Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte
Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12
2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest - jänes kasutab toiduks toitaineid (porgand) 5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast
· Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused Kõige suuremad väärtused on mu vanemad, mu õde, vanaemad-vanaisa ning mu lemmikloom jänes. Oluliseks väärtuseks pean haridust. Tähtis on jagada paljudele armastust. Elus väga oluline väärtus on tervis. · Rollid Minu peamised rollid on olla laps oma vanematele, õde, lapselaps, kooliõpilane, hea sõbranna, ustav sõber. · Minu tugevad küljed Minu tugevad küljed on heatahtlikkus, usaldusväärsus, panen tähele teiste tundeid ning tänu sellele oskan vastavalt käituda. · Minu nõrgad küljed Minu nõrgaks küljeks on, et tegutsen enne kui mõtlen
need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie metsloomad jaoks oli see kõik väga uus ja huvitav. Huviga jälgiti, mis toimub jääl, mis kelgurajal.
kauaks tööle Koguma (mida?) Lapsed koguvad marke Kogunema Õpilased kogunesid saali Kohtama (keda? mida?) Ma kohtasin vana tuttavat Kohtuma Kirjanik kohtus lugejatega Meenutama (keda? mida?) Meenutan seda tihti Meenuma Kiri meenus Marile Muutma (O) Ta muutis oma käitumise Muutuma Ajad muutuvad Päästma (O) Päästsin kassipoja koera käest Pääsema Jänes pääses hundi käest Toitma (keda?) Jalutajad toitsid linde Toituma Pelikanid toituvad kaladest Tutvustama (keda? mida?) Giid tutvustas linna Tutvuma Ma tutvusin uue õpetajaga Ühendama (O) Raudtee ühendab Tallinnat Tartuga Ühinema Hilinejad ühinesid meiega Üllatama (keda?) Teda on raske üllatada Üllatuma Autor üllatus lindi müügist
„Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette
Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on seotud haavaga Puit on pehme,kerge ja valge. Saetakse laudu, tehakse tuletikke, katuselaaste, puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu Jämedast raiutakse haabjas(meenutab kanuud). Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eesti jõgedel Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://www.trees-online.co.uk/aspen-tree-populus-tre http://v8.lscache6.c
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid. Neis kohtades kasvavad huvitava kujuga sammaskaktused, näiteks kuni 20 m kõrgune postkaktus, kuradikaktus, aga ka viigipuu. Viigipuud Loomad Rikkalikult esineb roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Koiott Liigid California jänes Lumelammas Zilatjee Kaevur- kilpkonn Metssiidlane Tiiger-tömpsuu Koiott Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sonora_k%C3%B5rb http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Canis_latrans.jpg http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&ct=res&cd=3&ved=0CBMQFjAC&url=http%3A Aitäh kuulamast ! · The End.
sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10
pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub
"- Millegi uskumatu juhtumine, kiuste Väljendeid Eesti kirjandusloolisest lugemikust (1.osa) Magab nagu surnu. Kaupleb kui juut. Tuntud kui kirju koer. Lund tuleb kui kotiga. Käib nagu kass ümber palava pudru. Vaene kui kirikurott. Läheb nagu lepase reega. Segamini nagu pudru ja kapsad. Uhke nagu konn mätta otsas. Teeb tööd kui karu. Tõsi kui tõrre vesi. Arg kui jänes. Must kui tuletukk. Kaval kui rebane. Käed mustad nagu sea jalad. Silmad punni kui õlesööjal. Äkiline nagu püssipauk. Rikas kui Riia kikas. Sajab nagu oavarrest. Täis kui kaan. Magus kui mesi. Vagane kui lammas. Soe tuba nagu pott. Sirge kui osi. Ilus kui ladva õun. Paljas kui pealuu. Ajab nagu uni peale
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
närilised ja ahvilised. 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud. 3 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimese eelkäijad. 4.Evolutsiooni mehhanismid/5.Pudelikaelaefekt ja rajajaefet Evolutsiooni eesmärk on maksimaalne kohastumine ja paljunemiseelise saamine selle kaudu. Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi: 1.) mutatsioonid kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes - geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses - kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult -pudelikaelaefekt see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima
· puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%). 4. Tähtsamad visiidid 2010. aastal toimus palju visiite Venemaale ning Venemaa külastas Eestit, tähtsamad neid olid: Venemaale · September 2010 Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalarenguministri Viktor Basarginiga. · Mai 2010 - Kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga. · Mai 2010 - President Toomas-Hendrik Ilves osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega 9.mai pidustustel Moskvas. Eestisse · Juuni 2010 - Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepasin kohtus riigikogu esimehe Ene Ergma, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikontrolör Mihkel Oviiriga.
(enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Areng · Pojad sünnivad aprillist augustini. · Poegade arv 1--6. · Vastsündinud kaaluvad umbes 100 g. · Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal. · Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. See on huvitav! · Täiskasvanud jänes on teatavasti üks kiiremaid loomi maailmas · Talvel on ta valge, suvel aga pruunikas. · Tavaliselt toitmine algab päikese loojumise ajal ja lõpeb koidikul, kuid suvel ööaja ei jätku ning jänesed söövad hommikuti. · Püüavad suurel kogusel liha ja nahku pärast. Küsimused: · Missugused valgejänesed on suvel? · Missugune loom on valgejänes? · Missugust elupaika eelistab valgejänes? · Millal sünnivad pojad?
Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetajaeesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Kogumiku nimi kaldkirjas. Linn:kirjastuse nimi. Näide: Vapra, A. (1988). Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I.Tallinn: Valgus. Artikkel ajakirjast Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi kaldkirjas, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: Samost, A. (2013). Rohkem päris riik, Autoleht nr.32(565), 12. Artikkel Interneti koduleheküljelt Autori nimi, Initsiaal(id). (kuupäev – kui on olemas) Artikli pealkiri. Näide: Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Võetud 25.10.2008 : http//www.ncrel
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja.
V JÄRK Kes on pild il? Kes ta o n? Kullerkupp Võsaülane sinilill KAKS MÜRGIST TAIME? Ke s on pil dil ? Ke s ta on ? Neli Kes l oom on p ildil? a ke s el ava dm etsa s KARU METSSIG A JÄNES REBANE Ke s ta on ? Kes on p ildil...
Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk.
KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEER...
silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui
kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg
Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud. Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba. Sellest ajast peale olid Draakon ja Kärbes nagu sukk ja saabas. Nad hakkasid koos elama, enamasti
vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu võttis mult võime armuda kõigesse mida näen põleda ihast iga uuwe asja järele ÜKS MÕTE ma olen 24 h ööpäevas inimene juba paljalt selle eest võiks mulle tasuta raha anda tüdind ootamast bussi taksot igavest armastust ideaalset joobeastet katarsist ja armaggedoni anna alla jänes inimene on looduse kroon universumi valitseja pole kohta teisele ÜKS HELI kui langeb trummipulk algab jazz ja sõpruse puiestee on kahele poole nii kaugele kui magistrali eest paistab inimtühi mööda kihutab üksik tragi taksist tarimas oma kundet läbi sest vaimude linnast ÜKS LUGU
metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. ILVES ON EESTI TIPP- KISKJA Autor: Hannu Huttu Kasutatud materjalid Eesti selgroogsed vaadatud ja pandud a. 2015 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN.htm Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Klausf tehtud 26.11.2005 link: https://commons.wikimedia.org/wiki/Lynx_lyn x?uselang=et#/
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
Jõuluvanal tutimüts meil kodus et sa teaks astub majast majasse müts müts jäävad lapsed ikka heaks kinke jagab lastele võtan kaika --- --- müts müts Mina rääkida ei oska Päike ei paista ja lumi ei sära nüüd on minul tutimüts sest jänes olen ma kas tõesti jäävadki jõulud ära --- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas
Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q
taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid. Iseloomulikke liike: Taimed · Saguaarokaktus (Carnegiea gigantea) · Simmondsia (Simmondsia chinensis) Imetajad · California jänes (Lepus californicus) · Vöötsaba (Bassariscus astutus) · Tavakeksik (Dipodomys deserti) · Taskukeksik (Perognathus amplus) · Lumelammas (Ovis canadensis) · Koiott (Canis latrans) · Harksarvik (Antilocapra americana) Linnud · Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus) · Must-siidinäpp (Phainopepla nitens) Kahepaiksed ja roomajad · Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii) · Tiiger-tömpsuu (Ambystoma tigrinum) · Zilatjee (Heloderma suspectum)
tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Miks Bert arvas ,et Nadja Nilssoniga on ohtlik sõbrustada? Bert arvas .et Nadja Nelssoniga on ohtlik sõbrustada, sest Nadjal oli 3 ohtlikku venda. Kes on Kauboi-Kurt? Kauboi-Kurt oli Berti väljamõeldud raamatu väljaanne. Milline sündmus selles raamatus oli sinu arvates Bertile hirmsaim? Meeldivaim? Minu arust oli Bertile hirmsaim see, kui ta kutsus jänese kostüümis enda arust Väikse-Eriku vetsu ja näitas, kui Meister ta pissimises on. Kuid see jänes osutus hoopis tüdrukuks. Meeldivam oli Nadjaga kohtumine ja suhtlemine.
KUIDAS KIRJUTADA AVALDUST? Järgnevalt mõned näpunäited, millised on avalduse kohustuslikud elemendid ja kuidas seda vormistada. 1. SAATJA andmed trükitakse lehe parempoolsesse ülemisse ossa: nimi ja perekonnanimi aadress telefon faks e-posti aadress jms. 2. ADRESSAAT (kellele avaldus on suunatud) trükitakse ära ametinimetus ja nimi, (lehe vastakpoolsesse ossa) TLÜ-s adresseeritakse: REKTORILE - Immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise, üleviimise jm. akadeemiliste teemadega seotud avaldused AKADEEMILISELE PROREKTORILE akadeemilise puhkuse, selle pikendamise ja lõpetamise taotlemine INSTITUUDI DIREKTORILE- punktide ja registreerimisega seotud küsimused INSTITUUDI ÕPPEJUHILE - osakonnasisesed organisatoorsed küsimused, akadeemilise puhkuse ajal ainete kuulamise taotlemine 3. Dokumendiliigi nimetus AVALDUS vormistatakse pealkirja asukohale 4. TEKST trük...
Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas
Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel
al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad, ebatsuuga, orav, põhjavee reostus,
Lihtne lause meelde jätmiseks: -mata ei saa kedagi matta 8. Paaris on dz ja ts Dzungel Võidakse kirjutada valesti, sest ei Tsempion teata reeglit, näiteks dzungel 9. I ja j õigekiri (silbi lõpus i, Jänes Eksitakse sõnas materjal ja silbi alguses j) Materjal materiaalne, sest ei teata reeglit Materiaalne 10. Tegija nimi. Liitsõnas võivad Ostja Eksitakse, sest ei teata reeglit, i ja j kõrvuti olla Jalakäija näiteks jalakäia. (Projitseerima) 11
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
12.12 Jääkaur · Hane suurune tumedat värvi lind · Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne · Pesitseb jääkaur meist põhja pool tundras · Toiduks on jääkauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane
kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d? Sõna alguses järgneb I tähele tavaliselt kaashäälik Ilm, i-ne-tu, ilves. Sõna alguses järgneb J tähele tavaliselt täishäälik jookseb, joonistab, jänes, _õgi. Kirjuta lünka i, ii või j. Kä_sime sõbraga metsas suusatamas. Möödusime vanast pa_ust, le_dsime sirge suusara_a. _aanil oli hea tu_u ja minulgi oli lõbus olla. Nägime mööda _ooksmas vä_kest _änest. Metsas oli pal_u suusata_aid. Jaan nägi oma naabrima_a Ma_at. Hõ_kasime talle v__sakalt tere. Kõik_al olid eilsest lumesa_ust võ_msad hanged. Ko_u sõ_tsime piki _õge. Pane tähele! Kasuta nende väljenditega 6 lauset. Oja ääres kukkus ojja Maja ümber läks majja
toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse. Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab hästi toitu kätte, aga kummardades vett jooma on ta kerge saak lõvidele, sest püsti saamine on raskem. Ka näiteks jänes muudab talvel värvi mis aitab teda kaitsta kiskjate eest, aga lumetul talvel on ta hästi nähtav. [2] Kohastumustel on palju ühiseid tunnusjooni nagu värvus, kuju, käitumine, paljunemine jne. Näiteks osad mürgitud maod sarnanevad mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase mustriga madusid kardetud. Kohastumisi on vaja näiteks lendamiseks, ujumiseks, öösel liikumiseks, enda kaitseks jne ning selleks on neil vastavad omadused (värvid, kuju, tiivad jm)
Jutustust analüüsitakse toetudes juhendaja küsimustele. Analüüsile järgneb lause semantiline verifitseerimis- ja lause lõpetamise ülesanne, lapse iseseisev jutustus. Järgmise etapi eeltööna teadvustatakse lastele jutustuse keelelise vormistuse vahendeid, põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 1. tegevus Teema: Poiss ja jänes. Eesmärk: Laps vastab teksti kohta esitatud küsimustele, arvestades sündmuste ajalisi ja põhjus- tagajärg seoseid (kasutab teksti mõistmisel propositsiooni- ja tuletamis-järeldamisstrateegiad) 2.Laps moodustab baaslausetest rindlauseid (disjunktiivne rinnastus), kasutades sidendit aga, toetudes rindlause noopskeemile. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, rindlause noopskeem
metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste
järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad. Kohastumus on liigi säilimist soodustav omadus. Kohastumused on kasulikud ainult neis tingimustes, kus nad tekkinud on (kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne) Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug) Avamaastikul kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits) Maa-alustes käikudes kaevamisoskus, nägemine (N: mutt, vesirott) Jääväljadel valge värvus, tihe, vett-tõrjuv karvastik, et olla külma eest kaitstud (N: pingviin,jääkaru) Metsas kaitsevärvus, kiirus (N: põder, jänes) LIIGITEKKEKS ON VAJA ISOLATSIOONI Isolatsioon takistab ristumist populatsiooni eri osade vahel. Geograafiline isolatsioon populatsioon jaguneb üksteisest
kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
