Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
Kõhuosa harud: 1. Truncus vagalis anterior et posterior: läbivad koos söögitoruga diafragma, annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr. gastrici anteriores mao eessein ja maks rr. gastrici posteriores mao tagasein 2. Rr. coeliaci suurem osa kiude suundub plexus coeliacusesse, põimub sümpaatiliste (!!!) kiududega, siirdub periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud, neerupealised, peensool, jämesool algusosast flexura coli sinistrani) 1. Mao seinte parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores et posteriores) truncus vagalis anterior et posterior kas märkida ära, et läheb läbi kaela- ja rinnaosa???? gangl inf et sup n. vagus nucl. solitarius 17 2. Maksa parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores) truncus vagalis anterior et posterior gangl. inf et sup n. vagus nucl
Just naatriumi liigtarbimine on tervisele ohtlik. Soola leidub: merevees; soolajärvedes; iidsete veekogude põhjas; paljudes leiukohtades kõikidel mandritel (v.a. Antarktika). Soola varud on piiramatud, seega pole soolapuudust inimkonnal karta. Soola toodetakse: kaevandustes; looduslikku vett külmutades ja aurutades Soolade liigid: Soola toodetakse kaevandustes või looduslikku vett külmutades, aurutades. Tootmisviisi järgi võib soola jagada kolme põhigruppi: meresool, jämesool ja peensool ehk keedusool. Lisaks tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi. Jämesool ehk kivisool 1.4.1 Jäme- ehk kivisool. Seda kaevandatakse leiukohtadest, mis on kujunenud ammustel geoloogilistelajajärkudel mere taandumise tagajärjel. Kivisoolas leidub samu lisandeid, mida sisaldab kaevandatav soolalade. Sageli pumbatakse läbi spetsiaalsete puuraukude kaevanduskäikudesse vett, et kivisoolaladestusi lahustada
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi > juurekanal. Maks: toodab sappi, puhastab verd mittevajalikest ainetest, varusahhariidide talletuspaik, osaleb vananenud punaliblede lagundamisel, tekitab kusiainet, vedeliku säilitamine, vere suhkrusisalduse regulatsioon, osaleb vere hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini. HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased. Õhu liikumine: ninaõõs > kõri > hingetoru (trahhea) > kopsutorud (bronhid) > kopsud (> alveoolid). Hingamine ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat.
7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon? NEFRON on neeru struktuurilis-funktsionaalne ühik; neeru ehituslik ja talituslik alge Funktsioon: toimub uriini valmistamine Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused? Tema poolt toodetav veri on vajalik neerukoe enda toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks; neeruarteril on suur läbimõõt võrreldes neeru suurusega
Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40 50% Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%; ulatuslik veemasside liikumineliikumine Hobuse jämesool umbsool ja käärsool mahukad, sisaldavad soolekoppasid, peensool tühjeneb umbsoolde. Tselluloosi mikrobiaalne seede. Lenduvate rasvhapete teke ja imendumine, 75% energiavajadusest. Mikroobide sünteesitud valk toiteväärtust ei oma, sest ensüümid valguseedeks puuduvad. 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja
Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid. Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme. Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps.
Hingamistegevuse regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. CO2 kontsentratsiooni tõusmisel ja vere pH taseme alanemisel saadetakse signaalid piklikus ajus asuvasse hingamiskeskusse. Seejärel suureneb hingamis- ja südame löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks. 5. Seedeelundkond Toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Tähtsaimad seedenäärmed: Süljenäärmed – süljeamülaas lõhustab tärklist. Süljevool suureneb toidu nägemisel või nälgimisel. Maks – sapp aitab rasvamolekule lõhustada. 5 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo
happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast, peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid, keem el sis: C, O, H, S ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed
organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni, nt süda, juur, vars, leht, õis. Organitega tegeleb eelkõige meditsiin, nt südant uurib kardioloogia. 8) Elundkond ehk organsüsteem organid koonduvad elundkonda ühise talituse alusel. Taimedel need puuduvad. Nt seedeelundkonda kuulub suu, neel, söögitoru, magu, peen- ja jämesool. 9) Organism organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organisüsteem täita talle omaseid ülesandeid. Üherakuliste organismide puhul raku ja prganismi tase kattuvad.Täiendavad elutegevuse iseärasused ilmnevad seetõttu alles hulkraksetel. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Tihedas seoses organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga
• EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv (kauakestev) vesine diarröa oksendamise, dehüdratatsiooni, madala palavikuga. Agregeeruvad suurte kogumikena (AAF plasmiidiga) enterotsüütidele, mikrovillid lühenevad, mononukleaarid infiltreeruvad, verejooks ja lima sekretsioon, vähenenud vedeliku absorptsioon. Lima vangistab bakterid biofilmina epiteelile. Tsütotoksiini pole. • EHEC. Enterohemorraagiline. Jämesool. Invasiivne. Algne vesine kõhulahtisus, millele järgneb tugevalt verine (hemorraagiline koliit) diarröa kõhukrampidega, palavik väike või puudub, võib progresseeruda HUSiks – hemolüütilis- ureemiliseks sündroomiks. Vahendavad Stx-1, -2, mis häirivad valgusünteesi, tekib koldeline nekroos, neutrofiilide kogunemine. Mikrovillide hävinemise tõttu vähenenud absorptsioon. Arenenud maades! HUS seostub STx-2
Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada. Seedekanal algab suuõõnega (peenestatakse, amülaas), söögitoru, magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) , kaksteistsõrmik (nõred eritavad maks-rasvad ja kõhunääre-mõnede ainete lagundamine lõpeb), peensool (toitainete imendumine verre), jämesool (seedimata toiduosakesed kogunevad), pärak. Hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Energia saadakse rasvade, süsivesikute, valkude jm oksüdeerumisel. Selleks tagab hingamiselund kond gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja CO2 kehast eemaldamise. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed (mida mööda õhk liigub) ja kopsud (toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Hapnik ja CO2 ei saa läbida
Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole normaalfloorast. Mingi pahaloomuline bakter võib sel juhul vabalt vohada. Samasugune on olukord siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. Seedekanali bakterid toodavad mitmeid B-rühma vitamiine nind ka K-vitamiini. On võimalik, et oma osa saab ka inimese organism. Jämesool on suuteline imendama mõningaid bakterite elutegevuse produkte. Mittelagunenud plüsahhariidid muudetakse lühiahelalisteks rasvhapeteks, mis imenduvad passiivselt difusiooni teel. Pankreas. Pankrease nõreensüümid: ESÜÜMI TOIME HÜDROLÜÜTILINE RÜNDEPUNKT Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel
Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole normaalfloorast. Mingi pahaloomuline bakter võib sel juhul vabalt vohada. Samasugune on olukord siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. Seedekanali bakterid toodavad mitmeid B-rühma vitamiine nind ka K-vitamiini. On võimalik, et oma osa saab ka inimese organism. Jämesool on suuteline imendama mõningaid bakterite elutegevuse produkte. Mittelagunenud plüsahhariidid muudetakse lühiahelalisteks rasvhapeteks, mis imenduvad passiivselt difusiooni teel. Pankreas. Pankrease nõreensüümid: ESÜÜMI TOIME HÜDROLÜÜTILINE RÜNDEPUNKT Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel
Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil.
- algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel Peensool valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine: - toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: süsivesikute ja valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained verre, rasvade koostisosad lümfi Jämesool - vee imendumine läbi jämesooleseina verre - seedimisjääkide tihenemine ja väljutamiseks lõpliku massi moodustamine - jämesoolebakterid varustavad meie organismi müningate vitamiinidega ja tõrjuvad tõvestavaid baktereid Pärak - tahkete jääkainete väljutamine
siis kui inseneridel (arstidel) kas puuduvad oskused mehhanismi ,,parandada" või kui see osutub liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia
3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme
ileocaecalis s Bauhini). 9. Imendumine 9.1. Imendumisprotsessi üldised seaduspärasused Imendumine on protsess, milles seedimise lõpp-produktid ja vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesta verre ja lümfi. Seedekulgla põhifunktsioon on vee, elektrolüütide, toitainete resorptsioon. Peensoole põhiliseks funktsiooniks on energiakandjate, vee, elektrolüütide, sapphapete, vitamiinide transport. Jämesool on oluline, lisaks väljaheite reservuaariks olemisele, vedeliku- ja veeresorptsiooni lõplikus regulatsioonis. Küümuse transport toimub kahes suunas: (a) oraalselt aboraalsele, kusjuures liikumapanevaks jõuks on soolemotoorika; (b) mukosaalselt serosaalsele (soolevalendikust supepiteliaalsetesse kapillaaridesse, lümfisoontesse). Mingi aine transport läbi sooleepiteeli võib põhimõtteliselt toimuda kas soolevalendikust serosaalsele või vastupidi. Kui ülekaalus on
· Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. · Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. · Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned
11. Aine metabolism soolestikus. Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
- Hüpoglükeemia – halb prognoos - Diabeet - Temperatuuri regulatsiooni häired - Spontaansed luumurrud Hematoloogilised, neuroloogilised - Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia - SR kiirenenud - Aju atroofia – taastuv - Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia Gastrointestinaalsed - Hammaste erosioon - Süljenäärmet esuurenemine - Gastroösofageaalne refluks - Akuutne mao dilatatsioon - Konstipatsioon - Katartne jämesool - Ösofagiit - Baretti söögitoru - vähieelne - Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid - Boerhaave sündroom – söögitoru rebend - Düsfaagia, struktuurid - Jämesoole melanoos lahtistitest Kardiaalsed - Arütmiad - Intoksikatsioon dieedi tablettidest - Kardiomüopaatia - Mitraalklap prolaps Endokriinsed, metaboolsed - Ebaregulaarne menstruatsioon - Mineralokortikoidide suurenenud eritumine - Elektrolüütide tasakaaluhäired
vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu
46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam). Tahteline kontroll hingamise üle, kujuneb kõnelemise kujunemisel. VII. SEEDIMINE Seedeelundite hulka kuuluvad suuõõs, neel ja söögitoru, magu, peensool (millel on kolm osa: kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum), jämesool (e kolon), pärasool (rektum), pärak (anus), kõhunääre, maks ja sapipõis. Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke,
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopsudesse läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb hapniku vähesuse suhtes vähene tundlikkus, mis väljendub füsioloogilise apnoena (hinhamispeetus kuni 10 sek) VI. SEEDIMINE A. Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid. Seedeelundid: suu → neel → söögitoru → magu → peensool → jämesool → pärasool → pärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): Kaksteistsõrmik Maks Sapipõis Kõhunääre Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui see on jõudnud vereringesse. Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustuksid veres – see ongi seedimise protsess, kus toit lagundatakse toitaineteks.
renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. SEEDIMINE Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed- soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid: mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu töödeldakse
HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE · Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus. Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused.Toitu
preparaadi kujul. Pavlovi lähenemine ennustas ette hulga meditsiinipraktikate sündi, alustades hormoon-asendusraviga ja lõpetades geeniteraapiaga. (Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) August Weisman (1834-1914, temast tuleb juttu edaspidi, geneetikaga seoses) arvas, et üherakulistel organismidel puudub loomulik surm. Igatahes hakkas tunduma, et surm on midagi erakorralist, tekkinud evolutsiooni mingis faasis nt hulkraksusele ülemineku puhul. (On ju loogiline arvata, et surm on evolutsiooniliselt hilisem kui elu.) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
