- Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere puruks → sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on kohastumine, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et ...
7 Proosa ja lasteraamatud · Teekond Ayia Triadasse (1993) · Jää ja Titanic (1995) · Silm / Hektor (2000) · Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) · Kajakas võltsmunal (2000) · Isale (2003) · Seesama jõgi (2007) · Jää ... (2009) · Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga · Udujutt (1977) · Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) · Jänes (1980) · Jalgrataste talveuni (1987) · Kaks päikest (2005) · Põhjatuul ja lõunatuul (2006) 8 Luulekogu ,,Vaikus saab värvideks" ,,Vaikus saab värvideks on Jaan Kaplinski 2005. a. valminud luulekogu. Kaplinski luulekogus on valdavaks teemaks loodus ja sellega seonduv. Siin mõned näited: Loodusteemalisi- ***
Ökosüsteemi kirjeldatakse näitajatega: - Dominant liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Näiteks on männiku dominandiks mänd. - Liigirikkus taime-, seene- või loomkooslusesse kuuluvate liikide arv. Erinevate liikide arv 1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olem...
Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
Enne võistlust teadsin, et olen raskes seisus, kuid otsustasin tulla ja osaleda see polnud kerge,» mõtiskles Värnik. «Aga hinges ma seda ei kahetse.» Eelvõistluse võitis Värnikuga ühes grupis visanud lätlane Vadims Vasilevskis 87.37ga. Sama grupi eesotsas oli ka kuubalane Guillermo Martinez (82.99), lõuna- aafriklane John Robert Oosthuizen (82.06) ja poolakas Igor Janik (80.83). Kvalifikatsiooninorm oli 82 meetrit. A-grupis visanud Marko Jänes lõppvõistlusele ei pääsenud. Avakatsel ta tulemust kirja ei saanud, teisel üritusel viskas 68.64 ja kolmandal 69.65. A-grupis täitis normi neli sportlast: ameeriklane Breaux Greer (, soomlane Tero Järvenpää, rootslane Magnus Arvidsson ja olümpiavõitja Andreas Thorkildsen. Nelja suve taguse venelasest maailmameistri Sergei Makarovi parimaks jäi vaid 78.22, millega sai A-grupis kümnenda koha.3 3 Kasutatud ajalehte Postimees 31.08.2007 väljaannet
Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja- Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad.
Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi – mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Kodutu jänes Mängujuht: Õpetaja Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängjuhut määrab ühe mängija hundiks, teise kodutuks jäneseks. Ülejäänud mängijad jaotatakse paarideks. Paarid asetsevad vabalt väljakul laiali, nägudega vastamisi ja hoiavad teineteiselt kätest kinni, moodustades urud. Mäng: Mängu alustamiseks signaali järel jookseb kodutu jänes hundi eest ära, hunt aga püüab jänest tabada (käega puudutada). Kui see hundil õnnestub, vahetavad nad osad.
esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Elasime alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli meie aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2
ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/lijiang1.jpg Loomastik Hiina loomastik on väga rikas ning mitmekesine. Selgroogseid loomi on umbes 3500 liiki, sealhulgas on u 400 liiki imetajaid ja rohkem kui 1000 liiki linde. Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne. Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd (Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad, leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne.
kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid.
“ „Klass, tervist“ „Paariks loe“ „Ühed, üks samm ette, marss“ „Ühed paremapoolse torbiku juurde, marss“. 1) Võetakse paari, seisavad saali keskel, ühed hakkavad ühele poole minema, teised teisele poole, söödavad teineteisele. Lõpus peavad mõlemas korvi viskama üks kord. (max 2 katset) Tagasi joostes, söödavad palli uuele paarile. 2) Saali otsas, ristsamm, väiksem pall (max 3 katset), tagasi hüpates nagu jänes. 3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere
dramaatika vanimaid liike. 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. 57. probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 58. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). 59. Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm).
Kes oli Eesti delekatsiooni juht Jaan Poska Algkirjastati dokument..millal? kus? 2 veb 1920 Dokumendi tähtsus Peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks Eesti Vabariigi esimene president, kes ja millal? K. Päts 1934 Nimetage Eesti presidendid iseseisvumisel? L. Meri, A. Rüütel, T.H. Ilves Milliste erakondade poolt on moodustunud praegune valitsus Reformi, rohelised ja sotsid Mitu ministrit on praeguses valitsuses - 14 ministrit. Ansip, Padar, Jänes, Paet Mitu ministeeriumit on Eestis 11 ministeeriumit Mõisted: Okupatsioon ebaseaduslik maa hõivamine Tartu Maks maks vene tsaarile iga meeshinge eest Animism usk, mille kohaselt on igal olendil hing Kümnis talupoegade maks mõisnikule Mobilisatsioon sõjaväkke kutsimine Stagnatsioon poliitiline majandus seisak Dissident teisiti mõtleja, võimud kiusavad neid Poliitiline sulamisperiood 1953 peale Staalini surma
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümbolid aluseks on kokkulepe: kass, koer, tuba Sõna kui keelemärgi omadused 1) Keel on muutlik lühendatakse sõnu (pastapliiats pastakas) 2) mõistetakse erinevalt nt jänes: lapsele on pehme mänguasi, jahimehele on õhtusöök, bioloogile on eksperimendi vahend 3) igas keeles on häälikutel omad järjestamise reeglid maaja? Keaps? 4) sõnad ei tulene füüsilisest asjast kassil ei ole kaks s-i, sest tal on saba pikk (on ka erandeid uss, tilk) 5) tähendus on kokkulepitud kass, krassi? 6) ühine paljudele inimestele sõnadest, kui keelemärkidest, saavad paljud inimesed ühte moodi aru
tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. ·Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid. Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. ·Sigimine Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Valge jänes Toitumine: Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Kaelushiir: Toitumine: Kaelushiir toitub enamasti seemnetest - pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka
4 3 maks 40 000 8 5 7 3 5 5 8 7 5 5 3 5 Valideerimine loendiga sugu mees naine või mees, määrata Data Validation boksis nädalapäev K määrata Data Validation boksis esitähtede abil nädalapäev kolmapäev loendist nimega päevad Päevad kuu november loend Kuud lehel abi Kuud töötaja Jänes loend T_nimi lehel abi M_nimi puu liik kask loend P_liigid lehel abi P_liigid Valideerimine tabelite tulpades Kuupäev Müüja Puu liik Sort Kogus 1.09.2008 Rebane 3 1.09.2008 Jänes 5 Päevad esmaspäev dation boksis teisipäev itähtede abil kolmapäev neljapäev
PEETER ALLIK MA NÄGIN SEDA. ERASTAMISDOKUMENTIDE PÕLETAMINE II õli lõuendil, 210 x 120 cm, 2004, erakogu Sisukord · Elulugu.......................................................lk 3 · Näitused.....................................................lk 4 · Iseloomulik................................................lk 5 · Preemiad....................................................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 19871993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kuns...
kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.) Alumine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota - ainevahetus peatub ja saabub surm Miks kehatemperatuur tõuseb? PALAVIK (Refereerides H. Jänes ,,Miks kehatemperatuur tõuseb" ajakirjast ,,Tervis") Kehatemperatuuri kõrgenemise kutsuvad esile palavikku tekitavad ained ehk pürogeenid. Väljas organismi sattunud pürogeenid on sagedasti viirustest ja bakteritest pärit ained (lipopolüsahhariidid). Pürogeenideks võivad olla ka organismi enda vigastatud rakkudest pärit valgud (n. peale operatsiooni). Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb? Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad
(seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel. 6 2.3Eesti Vabariigi ministrid: -Peaminister Andrus Ansip -haridus- ja teadusminister Tõnis Luukas -justiitsminister Rein Lang -kaitseminister Jaak Aaviksoo -keskkonnaminister Jaanus Tamkivi -kultuuriminister Laine Jänes -majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts -põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder -rahandusminister Ivari Padar -regionaalminister Siim Valmar Kiisler -siseminister Jüri Pihl -sotsiaalminister Hanno Pevkur -välisminister Urmas Paet 7 2.4Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue
tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene marjakorjamise aeg algas ussimaarjapäevast (8. september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja. Metsatöö. · Kütte- ja tarbepuude raiumiseks peeti sobivaks aega novembrist veebruarini (jõuluaeg väljaarvatud). · Jüripäeval ei tohtinud puid istutada, karjavitsa murda ega elavat puud vesta, ristipäeval oksa ega lille murda.
Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: · Eesti Reformierakond. · Isamaa ja Res Publica Liit. · Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ministrid: Peaminister Andrus Ansip. Siseminister Jüri Pihl Justiitsminister Rein Lang Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kaitseminister Jaak Aaviksoo Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Välisminister Urmas Paet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kultuuriminister Laine Jänes Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel..................................................................
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
Juhul, kui on raske leida kompromissi loodussõbralikkuse ning lemmiklooma vajaduste vahel, on suurepärane lahendus valida omale õige lemmikloom. Parimaks näiteks saab tuua jänese, kes on ideaalne kaaslane ning ka väga ökoloogne. Jänesele võib sööta põhimõtteliselt igasuguseid köögis leiduvaid vilju ning vastu väljutab ta pabulaid, mida saab kasutada peaaegu kõige tõhusama väetisena oma aias. See omakorda soodustab kasvada aiataimedel veelgi paremini ning jõudsamalt ning jänes saab uusi kasvanud taimi süüa, teha seejärel oma väljaheiteid, mida saab taas kord kasutada kompostina, ning teisisõnu kokkuvõttes, tekib tõeline eluringlus (Keith 2007 ; Johnson 2009). 3 Kuid lemmikloom ei mõjuta loodust ainult seda saastades. Sattudes kokku vabas looduses elavate loomadega, ristuvad lemmikloomad mõnedel juhtudel metsistunud isenditega, tekitades niimoodi
On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni.
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam. Väga rahvarohke ja lõbus traditsioon on suguvõsa kokkutulek mida minu suguvõsas on minu teada ette tulnud ainult kord, aga seda kohe mitu päeva järjest. Veel peetakse minu peres munadepüha, mil tavaliselt värvitakse mune, lüüakse neid kokku ja süüakse üks korralik eine koos. Ema ehib ka toa vastavalt, et oleks ikka pühade meeleolu. Kui väiksemad olime siis oli meil ka põnev mäng. Pühade jänes oli käinud ja mune kuhugi peitnud, munad polnud tavalised kanamunad vaid poest ostetud hokolaadist, oli ka hokolaadist jäneseid. Eriti olime me kinder suprise fännid, sest lisaks magusale okolaadile sai ka väikese mänguasja kujukese. Kui mina olin piisavalt suur, et mänguasjast enam ei hoolinud, oh seda õe rõõmu siis, tema sai minu oma ka.Tavaliselt mina leidsin rohkem kui õde, sest ma jätsin alati meelde kus munad eelmine aasta olid
tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud kakke nagu kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk, kes sõltuvad peaaegu täielikult uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69). Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära, ning pisiimetajad neelatakse tervelt alla või ainult paariks osaks tükeldatuna. Erandiks on ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes. Kassikaku söögikohtadesse jääb sageli saakloomade jäänuseid (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). Kakulistel ei ole pugu. Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid
Lõpuseminari kordamisküsimused 1. Millised on organisatsiooni peamised koostisosad ja mis on nende roll? Organisatsiooni koostisosad on strateegia, struktuur, inimesed ja tehnoloogia. Strateegia annab üldise suuna, tegevus on seeläbi koordineeritud ja eesmärgistatud; inimesed annavad organisatsioonile oma väärtuste ja arusaamadega oma ,,näo", moodustavad organisatsiooni kultuuri, määravad, kuidas seal asju tehakse, millistest tegutsemispõhimõtetest lähtutakse. Struktuur näitab seda, kuidas inimesed organisatsioonis paiknevad, mis on kellegi ülesanded, kes kellele allub ning tehnoloogia roll on aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta. Tehnoloogiat on kolme liiki: füüsilised vahendid, protsessid ning oskused ja teadmised, olenevalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast, võivad seal olla esindatud kõik kolm (suured organisatsioonid) või ka ainult üks (nt oskused ja teadmised väikeses konsultatsioonifirmas). 2. Kuidas on omavahel seotud 4 ...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
muusika- ja koreograafiateosed: ballett ..Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja " kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,"Äreval ootel", maal ,,Tütarlaps allikal" fotod: ,,Ohutusse kohta". ,, Vanad külad", ,, Sügisel pargis" II: saated: ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad" mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad". · Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, liikluseeskiri, Schuberti duett viiulile ja klaverile A- duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed. Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, 4
Loomad Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik
6 Aphrodite (Venus) Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Hephaistose abikaasa. Ta oli armastus- ja ilujumalanna. Tasuks kuldõuna eest ,,Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena. Aphrodite kaarikuks oli suur merikarp, mida juhtisid kajakad. Ta oli võrratult kaunis. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega.
9 2001-2004 87.83 Andrus Värnik 2003 79.73 Alan Puuste 2004 77.94 Heiko Väät 2004 73.31 Risto Mätas 2004 72.90 Kristo Galeta 2004 72.62 Rainer Raudsepp 2002 70.85 Ahti Peder 2003 70.44 Arne Paats 2004 69.08 Marko Jänes 2004 68.83 Erki Nool 2001 Kasutatud kirjandus: · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4647&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4645&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=category§ionid=88888889&id=88888890&Itemid=88888890
Järgmine suur renoveerimine toimus 1980. aastatel, mil juugendstiilsed interjöörid jälle taastati. Saalis taastati ka algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti jälle loozid. Kogu hoonele telliti uus mööbel, mis oli sarnane sellele, mis Bubõr omal ajal oli projekteerinud. Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet. Viimane uuendamine toimus 2003. aastal. Arhitektuurse osa autoriteks olid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar, sisekujunduse tegi Mari Kurismaa. Ümber ehitati palju, kuid juugendstiil säilitati. Teatrile ehitati lift, mis on tänapäeva teatris puuetega inimeste jaoks kohustuslik. Liftiga pääseb publik alt garderoobist kolmanda rõdu tasandile ja samuti saab lifti kasutada dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri
Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik)
Kultuuri täiendamine- Kasvamishakkamisele järgnev tähtsaim töö ennem valgustusraiet, soodustab kasvamaminekut Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel.Peapuuliigile annab rohkem ruumi ning valgust Kaitsmine ulukite eest- Teed aia ümber või teed tüvekaitseid et ära ei sööks Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje · Põder, metskits ja jänes koorivad ja söövad võrseid, nende kahjustuste vältimiseks soovitatakse hoida noorendik tihedana. · Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku. Soovitatakse hoida puistu alates 20 eluaastast hõredana, et diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10
Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse
Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna.
Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest"). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane salakaval, kaval, nutikas; hunt tölp, rumal, ahne; karu tugev; jänes kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt. Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev.
Suur-kirjurähn kirjurähn rähnlased rähnilised Öösorr öösorr öösorlased öösorrilised Kägu kägu kägulased käolised Turteltuvi turteltuvi tuvilased tuvilised Kalakajakas kajakas kajaklased kurvitsalised Mutt mutt mutlased putuktoidulised Valgejänes jänes jäneslased jäneselised Metssiga siga sigalased sõralised Ilves ilves kaslased kiskjalised Hunt koer koerlased kiskjalised Metskits metskits hirvlased sõralised Harilik orav orav oravlased närilised Harilik siil siil siillased putuktoidulised
Silmad avanevad neil kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pesakond püsib koos sügiseni, misjärel noored iseseisvuvad. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks. Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves. Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom. Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe
pintslile paras hulk värvi ning loputada ja kuivatada pintslit enne uue värvi võtmist,teha ühetaolisi korduvaid liigutusi. Näide 3:Lapsed istuvad poolringis ja õpetaja näitab neile loomadega etendust. Loomad võimlevad, lapsed teevad kaasa. Õpivad kus on parem käsi ja kus on vasak käsi, kus pool liikluses peab liikuma jalgsi, rattaga,autoga. Lapsed õpivad tundma eesti metsades elavaid loomi(siil, konn, jänes, rebane). Lapsed õpivad tundma mesilast. Missugused nad on, mis värvi on nende keha,milleks nad kasulikud on? Iga teema tuleb esitada Õppetööst on näha,et 2-3 aastased lapsed ei oska täita ülesannet suulise ülesande järgi. Neil peab olema ees konkreetne(piltlik)näide. Sellises vanuse lastel pööratkse rohkem tähelepanu sellel,et lapsed oskaksid kasutada töövahendeid ja neid tuleb õpetajatel rohkem abistada.
· parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister Helir-Valdor Seeder - põllumajandus Ivari Padar- Rahandusminister Urve Palo - Rahvastiku minister Siim Valmar Kiisler-regionaal minister Jüri Pihl - siseminister Hanno Pevkur - sotsiaalminister Urmas Paet - välisminister 10. Bürokraatia - Ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e. avaliku haldusega. Funktsioonid:
tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja võrsed ning koor. Halljänese peamiseks elupaigaks on põllud ja niidud. Nii nagu valgejänest võib pidada metsajäneseks, võib halljänest pidada põllujäneseks. Kuidas erineb nende välimus? Valgejänes on, nagu nimigi ütleb, valge värvusega. Täpsemalt, tema kasukas on lumega ühte tooni siiski ainult talvel. Selline värvus kaitseb teda. Liikumatult lumel lösutav jänes ei hakka lume taustal silma. Halljänes on talvel pruunikashall. Suvel on valgejänes ja halljänes ühtviisi hallid. Valgejänesel jääb vaid sabaots pealtpoolt valgeks, halljänesel on sabaots must. 6 Jooksuaeg kestab veebruarist juunini. Sigimine on polügaamne, aastas võib olla 2 või 3 pesakonda. Poegade arv 1--6. Tiinus vältab kuni 50 päeva. Pojad sünnivad aprillist augustini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
