TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18.mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Näiteks: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 3.6 Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus
teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ;
olema. Aga mulda ärge pilduge sinna-tänna laiali, vaid kuhjake mäeks ja selle peale lasen ma siis ilusa metsa kasvada ja siin peab teie kuningas elama. Ka nõgusid ja orge jätke mõnda kohta, et tal seal varju oleks tuule ja paha ilma ning päikese eest. Ma näen teid siin hulganisti koos; igaüks tunneb oma jõudu; nüüd kähku tööle!" Siis lahkus ta nende juurest ja kõik asusid kohe tööle. Jänes ja rebane märkisid ära, kuhu vesi voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao, karu kandis ja pääsuke ning muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng oli valmis, tuli Vanaisa tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul. Ta kiidab iga töölist. " Mutt ja karu, teie töötasite vist kõige usinamini, sest olete üleni porised: - hea küll, see porine kuub jäägu teile aurüüna mälestuseks; sina hunt, oled koonu ja jalgadega
Peaminister Andrus Ansip Rahandusminister Ivari Padar Justiitsminister Rein Lang Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl Kultuuriminister Laine Jänes
Näpumäng: „Päikesele külla” Meil on külas muinasjutt „Päikesele külla”, (Matkid sõrmed laiali päikeseketast) laseme need tegelased, oma tuppa tulla. Tibu, tibu, tibu (tõstad kordamööda üles 10 sõrme) jänes, harakas ja tigu. Part, siil, pilv ja päikene, tore seltskond väikene. Loendamine. Kokku kümme neid sai, teeme neile pika pai. (Käed teevad teineteisele pai).
(Kirjaplank) Hr Endel Rebane AS Mets Luua 47 ___. märts 2000.a nr 3-7/19 12345 TALLINN Koostööpakkumine Austatud härra juhatuse esimees Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil "Mets 2000". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja maksetingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Albert Jänes Juhatuse esimees Riina Ruut 634 6000
ISELOOMUSTUS LOTTEST Lotte on üks lõbus koeratüdruk , kes elab Leiutajatekülas. Tema parimateks sõpradeks on kass Bruno ning jänes Albert.Koos nendega satub Lotte tihtipeale igasugustesse huvitavatesse seiklustesse.Temas tontehtud nii raamatuid, filme, lauamänge kui ka mänguasju. Käesoleva aasta suvel avati Pärnumaal ka Lotte teemapark.Kindlasti iseloomustavad Lottet tema punane kleit ning punased juuksed.Lotte on tänu oma heasüdamlikkusele nii suurte kui väikeste lemmik.
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
Koosolek Gert Kaasik 25.03.14 Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14
AS Roosike Hr Tiit Talunik AS Jänes Kupu 19 16.04.2012 nr 1-3/35 12346 Tallinn Toodete testimine Lugupeetud härra Talunik AS Roosike ootab Teid 16. juunil 2012. a kell 12.00 uute toodete testimisele. Osavõtust palume teatada e-posti teel. Austusega Pille Roosike Direktor Ülle Kanarbik [email protected] Kirbu tn 13 Telefon 656 526 Arvelduskonto 2364549546
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Tiinus kestab 45-50 päeva. Pesakonnas on 4-5 poega. Sündides on pojad umbes 100g raskused. Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda. Emajänes jätab pojad varjulisse kohta ja käib neid päevas mitu korda imetamas. Kahe nädalaga neljakordistub nende kaal ja nad hakkavad taimset toitu sööma. Urgudes ja pesades sünnitavatel jäneselistel on pojad abitud, paljad ja pimedad. Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali. Kogu pesakonnaga jänes ringi ei liigu. (4) Eluviis Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku. Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne
AS Jänes Pr Pille Roosike AS Roosike Teie 16.04.2012 nr 1-3/35 Kirbu tn 19 104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545 10999 Tallinn Faks 632 896 Sampo pank Registrikood 46543556655 E-post: info@janes. ee www.janes.ee
Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas 0,51 kilo korraga. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 515 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme
AS METS OÜ Koolitus Pärnu mnt 115 12346 Tallinn 15.01.2010 nr K-15/32 GARANTIIKIRI AS Mets garanteerib oma töötaja Mari Mesi koolituskulude tasumise. Koolitus toimub 29.01.2010. Arve tasume alates selle saamisest seitsme päeva jooksul. Jaan Ratas Juta Jänes Direktor Pearaamatupidaja Koostaja: __________________________________________________________________________________ Käbi 42a Tel +372 246 8423 ak 753298007334 12345 Rakvere Faks +372 246 8403 Swedbank rg-kood 5338411 E-post [email protected] KMKR 66542065 __________________________________________________________________________________
Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
imikuna ajas kavalusega Kepp mille ümber Apolloni veised ära on keerdunud (kinkis Apollonile kitara), kaks madu. armastas Aphroditet. Aphrodite Venus Sündis merevahust. Igavese ilu Tuvi, varblane, Armastas Adonist, äratas ja armastuse jumalanna. Pani jänes, mirdipuu inimestes iha. inimesi nii kurbust kui ka rõõmu Hephaistose truudusetu tundma. naine. Trooja sõja algataja. Tal oli palju lapsi. Ares Mars Zeusi ja Hera poeg
Lihavõtted Eliise Glaser TT-11 Tähendus · Paastuaja lõpp · "Liha võtta" · Suur pidu- Püha õhtusöömaaeg Teemakohased toidud, joogid · Lihatoidud (vasika, seapraed) · Munatoidud · Kohupiimatoidud · Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused · Urvad->uus elu · Kollane nartsiss- varakevadine lill-> uus elu · Kollased salvrätid Ruumikaunistused · Jänesekujud- valge jänes- puhas elu- magab silmad lahti- Kristuse sümbol · Munad- loomise, viljakuse, kasvusümbol · Liblikad- järjepidevus, uue elu tekkimine ...
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suu...
Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid
Interaktiivne mäng Kes on Eesti rahandusminister? Jürgen Ligi Laine Jänes Rein Lang Vale vastus Õige vastus Mis on Rumeenia pealinn? Budapest Bukarest Bratislava Vale vastus Mitu liikmesriiki on Euroopa Liidus? 24 28 27 Vale vastus Õige vastus Kes neist on Eesti Vabariigi president? Vale vastus Õige vastus Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu? 1861 1863 1869 Vale vastus Õige vastus Millist isikut on kujutatud kümne kroonisel? A.H. Tammsaare Lydia Koidula
Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias.
Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates. Nii et ilvesele on ta hea saakloom . Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib . Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi . Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas . 6 Jahipidamine Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu.
Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Laulus saab asendada sõnu ,,Jänku" selle looma nimega, kellega parajasti mängitakse. Loe salmi ja tee nõutud liigutusi: ,,Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal. (Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng Eesmärk: Arendab kõneoskust ja lihtsamaid motoorseid oskusi. Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutused: ,,Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme
panna neid suure valge paberi peale. Pärast seda, lapsed räägivad, kuidas nimetatakse üks või teine objekt (loodusnähtus), mis on kaardi peal, ja kust nad nägid neid. Näiteks, valge hätmatis puuoksa peal, valge lumehang maja juures. 3. Sissejuhatus/ vajamineva meeldetuletamine ja laste aktiviseerimine 1) Mina koos lastega tuletame meelde, millistel loomadel talvel on valge kasukas, ja näitan joonistusi, kus on valge jänes, lumekakk, nirk, lumepüü. Tuletan meelde, mida lapsed nägid jalutuskäigul ja seletan: ,,Sest et talve peavärv on valge lume värv, paljud loomad muudavad värvi, muutudes valgeks. Mõnele on vaja olla märkamatu, et nad saavad jahil käia (lumekakk, nirk), teistele on vaja end peita(valge jänes, lumepüü). Lapsed arutlevad, miks jääkaru jääb valgeks terve aasta. (sest põhjal, kus ta elab, kogu aeg on lumi.)
ajan parem magedaga läbi. 11. Kiida lolli, loll hüppab See on suhteliselt arusaamatu vanasõna. Mida sellega tahetakse öelda? Kui ma lolli kiidan, siis tõenäoliselt asja eest, sest isegi loll võib vahel midagi kasulikku teha. Ja kui ta siis rõõmust hüppama hakkab, mis selles halba on? Ja kuidas käitub tark, kui teda kiita? Kas tark ei hüppa? Küll ta hüppab ka, võib-olla mitte lausa tänaval, aga pärast salamahti kodus küll. Igaühel on ju hea meel, kui teda kiidetakse. 13. Jänes sampust ei joo! See on vanasõna, mille mõjul tuhanded lollid hüppavad pea ees jõkke ja jäävad eluks ajaks ratastooli või siis kihutavad ennast maanteel surnuks. Jänes, jah, sampust ei joo, aga lambapea ei joo seda ammugi. Ja üldse, sampus on ebatervislik ja vastik jook, parem ikka võtta pits viina. 14. Maitse üle ei vaielda Vahel tahaks ikka vaielda küll, kui näed, kuidas mõni inimene südamerahuga sitta teeb ja teised seda rõõmsalt kiidavad ja naudivad
taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga, jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur. Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis Hinni Kanjon Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist...
KAITSEMINISTER Jaak Aaviksoo IRL HARIDUS-JA Tõnis Lukas IRL TEADUSMINISTER KESKKONNAMINISTER Jaanus Tamkivi Ref. MAJANDUS- JA Juhan Parts IRL KOMMUNIKATSIOONIMI NISTER KULTUURIMINISTER Laine Jänes Ref. PÕLLUMAJANDUSMINIST Helir-Valdor Seeder IRL ER SOTSIAALMINISTER Hanno Pevkur Ref. RAHVASTIKUMINISTER Urve Palo Sots. REGIONAALMINISTER Siim Valmar Kiisler IRL Valitsuse moodustamine: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine
Estonia is a parliamentary republic. The head of state is the president. The president power is fairly limited. His functions are mainly ceremonial. He represents the country abroad. The executive power is exerted by the government which runs the state. The head of the government is the prime minister. The legislative power belongs to the parliament which is the law-making body. The laws must be promulgated by the president. The government consists of ministers. The number of which is about of dozen. Every ministry is headed by a minister. The Estonian judiciary is completely independent, it is governed by the chief justice of the supreme court. The minister of interior is marko pomerants, -||- of finance is Jürgen Ligi, -||- of justice is Rein Lang, -||- of Social Affairs is Anno Pevkur, -||- of Culture is Laine jänes, -||- of Foreign Affairs is Urmas Paet.
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis. Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5
Tambet Eelmere, Daniel Pälling 9c Ø Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja Ø Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia Ø Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Ø Teine Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees. Peaminister Andrus Ansip Justiitsminister Rein Lang Kultuuriminister Laine Jänes Rahandusminister - Jürgen Ligi Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister - Urmas Paet Siim Kallas: Ø 13. novembril 1994. aastal asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning juhtis seda kuni auesimeheks saamiseni erakonna kümnendal sünnipäeval 2004. aastal. Andrus Ansip: Andrus Ansip on Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist ja Eesti ...
KARULAANE JENKA C G7 PAKSUS KARULAANES, METSAKURUS SUURES, C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK...
37110240441 Hunt Heino Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901
Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Tuul tuli naerdes vihmaga võidu, sügisetaadilt sai tasuta sõidu. Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab, puude all kolletanud lehtedes kahistab. Kes küll need lehed siin murule ajas, kellel neid kirevaid lehti läks vaja? MARGIT SALUSTE
Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja Sümbol:Raisakotkas, oda , kull, koer ATHENA(MINERVA) Tarkusejumalanna Sündis Zeusi peast Käsitöö kaitsja Sümbol:Öökull, kiiver, oda, madu APOLLO(APOLLON) Valguse ja ennustusjumal Korra, selguse, vaimuelu ja kunsti kaitsja Sümbol:Lüüra, loorber APHRODITE(VENUS) Armastus- ja ilujumalanna Merevahust sündinud Sümbol:Tuvi, jänes, ürt HERMES(MERCURIUS) Teekäiate ja kaupmeestejumal Sümbol:Tiivulised sandaalid, reisikaabu
Soul Anete-Elisabeth Luukas Jaanika Jänes Tallinna 32. Keskkool 2018 Juured Aafrika-Ameerika gospelmuusika Bluus, R&B Ühendriigid - Hilisemad 50dad Ray Charles - Soul'i "isa" Gospel- Spirituaali alaliik Lauldakse muredest ja pettusest, aga ka lootusest ja usust Loojale R&B - Rhythm and blues Instrumendid Tavaliselt klaver, trummid Puhkpillidest trompetid või saksofonid 1950date lõpp Soul seotud kahe suure plaadifirmaga -Tamla Mototown -Stax James Brown - Soul'i "ristiisa" 1960date lõpp Hakkas lõhenema Artistid hakkasid tegema funk'i Tamla Motown Suund tantsumuusika Gospellik Ansamblid The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid Stevie Wonder, Diana Ross Kuulsamad artistid Al Green "Let's Stay Together", "Love and Happiness" Jackie Wilson "Higher and Higher", "Lonely Teardrops" Näiteid: James Brown-It's A Man's Man's Man's world https://www.youtube.com/watch?v=H77fRz1rybs&...
Eestis on ilveseid tuhande pinnal. Nad elavad enamasti üksikult, ringis ja neid on lubatud küttida. ainult sigimise ja poegade kasvatamise ajal Ilvesed elavad paarikümmne aasta on emas - ja isasloom koos. Jooksuaeg on vanusteks neil veebruaris märtsis. Pojad sünnivad aprillis mais, neid on tavaliselt 2-4 tk. Toiduahel Poegivad puujuurte all või urus. Hunt Ilves Jänes Rohttaimeid Sündides on pojad pimedad. Mineraalid
Abja Vesi Kaspar 5669191 35312110930 Abja Väljas Arvi 5396117 36504060863 Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496 Laiksaare Miller Kersti 5086108 48109130038 Laiksaare Mäesalu Valve 5219908 45903030319 Laiksaare Põder Mirja 5176495 44801180808 Laiksaare Raid Hilja 5428585 47605040659 Laiksaare Salu Kustav 5159337 37105220288 Uulu Jänes Ahto 5538140 36405130719 Uulu Karu Karl 5265690 34708140585 Uulu Parts Eevald 5224148 37612170754 Uulu Põld Airi 5252053 45710100356 Uulu Põldmaa Malle 5442057 46307080393 Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11
vajalikke toitaineid. (7.). Parasitism Emased sääsed vajavad paljunemiseks verd, kuid saavad elada ilma peremeheta (fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest. Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks. Hunt ja jänes Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi. Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks.
piiratakse organismi arengut. Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed). NT: lehetäi, metskits Omnivooria segatoidulisus. Loomad, kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest. NT: karu ja metssiga 3. Ökosüsteemid Igal liigil on oma levik ehk areaal
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
Palumetsa taimestik on nõmmemetsa omast märksa lopsakam ja vaheldusrikkam. Sihvakate mändide kõrval on näha ka kehva kasvuga kuuski ja kaski. Puurinde all leidub siin-seal väikseid põõsaid. Alustaimestus on tüüpiline pohl. Tavalised taimed on palu-härghein ja mustikas. Palumets on kõigist meie metsatüüpidest parim marjamets. Palumetsa loomastik: Palumetsas on juba loomi rohkem kui nõmmemetsas, sest palumetsas on rohkem taimi. tuntumad loomad palumetsas on ilves, öökull, jänes, pruunkaru ja kaelushiir. Palumetsade kaitse: Kaitsta saab Eesti palumetsi nii, kui sa ei viska prügi maha ega lõhu puid. Kokkuvõtte: Mina, Rasmus Liiv pole eriti puutunud kokku palumetsadega( kindlasti olen käinud palju, aga ma ei teadnud, mis see palumets on ).Minu kokku puuted Palumetsadega on minimaalsed.
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit ...
Elas kord hiir, kellel oli oli väga ilus maja, kus ta oli elanud kuu aega. Tema maja nägi välja nii uhke, et kõik teised metsloomad kadestasid teda ja soovisid, et ta selle maja nendele jätaks ja ise minema läheks. Ükskord tulid metsloomad kokku. Hiire maja juurde tulid: metssead, jänes ja karud. Siga ütleb hiirele: „Palun koli siit majast ära ja jäta see meile. Sina saad omale alati uue maja ehitada, kuna oskad seda juba.“ Hiir vastab: „Kuid see on minu kodu ja tahan siin ise elada“ Siga Ütleb: „Kuid kas sul on kahju meile oma maja jätta? Minul on 2 last ja ka nemad vajaksid kodu.“ Hiir ütleb: „Kuid minu oma on minu. Kuid kui soovite võite mulle teinepäev tulla külla. Teen kooki ja mahla.“ Siga vastab: „Ajan metsloomad kokku ja tuleme homme.“
Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
