Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa...
* Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad.
Möödakäijatest ei paku keegi abi, ainult vaatavad ning Karinale tundub, et itsitavad tema üle. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses head kohvikut. Ta oli juba Wilde kohvikule üsna lähedal kui ta märkas, et tal olid kingapaelad lahti, ta kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oleks ta nagu täiesti teises kohas, ükski koht ei tundunud tuttav. Ta sattus segadusse. Ta ei saanud aru kuidas tema ees oli järsku vanaraamatupood. Miski tundmatu sisemine jõud sundis teda raamatupoodi sisenema. Raamatupoes oli mingi eriskummaline lõhn. Karina käis raamatupoes ringi, katsus erinevaid raamatuid nagu otsiks midagi kindlat kuid ei teadnud mida. Poes oli ka keegi mees ratastoolis, Karina pani tähele , et mehe vasaku kõrvalesta ülemine osa oleks justkui ära lõigatud. Järsku ilmus tema ette poemees: lühikest kasvu , tõmmu näo , süsimustade silmade ning kuldsete prilliraamdega vanamees
Me kasvasime koos üles. Pimenedes ta ütleb mulle:"kui te mu kella üles leiate, saatke see koju." Ta suri. Saime väge lisaks, meist aasta nooremad, nad on veel halvema toidu peal, kui meie. Kat kutsub nooruki enda juurde ja annab talle loomalihaga keedetud ube, ja ütleb, et kui järgmine kord tahab saada, siis toogu kaasa sigarit või närimistubakat. Kat on asendamatu ja kõige kavalam. Jõuame armetusse kohta, kus pole midagi, järsku imub Kat, käes leivapäts ja hobuseliha. See on uskumatu, kust ta neid asju välja võlub. Ta hiigelnumber oli kord 4 konservitoosi homaare. Himmelstob tuleb rindele. Tjadenil on ta vastu suur viha, kuna kord üritas ta kasvatada teda. Nimelt on Tjaden voodimärgaja, ja Himmelstob leidis teise samasuguse ja pani nad narisse magama, üks üles, teine alla. Kõige hullem oli alumisel magajal, ja järgmisel päeval toimus vahetus. See ei andnud mingeid tulemusi. Haie on ka meiega liitunud
Poiss vaikis hetke, kuid tundis siis, et saab tüdrukut usaldada. Poiss rääkis, kuidas ta vanemad tulid koju ja olid ennast täis joonud. Poisi vanemad olid hakkanud vaidlema ja üksteist peksma, kui poiss palus neil lõpetada sattusid vanemad veel rohkem raevu ja ütlesid poisile, et ta ei kuulu nende perre ja on lapsendatud. See mõjus poisile halvasti ja ta jooksis kodust ära. Ta lihtsalt kõndis ega teadnud, kuhu minna kuni kohtas tüdrukut, kes muutis kõik järsku heaks. Poisi silmad läikisid. Tüdruk teadis, et see teema tegi poisile haiget. Ta kallistas poissi. Nad olid lihtsalt koos, nad olid koos õnnelikud, nad ei tundnud muret, koos läks kõik halb korraga minema. Kõik tundus nii hea, kõik ujumised, rääkimised, vaikushetked, rannal jalutamised, päikese loojangu vaatamine, kogu romantika. Nad ei tahtnudki nagu sealt rannalt lahkuda. Seal polnud kedagi kes nende armastust lõhuks ja neid lahku ajaks.
Donide puhketoas olles kohtuvad nad ajaloo õppejõu preili Innesiga. Naine kuuleb, kuidas nad räägivad Dame Gwynethiga Davesist ja sellest, et too suri paar kuud tagasi ja naine kuuleb ka seda, et Nancy teeb vahel detektiivi tööd. Varsti jõuab kätte ka õhtusöögiaeg. Nancy, Bess, George ja Pippa pannakse kõik eraldi istuma. Nancy satub prantsuse keele õppejõu härra Sunerwithi kõrvale. Õhtusöögi ajal märkab Nancy järsku mingit liikumist laulikuterõdu juures, kuid ei näe, kes seal on. Järgmisel hetkel lendab otse Nancy ette nool, mille juures on paber. See on Dame Gwyneth Dave´i etenduse ,,Musta rüütli tragöödia" reklaamleht. Hiljem avastab tüdruk, et selle taha on veel kirjutatud selline tekst: Õigel ajal musta roosi taha pilk heida, siis suudad hirmsa kuriteo sa ära hoida. Nancy suutis silmsideme abil Georgele selgeks teha, et ta tahab peale õhtusööki temaga kohtuda
veel kordagi 3 aasta jooksul, on siiski ta käinud öösiti metsas. Sealt ju kõik laibad leitigi. Avastati ka, et poisil oli ka ninas metallist masinake. Kuid Mulder ja Scully olid kindlad et mängus peab olema ka tema isa Billy, kes oli linna detektiiv. Mulder ja Scully otsustasid sel samal ööl kiirustada tagasi metsa. Nad arvasid, et nii isa kui ka poeg ilmuvad metsa, poeg ilma enda teadmata ja isa ei tea samuti, et poeg tuleb. Mulder ja Scully võtsid erinevad teed. Järsku nägi pimedas Scully, et Mulder jookseb kellelegi järele. Scully püüdis ka neile joosta järele. Tuli lagendik ja ta nägi, kuidas poiss seisis kaugemal otse nende poole ja Mulder seisis eemal ja sinna jõudis ka Scully. Scully märkas, et Billy sihtis kaheraudsega oma poja poole ja karjus : "Poeg, mul on kahju, kuid sina oled selle kõige taga!!!" Mulder hüppas viimsel hetkel Billy pikali ja kuul lendas õhku. Järsku oli näha, et poiss jookseb nende poole. Ja ime läbi ta rääkis
· Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist
kontaktverejookse. Kusitipõletik põhjustab valulikku, sagenenud urineerimist. Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist. PID põhjustab tavaliselt alakõhuvalusid, kuid võib kulgeda ka kaebusteta. kAEBUSED. Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad 12 nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletiku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud. Ravi. Klamüdioosi ravitakse antibiootikumitega. Kuna tegemist on suguhaigusega, siis on vajalik partneri(te) samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll. Ravi ajal on soovitatav vahekordadest loobuda. Üldjuhul kasutatakse 714 päevaseid ravikuure. Reziimi rikkumine võib soodustada taasnakatumist. Ennetamine.
Ajal kui ei olnud veel elektrit, pidid inimeste riided ikkagi ju sirged olema. Olid ajad kui inimesed kandsid palju valget ja sitse – satse. Siis selleks et riided oleksid sirged, kasutati pressrauda mis olid malmist ja messingist, mitut moodi küttega. Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed. Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumuta...
Üks 3 aastane Heldur ja teine 7 aastane Meria ning oodata oli ka kolmandat last.Nende peres on kõik rahulik,ei ühtegi sõda,ei ühtegi riidu ega midagi.Parim perekond, mida tahta. Ühel õhtul kui Gabriel metsast tuli, läks ta laste juurde ja ütles, et kuna te olete mul nii armsad, siis homme lähme sõidame rongiga 100 km kodust eemale puhkama, Karkalauro tiigi äärde.Lapsed olid väga õnnelikud seda kuuldes ja tõttasid kohe pakkima.Ka Agnes oli üllatunud, et Gabriel järsku sellise otsuse tegi. Kui saabus hommik ja nad juba rongijaamas olid, tuli nende juurde üks Ivo käsilastest, kes palus neil kaasa tulla. Aga Gabriel koos perega põgenes ruttu rongile, ennem kui käsilane nad kätte saab.Õnneks läks nende kasuks ja käsilane järgi neile ei tulnud.Karkalauro tiigi äärne on imelik paik, täis roosiaedu ja kauneid metsi.Nautides oma puhkust Karkalauro tiigi ääres tuli viimasel päeval nende juurde tagasi see samune mees,kes neid
Kunagi ammu- ammu elas kord Kännuvana, kes oli väga vana ja suur. Ta elas paksu metsa sees, koos käbidega. Kännuvana rääkis iga päev oma sõpradega juttu. See mets, kus Kännuvana elas oli väga imeline ja imelik. Pidevalt külastasid päkapikud seda metsa. Ühel päeval, eksisid sellesse metsa ära kaks last Mann ja Tõnn. Nad olid sel ajal kõigest 9-aastased. Lapsed läksid Kännuvana juurde, ning vaatasid kändu hoolikalt, kuid nad ei teadnud, et ka neid jälgitakse. Järsku, koputas keegi Manni seljale, tüdruk vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Ta jägis edasi puud. Veidikese aja pärast, kopsis keegi juba Tõnni seljale, kuid lapsed ei leidnud ikkagi seda koputajat. Lapsed tahtsid minna tagasi koju, kuid nad ei leidnud enam oma koduteed üles. Nii pididki nad selleks ööks jääma metsa. Möödus paar päeva, kuni jõudis kätte Kännuvana sünnipäev. Kännuvana kutsus sünnipäevale kõik oma sõbrad ja tuttavad. Kännuvanal oli väga palju
Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud. Tean, et mul oli eile palju tegemist, kuid mida ma täpselt tegin, mõtles ta pingsalt. Ta pilk langes laual asetsevale pealtnäha tavalisele karbile. Lähenes sellele ning leidis seest kaks tulirelva ja palju padruneid. Olime saadetud siia missiooni täitma, tabas teda järsku. Uks tema selja taga lendas eest ning sisse jooksid maskidega mehed üleni mustas, kuid Abraham ei jõudnud reageerida ja tundis lõikavat valu kuklapiirkonnas. Järgmisel hetkel lebas ta teavuseta maas.
Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Just nagu elu piitsutaks mind ei millegi ja väikeste pahanduste eest, mis on kunagi tehtud. Tol hetkel ma ei mõelnud midagi ning jalad valisid ise suuna kuhu minna ja kuidas minna. Kõrvaklapid kõrvas ja telefonis mängiv muusika lisas totaalse efekti, et nii just peabki. Laulusõnad kinnitasid, et asjad kulgevad nagu nii halvasti ning mina seda muuta ei saa. Mind tabas just kui välk selgest taevast. Mis mõttes ei saa, alati saab, 118 Järsku tekkinud mõtted summutasid muusika, mis mängis endiselt taustaks. Olin seisma jäänud keset porilompi ja vihm endiselt piitsustas mu nägu. Ma teadsin, et asjad ei saa jääda nii. Asjad peavad muutuma, kuid põgenemine ei aita. Minu jaoks oli üks asi kindle, et olen piisavalt tugev ja saan hakkama. Siin maailmas pole miskit, mis suudaks mult võtta unistused, mille nimel olen vaeva näinud, Kõik peab lihtsalt muutuma. 66 Kiikasin üle õla ning hetkeks tundus olevat see koht võõras
13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse koorutist. 14.Võnkumine üks osa perjoodiliselt korduvatest liikumistest. 15.Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. 16.Sundvõnkumine kui võnkumine toimub mingi välise perjoodilise jõu mõjul. 17. Hälve - võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. 18. Võnke amplituut suurim kaugus tasakaalu asendist ehk suurim hälve. 19. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23. Laine front piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. 24
kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud. Siiski peab välja tooma ka mõned miinused näidendi kohta. Üks koht, mis oleks võinud parem olla, oli näidendi lõpp. Lõpp oli tehtud kuidagi nii järsku ning enamus publikust ei saanudki aru, et näidend ära lõppes. Teine asi oli heli kvaliteet. Oli paar juhtumit, kus kõlarist tuli igasugu imelikke hääli ning võib seega öelda, et heli kvaliteet oleks võinud parem olla. Võrreldes eelmise tema stand-up etendusega, mida ka vaatamas käisin, oli see näidend isegi veidike parem, kuna selles näidendis olid paremad naljad ja ka laval liikumine oli väga hästi läbi mõeldud.
Doris Kareva Koostas : Elsa Tamm Click icon to add picture Click icon to add picture Nüüd süda, tuksu tumeselgesti siis tiivad sule järsku , suru kokku ja kukuta end tühjusse kui kivi. Click icon to add picture Click icon to add picture Ah, kuidas ma pillasin helke! Jäin põlema kõikjale. Ei, Sinuta poleks ma jõudnud siiani, endasse. Click icon to add picture Click icon to add picture Kohtvad hämaras toas selgus ja salapära.
Õudusjutt Ma jooksin. Tundus, et see on kestnud juba tunde. Ma ei julgenud taha vaadata, teadsin ilma selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis v...
külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998.aastal mõõdeti boora kiiruse rekordiks 248 km/h Zadari linnas, Horvaatias. 22. kuni 25.detsembrini 2003.aastal mõõdeti uus rekord- koguni 304 km/h.
Piinatud hinged Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et
Inimesed ei sõida enam selle rongiga, kõik on otsustand kallima ja kulukama bussitranspordi kasuks, sest raudteed ei ole üle kahekümne aasta parandatud mistõttu rong sõidab aeglaselt. Nüüd tuli mehele meelde, et ta oli just selle kohta "Postimehest" lugenud. Ta pani tähele, et väljas oli juba hämar, kuigi ta oli tulnud lõunase rongiga. Mehele oli elu kallim, kui tal kaasas olev raha. Ta oli juba valmis rahakotti üle andma, kui järsku käis tugev pauk, rong rappus, piletimüüja ja mees lendasid pikali. Mees ei tundnud oma kätt. Ta ronis katkisest aknast välja ja selgus, et raudteed oli hakatud üles võtma, tänu millele kaob jälle üks inimestele oluline transpordivahend paljudes väikestes asulates, mis üldse suuresti tänu raudteele tekkinud on. Mees oli pääsenud, ta jõudis varsti koju.
Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust. Nad reisisid ja otsisid lindu terve aasta, kuid ei leidnud teda, valgus lahkus ja neil oli aeg koju minna. Lõppes sellega, et lapsed ärkasid, olles oma kodus. Nad olid nii rõõmsad näha oma vanemaid. Kuid järsku nende juurde tuli naaber, kes küsis Tyltylilt, et ta kinkis oma tuvi ühele tüdrukule. Sellega ta tegi ennastki õnnelikuks, et kinkis tuvi tüdrukule, sest kui püüad teistele õnne anda, saad ka ise õnnelikuks. Raamat mulle meeldis sellega, sest selles loos on väga hea mõtte sees. Sinilind oli õnn. Igal inimesel on oma sinilind keda kõik otsivad. Kuid selle jaoks igaüks peab ise leidma ja läbima tee õnne juurde. Suurem õnn võib olla kõige väiksem ja tühisemad.
masendusse. Peale vägistamist hakkab Kati oma vägistajaga suhtlema kuna kellegi teisega pole oma muredest rääkida. Varsti hakkab tüdruku enda poiss midagi kahtlustama ning Kati räägib talle kõik ausalt ära. Teose lõpus tekkis Katil mõte enesetappu teha. Viimasel hetkel, kaubanduskeskuse katusel olles, mõtles ta aga ümber, kuid libastus ning kukkus ikkagi oma õe silme ees sealt alla. Minu arvates oli raamat lugemist väärt. Raamat näitas seda, mis juhtub, kui noored hakkavad järsku palju pidu panema ning jooma ja suitsetama. Raamat on ka sellepärast hea, kuna raamatu autor oli selle kirjutamise ajal alles 16 aastane ning oli nende teemadega veidi lähedasem. Samuti tundus, et Kati oli päris kuulus oma lõdva püksikummi ja pidutsemiste pärast. Arvatavasti oli see üks põhjustest miks teda vägistati. Algul tundus veidi kahtlane, et Kati oma vägistajaga lähedaselt suhtlema hakkas, kuid nüüd mõeldes tundub see üpris loogiline kuna tal ei olnud enam häid
hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning tõusevad tagasi taevasse. Üleval, kui pilvedele midagi ei meeldi, võivad nad järsku kurvaks muutuda ning nutma hakata (meie nimetame seda vihmasajuks). Kui pilved aga kuskil koos pisaraid langetavad, võivad nad vahest suure vihaga kogutud elektri tagasi maa peale saata ja mingeid raskesti lahendatavaid probleeme tekitada. Juhul kui pilvedel on tuju hea, hõljuvad nad üksinda ringi ega põhjusta maa elanikele mingisuguseid probleeme. Kokkuvõtteks tahan öelda, et pilved koosnevad väikestest avadest, nad käivad veekogudest
koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa.
" Poiss vastas: ,,Pöialpoiss!" ,,Kuidas sa metsa sattusid?" küsis karu uurivalt. Pöialpoiss rääkis, mis temal juhtus. ,,Teiega koos oli tore olla, kuid ma pean nüüd edasi minema enne kui pimedaks läheb!" ütles Pöialpoiss kiirustades. Pöialpoiss jooksis edasi, ta oli juba väga väsinud. Järsku märkas ta puude vahelt väikest majakest. Ta koputas ja astus sisse. Kedagi polnud kodus. Pöialpoiss ütles ,,Kui ilus majake! Kui puhas ja korras kõik on! Kõht on nii tühi. " Ta kõndis natuke aega majas ringi ja järsku nägi ta seitset taldrikut väikese lauakese peal. Suur pirukas oli laual ja Pöialpoiss
meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas.
pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks paanikasse. Kapten Tonks nägi, et mereröövlid ründavad ja keeras kohe lähima saare poole. Kui nad jõudsid saareni, siis kapten pani rahva maha ja selgitas, et meid ründavad mereröövlid ja ta paneb nad siia, et nad viga ei saaks. Kapten Tonks keeras laeva ümber ja läks mereröövlitega sõdima. Kui mereröövlid olid nähtaval, siis nad võtsid kahurid välja ja hakkasid pommitama
Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja tõde, headuse ja humaansuse tõde. Ta astub otsekui uude ellu ja temas tärkab Sonja vastu tõeline armastus. 8. Kuidas avaldub FD kõlbelise taassünni idee "Kuritöös ja karistuses"? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi nägi, vapustas teda tema suuremeelsus anda neile oma viimased kopikad, kuigi ise on kerjus. Sonja armus Rodioni suuremeelsusesse. Teada saades, et Rodion on mõtsukas, kohkub ta veidi, kuid
meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas.
Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis
vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid rahvalaule, siis hakati koore tegema (Saksamaalt tulnud vennastest ja pastoritest siiski mööda ei saa, ka neljahäälne koorilaul ja kirikulaulu repertuaar oli ,,rõhujatelt"). Siis tuli laulupidu ja järgmised laulupeod ja kirjutati koorilaule ja mõnel noorel tuli järsku pähe minna Peterburi ja päriselt muusikat õppida. 20. sajandi alguses toimus Eesti linnade rahvusliku koosseisu ja selle kiire muutus: muutus hariduslik pilt - rahvusliku intelligentsi, kõrgkultuuri tarbijate teke. Eesti ülikoolid sajandi alguse eesti haritlaskond, kes oma kultuuri ülesehitajaks sai, oli väga mitmekesise kultuurikogemusega, rääkis paljusid erinevaid keeli ja elas enne 1920
Nahkadest tegime Mörriga lastele uued soojad kehakatted. Hiljem selgus, et ka Tölpa ja Jörka olid küttimas käinud. Nad olid kätte saanud kaks väikest ruigavat ning triibulist metsaelukat. Nad nülgisid väikestelt elukatelt naha ning küpsetasid liha varda otsas. Terava luutükiga lõikasin kõigile tüki äsjavalminud püütud saagist. Pruunistunud lihakäntsakad täitsid terve kogukonna inimeste kõhud. Sinine taevalaotus oli muutumas tumedamaks. Järsku kostis vali kärgatus, mille järel ilmus taevasse pikk tuleleek, mis kiirelt kadus. Kõik inimesed läksid kiirelt hüttidesse. Kogu õhtu oli kuulda leekidega kaasnevaid möirgeid taevast. Oleme ka varem kokku puutunud selle hirmutava nähtusega. Ükskord jahil olles nägin, kuidas pikk leek taevast süütas eemal asuva puu. Hoiatasin ka teisi selle hirmutava väe jõust süüdata kõike. Peale seda varjuvad inimesed alati oma hüttidesse.
suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse Narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad Ned Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks kapteniga ja käivad temaga jahil. Neid ei lasta sealt välja kapteni saladuse pärast. Jõudes Euroopa vetessse Ned, Pierre, Conseil ja Farragut põgenevad. Põgenemisel tuleb torm ja neil tekib raskusi. Tegelased. Ned land: Meeldib püüda harpuuniga. On harpuunijate ülem
paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima. Mesilased ei teegi tegelikult miskit, nad on välimuselt kenad ja nendelt saame mett, kuigi herilased tulevad kui sul midagi magusat käes on ja võivad sind iga hetk nõelata. Kõiksugu putukad, kes pinisevad, ronivad, nõelavad või hammustavad on ebameeldivad. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendaks, siis on lausa piin olla, sest pole õhku mida hingata
mitte ei too kasu rahvale. Vahel tundub, et valitsemine ei toimu rahvaga kooskõlas, vaid hoopis valitsuse ja erakondade vahel. Poliitikud on kui lasteaialapsed, kes oma tahtmise peale alustavad tagarääkimist ja solvumist. Poliitiline läbipaistmatus on tõsine probleem millega tuleks tegeleda. Minu, kui noore inimese vaatenurgast, ei märka ma üldse, et kuskil oleks esile toodud rahva poolt nimetatud probleemid. Tegutsemine toimub rahva seljataga ning järsku imestatakse, miks ühiskond suhtub skeptiliselt Eesti valitsusse. Eesti demokraatliku valitsemise viiside taga on omad plussid ja miinused. Rahvale, kui niiöelda valitsemise kõrvalvaatajana, on jäänud mulje, et neid ei kaasata enam üldse. Kõrvalvaataja rollist peaks tõusma rolli, kus hoopis valitsus kuulab rahvast, mitte vastupidi. Rahva huvi tõuseks taas, kui valitsus ühiskonna huve rohkem kaasaks.
§ Doktor § Tiit § Tom § Janet § Schitel Peamised probleemid § Mrs Schitel vajas arsti, kuna tal on sant olla. Tal on südamepööritus. See naine tuleb viivitamatult viia haiglasse. § Noormehel on kõhuvalu. § Nad ei saa maanduda, kuna ilm ei luba, nad ei saa ka õmber pöörata, kuna ükski lennujaam ei võta neid enam vastu, nad saavad maanduda alles hommikul kell 5 Kõige olulisem sündmus § Järsku hakkas lennuajal peale õhtusööki mõnedel, kes kala sõid hakkas paha. Doktor ütles, et see on südamepööritus. Nendel on vaja maanduda, kuid nad ei saa, kuna ilm on väga vilets ja tagasi ka ei saa minna, sest ükski lennujaam ei võta neid vastu. Doktori arstikott oli pagasis. Doktor arvab, et see sant olek on kalast. Ta annab haigetele oksetablette nendele, kes sõid kala, kuid ei tunne ennast praegu halvasti. Miks meeldis/ei meeldinud teos? Miks? §
tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide: Tauri ja Carolyn jalutasid mööda tänavat. Järsku nägi Carolyn lille ja ütles Taurile: ''Vaata kui ilusad õied!'' Tauri vastu:'' Minu arust on meie tänaval ainult üks Õie.'' (Carolyn rääkis lilleõitest, aga Tauri mõtles inimest nimega Õie) 4/ Pajatus Pajatus on lühike, mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 5/ Muinasjutt Muinasjutt on teadlik väljamõeldis või
.. Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt, kui üks kerjus rüütu. Te naeratate mul ainult rõõm, Te kaote mu elu tühi, Te tulete mul südames lõõm, Asun arutult pidama olematuid pühi. Üks päev neid piinu, kannatusi... Tasub ära, sest ülimaks auhinnaks mul Te valge käsi, Siis kui Te istute ja koote, Nii õrnalt kummardudes vahel,
Types of holiday: Career in Tourism Trends in tourism Alandatud hind-Discount price Alaline,püsiv-permanent Ajavahe-jet lag Ekstreemturism-Hardship holiday Autasu-Reward Edasi-tagasi pilet-Return ticket Eripakkumine(soodushinnag)-Special rate Avatud inimene-Outgoing personality Jõukas-Affluent Eripakkumine-Special offer Hariduskäik-Educational history Jõukus-Prosperity Hobi-või huvialaturism-Special interest holiday Honorar-Fee Kaasmaalane-Compatriot Järsku alandatud-rock-bottom price Juhi töökoht-Management job Kasum,tulu-Revenue Kallis-expensive Kaaskiri-Covering letter Koopia-...
1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Ta alustas romansside ja
Retsensioon Töö on vormistatud lihtsalt ja huvitavalt. Jutt on kõik põnev ja asjakohane. Referaat on kirjutatud arusaadavalt, kuid teemasid oleks võinud kindlasti rohkem olla, millest rääkida. Referaat on kindlasti paraja pikkusega ja vastab ka nõuetele. Samuti saan ka väita, et referaat oli kirjanduslikult korrektne ja viisakas. Tekst on liigitatud aga puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on eestlaste haridustase, sportlasi on meil häid, ilus loodus ja sõbralikud inimesed. Halbadeks külgedeks nimetati liigset alkoholi ja suitsutarbimist ning mõnuainetest põhinevaid õnnetusi ja tervisekahjustusi. Aga ma kipun arvama, et see palju inimesi Eestis elab ja mis keelt eestlased enamjaolt valdavad ning kliima ei kujunda nii palju Eestit kui näiteks inimeste teod, saavutused jms
Tuulerõuged 11d klass 08.12.09 Tekkepõhjused Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka, mis iga mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid ehk avaldumine Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole
praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt joovastust tema häälest. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Suur lind hakkas mind vaikselt kurgust alla laskma, kui ma lõpuks suutsin ennast kokku võtta ja vastu võidelda. Mulle meenus, et mu seljal on terav oga, millega olen
Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse. Tsatsiki polnud kunagi oma isa näinud aga ta tahtis teda kangesti näha . Ta teadis et ta isa elab Kreekal .Ja siis nad läksidki koos mampsiga Kreekasse. SISEMONOLOOG: Vali raamatust mingi kindel stseen/olukord. Kui sa oleksid keegi tegelastest, mida sa selles olukorras teeksid? Missuguseid otsuseid sa vastu võtaksid ja kuidas antud olukorras käituksid? Miks? Pane kirja oma mõtted selle olukorra kohta.
Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi Margus tulistab hunti Kostub naise karjatus Hundiks osutus Tiina Tiina sureb Vaatlust teine lõppemise variant Margus jõuab koju Tuisus laskis Margus looma kes saani tükkis Kõik on vaikseks jäänus Õuest kostab huntide ulgumist Järsku ilmub haavatud Tiina tuppa Margus oli saanis just teda lasknud Tiina sureb
tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistriks saanud. Ma mõtlen, et kui ma poleks pooleli jätnud, siis kuuliksin sinna ka mina. Samuti, kui keegi meile lähedane inimene ära sureb, hakatakse teda tõeliselt väärtustama. Lähedased kahetsevad kõiki olnud tülisid ja möödarääkimisi. Kuid inimest tuleb väärtustada juba tema elu ajal. Rääkides aja tagasi keeramisest, annaksin ma tõesti kõik, et minna tagasi 23. augustisse ja
Meediauuring ,,Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua" Õhtuleht, 22.01.2011, Nataly Koppel. Viimasel kahel aastal on Eestis talved muutunud. On palju rohkem lund ja külma, talv on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem. Uputused on alati väga jubedad. Sellel võivad olla ka kohutavad tagajärjed...
,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet.
Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
