Kõnega oli algul raskusi, kuid pärast ei saanud enam kirjutamisega pidama. See teema on tänapäeval üsna aktuaalne ja sellepärast oli lihtne ka artikleid leida. Sain ise väga palju infot kodusünnitamise kohta ning kinnitust oma soovile sünnitada haiglas. Minu arust on see haiglane, kuidas äärmuslased harrastavad kodusünnitust ehk oma lapse tervisega mängimist. Ühte teist tööd lugedes sain teada, et lapsed on internetiga nii palju seotud. Võib öelda, et nad on internetiajastu järglased ja see pole tegelikult üldsegi hea noortele. Kui peaksin uuesti alustama selle tööga, siis ei oskakski midagi teisti teha.
salatit või riisi. Enesele mitteteadlikult tarbitavad mürgid on tegelikult märksa ohtlikumad ja võivad põhjustada tõsisemaid haiguseid ja tüsistusi. Enamus sellised mürgid on lõhnatud, värvitud ja maitsetud, niiet kunagi ei või teada, millal mürke sisse hingatakse. Kõige hullem mürk on arvatavasti kiiritus, kuna see põhjustab tüsistusi ning väga suure tõenäosusega kiiritatud inimeste järglased sünnivad füüsilise või vaimse väärarenguga. Näiteks Tsernobõli tuumakatastroofi järel sinna reostust koristatud inimesed on nüüdeks arvatavasti haigestunud vähki või siis sellesse juba surnud. Ka on sealses piirkonnas erakordselt palju väärarenguga lapsi. Sealsed alad on siiamaani reostatud ning sinna elama asudes on igal inimesel väga suur risk haigestuda vähki ning pöördumatult kahjustada oma tervist. Suureks probleemiks on ka suurlinnades olev mürk sudu
teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele
16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi taust must, punasega joonistatud. Amforat kahesangaline säilitusnõu.
paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid dominantne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub retsessiivne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu Mendeli I seadus: (ühetaolise seadus) homosügootsete vanemate dihübriidsete ristamisel saadakse esimses põlvkaoonas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus: (lahknemisseadus) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemsie seaduspärastes suhetes Mendeli III (sõltumatu lahknemisseadus) homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Analüüsivat ristamist kasut
-) Genoommutatsioon mutatsioon, mille puhul muutub kromosoomide arv rakus. -) Kromosoommutatsioon muutused ühes kromosoomilõigus. -) Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. -) Somaatiline mutatsioon mutatsioon, mis ei pärine edasi. -) Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. -) Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. -) (mono/di)hübriidne ristamine ristamine, mille korral ristuvad vanemad erinevad üksteisest ühe/kahe tunnuse poolest. -) Morgani seadus ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ühe isendi geenide kogum Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.
Väljasurnud roomajad Roomajate põlvnemine. Umbes 300 miljonit aastat tagasi olid kõik kahepaiksete jaoks kõlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. Jäid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks võtta ainult kahepaiksete järglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi teisteks ümberehitusteks läks vaja umbes 70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud.
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
Pea alaspidi. Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad. Pojad väljuvad kookoneist aprillis ja kanduvad seejärel võrguniidi otsas tuulega laiali. Karakurt on väga viljakas. Perioodiliselt, iga 10-12 või 25 aasta järel, esineb karakurdi massilise paljunemise puhanguid. Kui selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad, siis
LÕVI Panthera Leo Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda ...
· Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia: · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured · järglased hea konkurentsivõimega · arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA · Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel.
Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom
Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid
Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks
Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib: mRNA, rRNA, tRNA molekulid 4
Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi. See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele. Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli
Jätkusuuteline Eesti Kirsika Kusnets 12 B 29.okt.2008 Minu isiklik arvamus jätkuvast Eestist oleks kaks põhilist asja tööjõud ja järglased kes viiksid eesti riiki edasi. Tööjõu kohta tooksin ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx`i lause ,,Omandi puudumine ei võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib müüma oma tööjõudu." Võimalik, et Karl Marx mõtles sellise lausega ainult pisikest eesti riiki ja selle tööjõudu! Aga aeg on edasi läinud siis tuleb seda ka laiemalt vaadata. Kui mõelda keskmise eestlase peale siis ei jää temalgi muud üle kui minna ja müüa oma odavat
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm
See on lõputu teema, mis puudutab alati sügavaid hingesoppe, mis võib panna südame tuksuma ja silmad särama, aga ka pisarad voolama. Usun, et armastusel on väga suur jõud, sest tänu armastusele meil siin maailmas üldse inimkond püsib, sest selle tunde tulemusel sünnivad lapsed. Lapsed, kes kasvavad suureks ja käituvad elus vastavalt kodust saadud kogemustele. Kui peres on tähtsal kohal armastus ja üksteise mõistmine, siis ka järglased üritavad samu asju väärtustada. Enamus inimestest ju otsib enda kõrvale kedagi teist. Inimene on loodud nii, et tekib vajadus kellestki hoolida. Arvan, et armastus on just see, mis hoiab perekondi koos ja aitab neil elus edasi jõuda, annab südamele sooja, kui väljas on külm ja pime ja lohutab, kui kõik muu tundub kohutav. Minu arvates oleks elu ilma armastuseta mõttetu. See on jõud, mis viib meid kõiges edasi. Alati võib esineda tagasilööke, aga armastuse pärast tulebki
Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 6. Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 7.Meestel: Algrakkudeks on sperma-togoonid ;Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes ;Algab suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4 viburitega varustatud spermi ;Kestab kõrge vanaduseni Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti ;Kestab umbes 50.elu-aastani 8. Embrüogenees
Kreeka religioon Koostaja: EneLy Aasna Jumalate põlvnemine Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Neil sündisid titaanid, kes häirisid oma isa. Isa plaanis oma lapsed tappa. Aga temast jõudis ette titaan Kronos, kes tappis oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid Zeus koos oma õdede vendadega. Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja Zeusi suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised.
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas)
Ab AABb AAbb AaBb Aabb 2/16 - valge kähar ab AaBb Aabb aaBb aabb 2/16 - valge sile ab AABb Aabb aaBb aabb Vastus: Meriseapaaril võivad lisaks valge käherakarvalisele ja musta siledakarvalisele pojale sündida veel ka musta käharakarvaga ja valge siledakarvaga pojad. Tõenäosus, et järgmises pesakonnas sünnib valge siledakarvaline poeg on 12,5% (2/16). 5. Puuviljakärbsel asuvad silmavärvust määravad geenid X-kromosoomis. Millised järglased saadakse, kui ristatakse omavahel homosügootset punasesilmalist emakärbest valgesilmalise isase kärbsega? Märkus: punasesilmalisus määratakse dominantse alleeli poolt ja valgesilmalisus retsessiivsusalleeli poolt. Punasilmsus A ( Valgesilmsus a () Vastus: homosügootse punasesilmalise emakärbse ja valgesilmalise isase kärbse ristamisel saame ainult punasesilmalisi järeltulijaid. 6. Sinisilmne mees, kelle mõlemad vanemad olid pruunisilmsed, abiellus pruunisilmse
Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis
c. Sisekeskkonna stabiilsus Püsiv kemiline koostis. Happesusreaktsioon / Kõik peavad olema stabiilsed d. Kõrge organiseerituse tase Kõik funktsioonid on kerulised ja ehitus on keeruline. Bioloogia elus kasutatakse süstemaatikat e. Reageerimine ärritajatele Retseptorid võtavad vastu keskonna muutusi f. Kasv- ja areng Otsene areng Moondega areng Järglased omandavad sama kuju g. Pärilikkus Järglased sarnanevad vanematele. h. Kohanemis- ja kohastumisevõime Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskonnaga. Kui ei siis sureb välja . i. Paljunemine 1 Mittesuguline Samblik Suguline Inimene j. Mitmekesisus
sibula äärte poole. 3 Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom)
Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1.6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja
Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde uusi tarkusi. Ja nii see tarkuste pall veerema hakkaski, mida aeg edasi, seda targemaks said inimesed. Tänapäeval on teadmised väga suured, kuid need kasvavad veelgi. Uue elaniku sünniga algab tema arenemine. Väike laps arendab kogeb maailma erinevate esemete suhu panemisega ehk maitsmisega. Veel õpib kõndima, siis rääkima, edasi läheb lasteaeda, kus arendatakse lapse mõtlemist ja käelisi oskusi
Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta KLOONIMINE Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Ajalooliselt olulised hetked: · Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King and Robert W. Briggs). · 1984
Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid
sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus-> Kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanmete geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides.Info ei muutu, kombineerib ümber (meioosi I jag.profaasi ja viljastumise käigus)->erinevate genotüüpidega järglased Mutatiivne muutlikkus- geenmutatsioon DNA-s esinev muutus.;uued alleelid Kromosoommutatsioon(geenide asukohas) genoommutatsioon(muutused kr.arvus)-autosoomide lahknemishäire(kääviniidid ei kinnitu õigesti) Downi sündroom(47 kromosoomi) väljalangemine-deletsioon kahekordistumine-duplikatsioon järjestuse muutus inversion ümberpaiknemine translokatsioon Millised tegurid põhjustavad mutatsioone? Spotaansed,induteeritud mutatsioonid,mutageenid,kantserogeenid,generatiivsed
lapsepõlves või varajases teismeeas. Palju sõltub teda ümbritsevast elukeskkonnast ning kodusest kasvatusest. Enamjaolt on nii, et kui väikese ilmakodaniku vanemad ei hooli haridusest ega korralikust töökohast, ei ole ka lapsel võimalik end harida. Ning võttes vanematelt eeskuju, kujuneb ka lastel arusaam, et elus saab ka ilma hariduseta hakkama. BNS-i andmetel on ligi 70% kurjategijate lastest hakanud ka ise kuritegevusega tegelema. Seevastu aga korralike ja haritud vanemate järglased lähevad tavaliselt sama teed. Kui nii ema kui ka isa omavad mõlemad kõrgharidust (või vähemasti üks neist), siis on nad huvitatud sellest, et ka nende lapsest kasvaks intelligentne inimene. Nad kasvatavad teda nii, et tal tekib juba varakult kohustus koolis käia ja õppida. EMOR-i korraldatud uuringust selgus, et 67% kõrgharidusega inimestest on tänulikud oma vanematele, kes suunasid neid edasi õppima. Mõned
Nad elavad Kesk-Hiina kõrvaliste mägimetsade bambusetihnikutes ning toituvad bambusevõrsetest ja juurtest. Söömise ajal istuvad bambuskarud maas, et eeskäpad oleksid vabad parajate suutäite rebimiseks. Et bambusevõrsed pole eriti toitvad, liiguvad bambuskarud suhteliselt aeglaselt ja vähe. Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit. Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane, aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada. Aeglasel sigimisel on koos elupaikade hävimisega inimasustustest lähtuva häirimisega oma osa bambuskaru loodusliku populatsioon kokkukuivamises. Seni pole õnnestunud ka loomaaedades bambuskarusid edukalt paljundada.
alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksistentsi kaotaks. Selline pilt võib tunduda ebainimlik, kuid tegu on looduse poolt vaadates pildiga. Mitmetes kultuurides on suitsiid ja eutanaasia keelatud. Isikult endalt sündimiseks luba ei küsita, kuid teine isik keelab tal surra. Mis õigusega? Peale looduse on inimesel ka kohus oma pere ja lähedaste ees. Ta peaks mõtlema neile, kes teda vajavad ja kes ilma temata hakkama ei saa.
Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid. Tänapäeval on pürjad tüüpilised metsaloomad, mägedes eelistavad nad tegutseda metsavööndi ülaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning põõsaste koorest, lehtedest ja võrsetest. Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja nad külastavad meeleldi soolakuid. Vaatamata võimsale kogule on pürja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt järskudel nõlvadel ja ujub hästi
Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. *Rahvastik Viimase seisuga elab Brasiilias kokku 162 161 707 inimest. Brasiilia rahvastiku koostis on väga kirev. Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute ja kohalike indiaanlaste järeltulijatest. Samuti ka 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjad ja nende järglased. Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure iive tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse: aastas saabub 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, samuti ka Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist. Üle poole rahvastikust on alla 20-aastased, üle 50- aastaseid on ainult 10 %. Asustus on ebaühtlane ja linnastumine suureneb kiiresti. *Taimestik
vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. · Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Geenikandjad · Üks võimalus on kasutada viirust - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. · Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul). Geeniteraapia eetilised probleemid
Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA
Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õ...
lubamise ja maalt välja saatmise kohta Kuningriigi võimkonda võidakse arvata ka teisi asju. Monarhia Hollandis Rahaühikuna on kasutuses euro. Holland kuulub ka Euroopa Liitu. Parlament koosneb kahest kojast. Ülemkojas on 75 saadikut ja alamkojas on 150 liiget. Kuningast ja trooni pärimisest §10.Hollandi Troon on antud Tema Kõrgusele Wilhelm Federik, Oranski-Nassau Printsile ja jääb sellele, selleks, et Tema seaduslikud järglased valdaksid seda pärimise teel kooskõlas järgnevate määrustega. §11.Troon päritakse Tema poegadele ja teistele otsestele meesliini pärijatele esmasünni õiguse alusel selles mõttes, et isiku, kellel see õigus on, surma juhul, ilma et ta seda õigust oleks kasutada saanud, läheb Tema koht samas korras edasi Tema poegadele või teiste otse alanevas meesliinis ja et Troon ei lähe kunagi noorema liinile või
peajõu. 3. Nimetake 3 tegurit, mis viisid paavstivõimu tugevdamisele. Kes oli varakeskaja kõige autoriteetsem paavst? · Keisrivõim nõrgenes · Tihe liit Frangi valitsejatega · Kirikukümnis · Gregorius Suur 4. Mil viisil on omavahel seotud feodaalsuhete areng ja Frangi riigi lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud? · Kasvas feodaalide sõltumatus. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Näiteks võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii sai nendest kohalikud asevalitsejad. Läänidest sai lõpuks perekonna pärusvaldus, mida võis edasi pärandada algselt oma poegadele, kuid hiljem ka naisele. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5
geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. 2)Geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjuta otseselt antud isikut vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Mida tähendab geenivaigistus, mis eesmärgil kasutatakse? Geenivaigistus seisneb kindlate mRNA molekulide blokeerimise või kiires lammutamises nn mikroRNAde kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu. Seda mehhanismi esineb taimesel, seentel ja loomadel ning see kaitseb neid näiteks viiruste vastu Milles seisneb polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse?
Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte temast vahetult kõrgemasse taksonisse. Iga taksoniga organismidevaheline sarnasus väheneb. Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval: LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK.
transpordi, olme jm tarbeks. Rakendusbioloogia: See seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia: Nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Kloonimine: Geneetiliselt identse järglaskonna saamine. Kloon: Kõik järglased kokku. Kloonisend: Üks klooni liige. Surrogaatema: Emasimetaja, kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Rakuteraapia: Kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt rakumasside siirdamisega. 3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Maaviljelus, loomakasvatus, meditsiin. 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteur? A.Fleming: Avastas penitsilliini ja
Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum
Reformipaavstide loosung: libertas ecclesiae e kiriku vabadus. Hostes-avalikud vaenlased ja seeläbi automaatselt õiglase sõja sihtmärgid, omandasid õigluse aura. (46) Augustinius ühendas antiikse ja piibelliku õiglase sõja traditsioonid ning töötas välja teatud üldprintsiibid, mis ei eeldanud enam aktiivset Imperium Romana´t. (46) Augustiniuse kategooriatest sai kristliku õiglase sõja teooria alus, nagu seda esitab näiteks XIII saj Aquino Thomas. (47) See, et Püha Pauluse järglased leidsid järgneva a.tuh kestel evangeeliumi doktriinist põhjenduse kristliku püha sõja ideoloogiale, näitab nende pragmaatilisust, arutlusvõimet (mõned ütleks küll pigem keerutamisoskust) ning puhast intellektuaalset nutikust. (lk 42)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
