II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike)
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad
41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund Seedeelund Hingamis- Erituselund Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär - - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõiek neerupealise
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid
Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõieke neerupealise
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
· Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda. · Katteelundkonna ülesanne on · Tagab meile keha kindla asendi välisärrituste vastuvõtmine ja säilitamise. organismi kaitsmine · Selleks et lihaed saaksid oma väliskeskkonna ebasoodsate
b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne plexusümberlülitus transmuraalsetes ganglionitesmaks, pankreas, neerud, neerupealised, peensool, jämesool kuni flexura coli sinistrani. Maole lähevad otse rr castrici ant/post 5. N. accessorius 11 Nucl ambiguus visteromotoorne (bulbaartuum) Nucl spinalis n accessori - visteromotoorne (spinaaltuum) Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes 1. R internus moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal 2
· Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga.
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
47) Mis liiki veri liigub kopsuveenides? Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru Allpool: magu, peensool (12sõrmiksool, tühisool, niudesool), jämesool (umbsool, käärsool, pärasool) 50) Millises seedetrakti osas algab süsivesikute ja missugustes valkude seedimine? Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded.
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...
lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest.
Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest
f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on m. sphincter ani internus (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica
Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TS...
- epiteelirakud, mille peaülesandeks on nõristamine (sekretsioon) Tühisooles toimub seedimise lõppemine ja toitainete imendumine - moodustavad ainu- ja hulkrakseid näärmeid Sama ka niudesooles (läheb piirita selleks üle) - näärmerakud saavad verest lähteaineid, sünteesivad neist nõred ja suunavad - Jämesool seda kas limaskestale (väliskeskkonda eksokriinnäärmed) nõre väljub lõpeb vee elektrolüütide imendumine epikaalsuunas) või vereringesse (sisekeskkonda endokriinnäärmed toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne nõre väljub basaalsuunas)
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed.
· Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb
urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude laguprodukte
reflekside aktiveerimise kaudu. Võime tõttu siduda vett kõrvaldavad kerge diarröa). (Lahtistid- surfaktandid ja laktuloos, karboksümetüültselluloos, metüültselluloos, polükarbofiil) 2. Osmootse toimega suurendavad vee sisaldust (soolade ja osmootsete lahtistite toimemehhanism: imenduvad aeglaselt ja halvasti, tõmbavad vett seedetrakti. 8 g magneesiumsulfaati hoiab näiteks sooles 120 ml vett. Suureneb peensoolest jämesoolde jõudva vedeliku hulk ning jämesool ei jõua seda adsorbeerida). (Osmootse toimega lahtistid - glütseriin, laktitool, laktuloos, makrogool, mannitool, sorbitool). 3. Väljaheite pehmendajad ja stimuleeriva toimega Selle rühma saab jagada omakorda veel: a) Difenüülmetaani derivaadid – fenoolftaleiin, bisakodüül, pikosulfaatnaatrium (Toimemehhanism ei ole täpselt teada – suurendab prostaglandiinide hulka, inhibeerib Na+K+-
● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedel...
48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed. Seedeaparaat - apparatus digestorius - koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades. Seedekanal hõlmab: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool. Seedekanal – seedetrakt - canalis digestorius - söögitorust kuni pärasooleni seest õõnes lihaseline toru, mille sein koosneb kolmest kestast: limaskest - tunica mucosa, lihaskest - tunica muscularis, serooskest- tunica serosa või adventitsiaalkest - tunica adventitia Kestad koosnevad omakorda kihtidest. Limaskest - tunica mucosa 1) katteepiteel - lamina epithelialis 2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae 3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae
Seedimine: - suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret). - Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke) - Peensool toitainete imendumine verre - 12 sõrmiksool asub peensoole algusosas lõpuni seedimine; maksanõre -> sapp (aitab ka rasva seedida) - kõhunäärmenõre sis.ensüümi -> lipaas (suhkrute ja valkude seedimine) - jämesool vee ja vitamiinide imendamine läbi soole seina verre, bakterid lõhustuvad neid järele jäänud osi ja siis erladub vesi ja vitamiinid Tähtsus: toitainete muutmine organismile omastatavaks. 4. HINGAMISELUNDKOND Koosneb hingamisteedest, mille osad: ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed (2) kopsud Häälekurrud asuvad kõris. Kopsumaht ligi 6 liitrit. Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise
Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal
2011) 2 Siseehitus Tuhkrutel on 14 või 15 ribi. Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja sarnanääre. Keel on pikk ning vabalt liikuv, hambad teravad. Pikk söögitoru koosneb vöötlihastest. Kõht on lihtne ning suhteliselt suur. Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest. Jämesool on ainult 10 cm pikk ning lõppeb pärakuga. Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja teine mao ning põrna vahele. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakus osas. See on poolkuu-kujuline ja hallikat värvi. Maks on suurim organ kehas ning on seotud kõikide biokeemiliste protsessidega.(Bourne, Caley, 2012b) 4 3 Toitumine Tuhkrud on karnivoorid, kes peaksid ära sööma kogu oma saaklooma, kuid tegelikkuses oleneb see suuresti kasvatusest
välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere
välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal
Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 8. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud.
Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi jämesool, pärasool, pärak Hingamiselund 1. Organismi varustamine hapnikuga Hingetoru, ninaava, kurk, kond 2. Gaasivahetus (vabanemine kõri, kopsutorud, kopsud süsihappegaasist) Ringeelund- 1. Hapniku transport rakkudesse. Süda, veresooned kond 2. jääkainete trasport 3. stabiilse sisekeskkonna tagamine 4. organismi kaitse (antikehad) Eriutuselund- 1
1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete
Ka verise väljaheite, kaalulanguse ja palaviku esinemise on tavaline. Pikaaegse verekaotuse tagajärjel võib tekkida aneemia ehk kehvveresus. Fistlite korral esineb mädaeritus pärakuümbruses paiknevatest avadest. 32. Mida nimetatakse Hirschprungi tõveks? Hhirschprungi tõvi on kaasasündinud seisund, mis põhjustad kõhukinnisust, valu ja letaalset soole blokeerimist. Kaasneda võib ka aneemia, verine väljaheide ja kõhulahtisus. Haigusest on haaratud jämesool, kus puuduvad närvirakud. Imikutel ei teki soole motoorikat esimeste päevad jooksul. Raviks on operatsioon, mille käigus eemaldatakse osa jämesoolest, mis ei tööta korralikult. 33. Mis on malabsorptsiooni sündroom? Malabsorptsioon on toitainete imendumishäire soolest. Toitainete imendumine on nende algosadeks lõhustunud osade tungimine läbi peensooleseina verre või lümfi. Lümfi imendub rasv, kõik teised toitained lähevad verre
6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest. Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru – magu – peensool - jämesool –pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
