (maksimaalselt paar nädalat) ning lumi on
Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased 4 elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. TAIMED Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid.
Valglinnastumine Valglinnastumise mõjud Looduskeskkonnale: - Kaovad väärtuslikud põllumaad - Looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaikade jätkusuutlikkus - - Looduslikult atraktiivsed rannaalad ja metsamassiivid muutuvad suletud elamualadeks - Metsamassiivide vähendamine ohustab ökosüsteeme, sest metsad aeglustavad tulvavett, vähendavad äravoolu ning parandavad õhukvaliteeti - Jõgede ja järvede vee kvaliteet halveneb saastatud sadevee hulga suurenemise tõttu, mida omakorda põhjustab ulatuslike alade asfalteerimine. - Madala asustustihedusega linnalised alad toodavad pinnaühiku kohta rohkem reovett kui tiheda asustusega alad - Nn tükatine arendamine ei võimalda välja arendada tsentraalset vee- ja kanalisatsioonivõrku Valglinnastumise mõjud Elukeskkonnale: Liikumine ja kättesaadavus · Liiklusprobleemid ja tänavavõrgustik
Põhjus peab peituma kokkukuuluvuses, siis selles, et maa lastest on kõigil talla all üks ja seesama pind. Too pind pole Hando Runnelil kunagi põrm. Lapsed on talle tähtsamad kui kaduvik. Soomerootsi luuletaja Elmer Diktonius (18961961) tähistas seda tunnet kujundiga «maine hellus». Hando Runnel ongi maiselt hell. 3.Jalgsema looduslikud vaatamisväärsused 3.1.Jalgsema järv Järvamaa idaserval ulatub Pandivere karstialal kujunenud ajutiste järvede piirkond. Eesti suurim ajutiste järvede alal paikneb Tamsalu - Võhmetu - Assamalla piirkonnas, kuid Järvamaal esineb niisuguseid veekogusid Jalgsema ja Rava ümbruses. Suurim ja tuntuim ongi Jalgsema järv, mida on mõnikord ära märgitud ka päris järvede nimistus. 19 Jalgsema järv asub ajaloolise küla keskel, kus taluõued piiavad kaarjalt järvemadalikku
soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana Suubla- vee suubumise koht Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut
bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle erakordsest hüdrograafilisest ja ökoloogilisest iseloomust ning elustiku tundlikkusest keskkonna muutustele;pidades meeles Läänemere piirkonna ajaloolist ja tänapäevast majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust regiooni rahvaste heaolule ja arengule;täheldades sügava murega Läänemere veelgi
· Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts Polügonaalsoo keskelt madalamad ning veega kaotud ( polügoonide servades kõrgemad) seal toimub turba juurdekasv Palsa kühmuke , mis tekib kui turba all vesi külmub ja kergitab turvast Aapa soo madalsoo , kus taimkate toitub põhjaveest , kõrgemad osad kulgevad ribadena Pingo - madalate järvede piirkonnas , järved hakkavad täituma , setete alla tekib jää- jäätub , tekib midagi palsa sarnast aga suurem ( kuni 100 m kõrge) tekivad kauem ja võivad kesta kauem kui palsa. Termokarst inimesed põhjustavad igikeltsa sulamist Solifluktsiooni terrassid kevadel kui pinnas sulab , allpool veel jäätunud , siis suve algul põhjustab mulla ja muu materjali valgumist nõlvalt alla Jäävöönd Ajutised sulaveeloigud ja sulalumi mikrovetikad , seened, bakterid
kuhjevormid) ja setete kujundaja; Matab muldkatte; Hävitab taimkatet. 12. Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad e. kaustobioliidid.Puu- ja rohttaimede juured tungivad kivimite vahelistesse lõhedesse aidates nii kaasa murenemisele. Järvede kinnikasvamine veekogu asustanud taimed langevad pärast elutegevuse lõppemist põhja ja tekitavad muda, mille paksenemine viib pikkamisi järve sügavuse vähenemisele. Lõpuks kasvab järv täielikult kinni ja temast saab soo. Soode teke liigniiskuse tingimustes ei lagune taimejäänused täielikult ning algab turbateke. Sood võivad areneda maismaa soostumisel või järve kinnikasvamisel. Toitelisuse alusel jaotatakse: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba
liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad) Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo-, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad) Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted)
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat
1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Soomaa ja Põhja-Eesti pankrannik. Suitsusaun on kandideerinud, tulemused selguvad 2014. aasta lõpuks, kas võetakse nimekirja. 99. Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992), Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992), Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987), Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973), Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis, (Espoo 1991). Läänemere kaitse konventsioon HELCOM (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda kaudu merre vesikond valglate majandamise maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. põhiüksuseks määratud, üht või mitut selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
saamine, kasvuperioodi intensiivistumine ja soikumine, lehtede varisemine ja pungade puhkemine 3. Sadade aastate vältel toimivad muutused, nt. Koosluste vaheldumine ehk suktsessioon; loomulik ja pöörduv, nt. Laanekuusiku asendumine lehtpuistuga,edasi segamets, pöördumatu; nt. Loopealsete kinnikasvamine; otsene või kaudne inimtegevuse mõju, nt. Metsadde lageraie,karjääride taimestumine, järvede kinnikasvamine seoses biogeense reostuskoormusega, allmaakaevandamise mõju veetasemele 4. Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode kuivendamine iii
Ka põhjaloomastiku poolest on Peipsi rikas. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Liigirikas on Peipsi veel kalafauna poolest, kus elab 37 kalaliiki. Peipsi järv pakub elukohta ka loomaliikidele, kes on seotud ka kaldaga, nagu näiteks saarmas, kobras, naarits ja mink. Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele. KASUTATUD KIRJANDUS Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Tallinn Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn Haberman, J., Timm, T., Raukas, A. 2008. PEIPSI. Eesti Loodusfoto, Tartu Aerjalgsed. [WWW] http://www.kalapeedia.ee/aerjalgsed.html (13.03.2012) Peipsi järve taimestik. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/F1190618869 (26.03.2012) Peipsi Zooplankton. [WWW] web.zone.ee/bush/Peipsi%20Zooplankton.ppt (26.03.2012)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
