Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 173. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused,
mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 172. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 173. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet,
· Mitmekesine programm lähtuvalt kõigist peamistest maitsetest, huvidest ja vajadustest; kogu arvamuste ja veendumuste spektri kajastamine · Saated vähemuste jaoks · Huvitumine rahvuslikust kultuurist, keelest ja identiteedist · Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes · Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine 28. Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates. Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne. Sotsiaalse vastututuse pradigma. Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees
· Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus · Areng mõõdetaval kujul (DQ) Normid ja standardiseeritud · Individuaalselt läbiviidava testi kasutamise eeldus (Sattler, 1992)
Kodulehe kaudu saadakse 1 aasta jooksul 500 proovisõidu broneeringut. 2. Vähendada klienditeeninduse koormust: Koduleht vähendab 1 aasta pärast klienditeeninduse koormustaset 8%. Klienditeeninduse tööajast 15% võttev tooteinfo tutvustamine väheneb 1 aasta pärast 10% tänu tooteinfo esitamisele veebis. Klienditeeninduse kõnede pikkus väheneb 1 aasta jooksul 15 minutilt 10 minutile. Pehmed eesmärgid on küll vajalikud, kuid nende jälgimine pole esmatähtis (nt Facebooki fännide arv, bänneri CTR näitamiste/klikkide arv, uudiskirja open-rate, blogipostituste lugejate arv, Facebooki postituste reach/likede ja kommentaaride arv, Youtubes videote vaatamiste arv jne). Pehme eesmärgi mõõtmise näide. “Suurendada brändi tuntust”: - Kodulehte külastab 1 aasta jooksul 50 000 unikaalset külastajat - 1 külastuse keskmine kestvus on 1 aasta lõpuks 4 minutit.
172. Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 173. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve,
mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Psühholoogia uurimismeetodid: Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul). Introspektsioon e enesevaatlus, ektrospektsioon e teiste inimeste vaatlus. Küsitlus/vestlus kasut. Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne)
rasva ja valgusisaldus. Iga põhitegur on omaette jällegi mitme teguri mõju tulemuseks. Produktiivsusele avaldab mõju karja tõug, söötmistase.) 4. üksikute tegurite mõju ulatuse, tegurite koosmõju ja toimimise suundade kindlaksmääramine. (nt. produktiivsuse tõstmisvõimaluste uurimine eeldab söötade kasutamise, söötmisviiside, pidamistingimuste jms tegurite mõju uurimist) 5. vaadeldavate nähtuste käsitlemine pidevas muutumises, st dünaamika jälgimine. (nt. saagikuse põhjalikum analüüs eeldab vastavate andmete uurimist pikema perioodi vältel) 6. tootmistehnoloogilise printsiibi jälgimine (st tehnoloogiliste kaartide või skeemide alusel vaadeldava protsesse terviklik käsitlemine) 7. analüüsi tuginemine usaldusväärsetele andmetele, et tagada tulemuste tõepärasus 8. hindamiskriteeriumie (normatiivide jt) väljatöötamine 9. analüüsi tulemuste üldistamine 10. tulemuste esitamine 314)
Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.. Kõrvad, saba Bergmanni reegel - püsisoojaste loomade perekondades külma kliima liikidel kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas... karud Glogeri reegel - soojas kliimas elavad püsisoojased on tumedamad Kohastumused: Ülemised reeglid Mürgiresistentsus Tööstusmelanism Taimede saastetolerantsus Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist. (samblikud jms) Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel. Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid. Invasiivsed liigid. Võõrliikidel on negatiivnemõju, nt karuputk Sisenevad kohalikku toiduahelasse Võivad olla toksilised Hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja nõrgendavad geneetiliselt kohalike
...........................................................................15 3.4.5 Säilitustähtaja määramine ............................................................................15 3.4.6 Dokumentide säilitamine .............................................................................16 3.4.7 Juurdepääs....................................................................................................16 3.4.8 Dokumentide liikumise jälgimine ja kasutamine.........................................16 3.4.9 Hävitamine...................................................................................................17 3.4.10 Vead ja riskid ...............................................................................................17 4 Dokumendiplank..........................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank...............
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
Laps võib käituda nagu oleks ta öeldust aru saanud, kuid ta ei pruugi mõista, et ta olulisi häälikuid ei kuulnud. Peamiselt tekitab probleeme konsonantide kuulmine, kuna need on kõrgetel sagedustel olevad häälikud (Reilson, 2005). Normkuulmisega lapsed õpivad kuulama loomulikult. Kuulmislangusega lastel on see keeruline õppeprotsess, eriti kuuldeaparaate kasutavate laste puhul, kuna aparaadid võimendavad kõiki helisid (Reilson, 2005). Ka kuuljatel on vestluse jälgimine keeruline, kui mitu inimest korraga sõna võtavad. Kuulmislangusega lastele on aga läbisegi kõnelejate jutust arusaamine praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005). Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti
4. Millise teadusperioodika väljaannete traditsiooni algatas LääneEuroopas 1830.a ilmuma hakanud Pharmaceutische Centralblatt (Farmaatsia Keskajaleht)? Miks seda tüüpi väljaandeid koostama hakati? 1830.a hakkas Saksamaal ilmuma Pharmaceutisches Centralblatt "Farmaatsia Keskajaleht" esimene klassikaline referaatajakiri LääneEuroopas (vahendas keemia ja farmaatsia alaste ajakirjade sisu). Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 19.saj lõpul aktiviseerus referaatajakirjade ilmumine. Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri)andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust. 5. Mille poolest on olulised 19.sajandi keskpaigast alates ilmuma hakanud väljaanded International
Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi täiskasvanutele on noorte arengus kaks erinevat momenti: 1. Noorte organism vajab veel palju energiat ja toitaineid, vitamiine ja soola kasvamiseks ja organite ülesehitamiseks. 2. Noorte funktsionaalne regulatsioon on veel väga labiilne, kuna ei ole välja arenenud egetatiivse tugialused. Treeningu jälgimine näitas, et hästi doseeritud intervalltreeninguga saavutatakse positiivseid tulemusi (Viru 1960: 63). MEETOD II Meetod II koosneb põhiliselt neljast komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldine vastuidavuse treening. 3. Erialase vastupidavuse teening. 4. Kiirkooksu treening. Uurimistöödes järeldatakse, et üldse kehalise ettevalmistuse kõrval alustada erialase ettevalmistusega vastupidavustreeningut 16-17 aastastele
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
Konsultatsiooniteenuse osutamiseks peetakse otstarbekaks pakkuda kliendile ka raamatupidamisteenust, millega kindlustatakse stabiilsem sissetulek ja klientuur. Nõrgaks küljeks võib konsulteerimise osas osutuda eeldatav toitlustusettevõtete finantsseisund ja otsustajate arusaamad konsultatsiooni vajalikkusest/kasuteguritest. Võidakse piirduda nt paarikuulise konsultatsiooniga, kuigi konsultatsiooniks põhjaliku analüüsi koostamisel oleks vajalik nt aasta jooksul läbiviidav jälgimine. 2.6 Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted Üheks partneriks on raamatupidamistarkvara müünud ettevõte, kes vajadusel hooldab ja kohaldab tarkvara ettevõtte vajadustele vastavaks. Võimalikeks partneriteks on ka Eestis tegutsevad tootjad ja hulgimüügifirmad, kelle toodangut/vahendatavat oskab konsultant toitlustajale soovitada. 2.7 Tulevikuplaanid: Lühiajalise arengukava (1-3 aastat) eesmärgiks on saavutada äriühingule kindel turuosa.
James, Principles of Psychlogy, 1890) Näiteid tõketest · Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi (Rhodewalt et al, 1984) · Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991) · Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) · Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha"). · Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989) · Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud.
Transpordipoliitika elluviimise vahendid : · Majanduslikud (rahalised toetused, mitmesuguse otstarbega fondid). · Sotsiaalsed (avaliku arvamuse mõjutamine transpordipoliitiliste tõekspidamiste ja abinõude selgitamistega). · Õiguslikud (seadused, määrused, korraldused jms). · Tehnilised (nõuded fikseeritakse normdokumentides, tegelikku tehnilist seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja ka pisteliselt). · Administratiivsed (ohutuse nõuete jälgimine, õiguslike abinõude täitmise kontroll). Transpordipoliitika üldtunnustatud põhimõtted : · Transpordi infrastruktuuri planeerimist ja väljaehitamist koordineerib riik. · Transpordi infrastruktuuri kulud katab selle kasutaja. · Majanduslikud tingimused peavad olema kõikidele ettevõtjatele ühesugused. · Riik toetab ja soosib ühistranspordi arengut reisijateveol. · Teatud minimaalse reisijate teenindustaseme kindlustamine riigi kõikidele piirkondadele.
Pilootuuring enne juhtumiuuringut. Kvalitatiivsed andmekogumise tehnikad: • Vaatlus • Intervjuu • Dokumentide analüüs Vaatlus • Osalusvaatlus: uurija on osa reaalsest situatsioonist, “ läheb gruppi sisse” – Antropoloogid – Sotsiaalpsühholoogid – jõukude uuringud • Struktureeritud vaatlus – Vaatleja on väljaspool situatsiooni või registreerib etteantud skeemi alusel enda tegevusi – jälgimine ja hindamine toimub teatud etteantud kriteeriumide alusel • Vahetu vs vahendatud vaatlus – Protsessi salvestamine; salvestuse analüüs Vaatlustehnika abil saab uurida ... • Protsessi, tegevusi: mida, mis järgnevuses tehakse • Tegevuste intensiivsust: kui sageli midagi tehakse • Tegevusteks kuluvat aega • Tegijaid seoses tegevuste ja/või protsessiga: kes mida teeb Reeglina uuritakse koos tegevuse erinevaid aspekte – nii tegevuse sisu, tegijaid, aega jne. Intervjuude liigid:
sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek);
• Sisustatud kontoriruumid: kontorimööbel, telefon, arvuti, internetiühendus. Mõningate seadmete ühiskasutus (nt koopiamasin). • Võimalus kasutada täiendaval nõupidamisruume koos esitlustehnikaga. • Sekretäriteenus: nt klientide vastuvõtmine, telefonikõnedele vastamine jms. • Konsultatsioon ja koolitus – sh äriideede esmane analüüs, esmane ettevõtluskoolitus, abi turu-uuringute ning äriplaanide koostamisel. Ettevõtte arengu jälgimine kogu inkubatsiooniprotsessi jooksul. Vajaduse korral spetsiifilisem nõustamine (nt juriidiline või finantsalane) ja spetsialiseeritud koolitus. Ettevõtluses kujutab mentorlus endast kahe inimese pikemaajalist (nt üks aasta) koostöösuhet, kus kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale (mentii). Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi, õpetab küsimuste kaudu
· Läbirääkimised tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimiseks · Tööülesannete tutvustus tööandja poolt · Esindab töötajaid kollektiivse töötüli korral · Teavitab kõrgemat organisatsiooni töötingimuste rikkumisest · Koolitus enda ülesannete täitmiseks · Eksperte kaasata · Informeerimisel ja konsulteerimisel osalemine · Tööandjale ja töötajatele info vahendamine · Töötingimuste täitmise jälgimine · Aitama kaasa töörahu hoidmisele · Töötaja esindamine vaidluses tööandjaga 47. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. · Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja · Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit
tuleohtlikud piirkonnad ja aitab vähendada tulekahjude teket. Maaelu arengukava raames toetatakse suure ja keskmise tuleohuga aladel erametsaomanike tegevust metsatulekahjude ennetamisel ja kahjustatud metsa taastamisel. Meede: Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine. Selleks: · Metsa inventeerimise ja seire käigus olulisemate kahjustajate ja kahjustuste selgitamine ja jälgimine metsade seisundi muutuste prognoosimiseks. · Juurepessu kahjustuste piiramiseks bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite rakendamine suviste raiete korral. Kändude töötlemiseks seadmete ja preparaatide soetamise toetamine. · Juuremädanike levikust tuleneva majanduskahju analüüs, juhendmaterjalide koostamine ja kahjustuste vältimiseks ennetavate metsamajandusvõtete rakendamine. 15
fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises. Valisin oma uurimistöö teemaks portreefotograafia, sest minu üheks suurimaks huviks ja hobiks on fotograafia ning minu meelisobjektiks, mida pildistada, on inimene. Pildid esemetest ja loodusobjektidest võivad olla küll ilusad, kuid mitte miski ei ole nii huvitav, mitmekülgne ja muutuv kui üks inimene. Mulle on alati pakkunud huvi erinevate inimeste vaatlemine, jälgimine ja analüüsimine, kuid portreefotograafia võimaldab kõiki neid emotsioone jäädvustada. Minu töö eesmärgiks on uurida, õppida ja rakendada portreefotograafia erinevaid võtteid ja järgida nõuandeid professionaalsetelt fotograafidelt. Samuti üheks sihiks on imiteerida koduste vahendite abiga fotostuudiovalgustust ja tausta. Kirjaliku materjali kogusin Internetist erinevatelt fotograafiaga seotud lehekülgedelt.
Sandwich paneelide otsetarne Poola tehasest. Reklamatsiooni esitamine (mõnede paneelide pinnad olid kriimustatud). Minu ülesandeks oli defektsete paneelide pildistamine mitme nurga alt ning piltide saatmine ehitusjuhile, kes Poola tehasega suhtles. Kogu praktika aja jooksul oli minu igapäevaste tööülesannete hulgas tööliste värbamine, instrueerimine ja juhendamine ning neile tööülesannete jagamine, lihtsamate eelarvete ja jooniste koostamine ja nendest kinnipidamise jälgimine, ehituspäeviku täitmine, materjali Ettevõttepraktika aruanne tarnete tagamine, tehtud tööde akteerimine, raamatupidajale tööaja arvestuse tabelite, tehtud tööde loetelu, aktide ja kuludokumentide esitamine, koosolekutel osalemine, firmasisene aruandlus ja tegevuse analüüsimine. Tööplaanid kooskõlastatakse objektipõhiselt kuu-, nädala- ja päevade lõikes. See võimaldab
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla
põhikompetentsist (milles see on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist). · Tugiprotsessid on põhiprotsesse toetavad (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhusus jälgimine (nt siseaudit). · Kriitilised protsessid on need, millest sõltub enim organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide täitmine.
koguaeg uuesti käivitama. (iga siirdekäsuga konveier taaskäivitub). Hargnemine tähendab seda, et järgmise käsu aadressi ei saada mitte +1 liitmisel vaid laetakse täiesti uus aadress (siirdekäsk). Strateegiad: Fikseeritud eeldatakse, et hargnemist ei toimu kunagi. Koguaeg PC = PC + 1. Tekib probleem tsüklitega. Staatiline erinevatel käsukoodidel erinevad ennustused. Toimib 82% juhtudest. Varasem käskude analüüs. Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne.
töötulemusi. · Struktuur tootmisprotsesside järgi - grupeeritud tootmisprotsessi alusel. · Struktuur tarbijate järgi - on rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve. FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR EELISED: · Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; · Koordineerimine on lihtsam. PUUDUSED: · Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; · Kommunikatsioon pole tõhus; · Tulemuste jälgimine on keerukas; · Töötajad keskenduvad oma eesmärkide täitmisele, ega mõista organisatsiooni tervikeesmärke. STRUKTUUR ASUKOHA JÄRGI EELISED: · Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega. · Kiirem reageerimine klientide nõudmistele. · Üldjuhtimise oskuste suurenemine. PUUDUSED: · Koordineerimiseks vajatav suur hulk funksionaalseid töötajaid. · Väiksem tippjuhtkonna poolne kontroll. · Võitlus ettevõtte ressursside eest. STRUKTUUR TOODETE JÄRGI
Sales-star AS. Enamus toodangust läheb küll Eesti turule, kuid on laienetud ka välisturgudele, nt Hiina, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Poola. 31.10.2017 a. seisuga oli ettevõttes 60 töötajat. 1.1 Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded Pearaamatupidaja tööülesanded: raamatupidamistöö juhtimine ja korraldamine; 6 ettevõtte tegevuse jälgimine ja dokumentatsiooni vastavus seadustele; dokumentide nõuetekohane ja tähtaegne koostamine, haldamine ja arhiveerimine; põhivara arvestus, inventuuride korraldamine ja tulemuste kontroll; deklaratsioonide ja aruannete tähtaegne ja nõuetekohane koostamine ja esitamine; aastaaruande koostamine; kogutud andmete analüüs; kontroll sidusettevõtte üle. kulude ja ostuarvete haldamine;
kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine).
planeerimine. Missioonilause: Juhataja pädevusala ülesanne on korraldada kino rendiruumide haldust ja tagada parim rendikasum iga ruumi otstarbest lähtuvalt. Juhataja pädevusala peamiseks eesmärgiks on rendi korraldamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalikud järgmised tegevused: · välja renditavate ruumide määramine · ruumide sobivasse seisukorda viimine (vajadusel remondi korraldamine) · rentnike leidmine · rendilepingute sõlmimine · rentnike tegevuse jälgimine Juhataja pädevusalasse kuulub ka meelelahutusjuhiga kinode mängukavade strateegiate paika panemine. Juhataja otsustab ka suuremate filmihangete teostamise üle st. meelelahutusjuht on kohustatud kooskõlastama juhatajaga suuremad filmihanked. Juhataja ülesandeks on kino teiste pädevusalade töö kulgemise monitooring, vajadusel sekkumine. See tähendab, et juhataja pädevusalasse kuulub töötajate üle viimine teisele ametikohale, tema premeerimine või tema vallandamine
puudulikkust (ka rahastaja ei ole süüdi selles, kui sinu organisatsiooni tegevus talle huvi ei paku); Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata järgmistele tegevustele ja oskustele: Kliendiuuringutele tähelepanu pööramine (küsida sihtgrupilt, mida nad tegelikult tahavad) Oskus näha marketingi laiemalt (mitte ainult reklaam); Oskus näha konkurentsi laiemalt; Oskus hinnata hinna õiglast ja adekvaatset kujundamispoliitikat. Selliste põhimõtete jälgimine viib organisatsiooni kliendikesksele teele. Kliendikeskse organisatsiooni kujundamiseks on vaja ka kliendikeskset mõtlemist.. 2.2. Kvaliteedisuunitlus - kliendi rahulolu Ameerika üks juhtivaid juhtimiseksperte Peter Drucker on öelnud: Enam ei saa me keskenduda sellele, kui palju me toodame vaid sellele kuivõrd me suudame rahuldada kliente, kui tahame turul olla edukad ja eksisteerida ka homme, aasta ja kümne pärast.
Infosüsteem on laiem – see on informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks, koosneb riistvarast, tarkvarast (sh rakendusest), arvutivõrgust, andmetest, protsessist ja inimestest. Pilet nr2: 1) Monitooring Monitooring on tööprotsess, mis peab kindlustama vigade tekkimisest teadasaamise ja vastutavate isikute alarmeerimise. Selleks on tarvilik enamasti pidev, ööpäevaringne süsteemi jälgimine. Monitooring kui funktsioon on vastutav häirekeskusena toimimise ja hädaolukordade/intsidentide identifitseerimise ja neile omanikuks olemise eest. Monitooringufunktsiooni laitmatuks toimimiseks on vajalik: teadmised IS toimimisest, selle komponentide omavahelistest seostest (kogemustebaas); kõnede optimaalne pikkus; reeglid (hädaolukorra tekkimisel teavitamine- käitumine, hädaolukorra likvidederimise kontrollmehhanism, ajalise piiranguga eskalatsioon,tagasiside
Sageli istus ta konspektide ja raamatute taga ka siis, kui teised juba magasid. Ülikooli ajal kutsuti teda hüüdnimega Pikk. Ta mängis hästi võrkpalli ja korvpalli, suusatamises oli aga üks instituudi liidreid. (Teemägi_1963) 1945. aasta suvel tõukas Lipp kuuli esmakordselt üle 14 meetri ja tuli NSV Liidu meistrivõistlustel kolmandaks. Nüüd oli peamiseks eesmärgiks arendada kuulitõuget. Treeningmetoodika oli küll algeline, kuid paremate kaasmaalaste jälgimine tõi palju kasu. 1946. aasta kevadel tõusis kuulitõuke troonile Dmitri Gorjainov. Mõned nädalad hiljem aga, alustas oma pikka võidukäiku Heino Lipp. NSV Liidu rekord kuulus nüüd tema nimele, Tartus sai tõugatud 15.62.(Teemägi_1963) 5 Edasimenekut oli märgatud ja Lipp kutsuti Moskvasse. Tema treeninguid jälgisid mitmeid asjatundijad. Nähes, et mitmel korral ületas Lipp 15.70 piiri, ei olnud tema Tartus tõugatud
kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J. Sansovino itaalia kujur & arhitekt, San Marco raamatukogu. 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530
kvaliteet Testimine kavandatakse nii, et see kataks kogu funktsionaalsuse. Süsteemi testimine sõltumatute ekspertide poolt. Ajagraafik vaadatakse projekti käigus korduvalt üle. 2. 4 Ajagraafikust Aktiivne protsessi jälgimine toob nihked ajagraafikus mittekinnipidami koheselt välja. ne Kasutatakse mitmeetapilist tarkvaraarendus- ja väljastusmudelit. Detailne projekti kavandamine loob selged ootused. 3. 1 Kõrged kulutused
koopia. Mõisted- sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. Eristatakse probleemilahendamise etappe: 1) probleemi märkamine, 2) probleemi määratlemine ja esitamine, 3)strateegia valik, 4) info korrastamine, 5) resursside hindamine, 6) lahenduskäigu jälgimine, 7) lahenduse hindamine Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp (õpitakse probleemi tundma), inkubatsioon (ideede küpsemine), illuminatsioon (ilmutus) ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. 21
sõjaliseks otstarbeks, on tal nüüdseks väga palju erinevaid kasutamisvõimalusi ja nende arv aina kasvab. 10 Näiteid Kõige rohkem kasutavad muidugi maamõõtjad GPS-i oma igapäeva töös kaardistamisel ja mõõtmistel. Samuti kasutatakse GPS vastuvõtjaid osooniaukude jälgimisel. Ning ka muude loodusnähtuste vaatlemisel. Üheks enam populaarsust koguvaks kasutusviisiks on liiklusvahendite jälgimine. Näiteks ärandatud autode leidmine pole enam probleemiks, kui auto on varustatud GPS seadmega ja vargad pole seda eemaldanud. Liiklusvahendile paigaldatakse GPS-GSM (Global Standard for Mobile Communications mobiilside globaalstandard) seadmete komplekt, mis koosneb: GPS- antennist, GPS-vastuvtjast, kontrollerist ja GSM-modemist. Kontroller juhib kogu seadme tööd ja teisaldab koordinaadi GSM-standardile vastavaks SMS- snumiks. Samas on kontroller ka täiturseadmeks operaatori
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate
ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada 7 rusikareeglit, mille kohaselt ignoreeritakse selliseid tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ajast või tootmisvõimsusest. Kulude jaotamist niisuguse metoodika rakendamisel ei ole võimalik teha kirurgilise täpsusega
c) Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik
9. Umbes 100 minuti kestel päikesevalgus otse Kuu peale ei paista 31 Kuuvarjutusi on mitut liiki. Kõige huvitavam on kahtlemata täielik kuuvar- jutus, kui Kuu satub üleni Maa täisvarju piirkonda. See vaatepilt on väärt, et mõned öised unetunnid loovutada. Omast kohast huvitav on juba Kuu nähtava osa kahanemise jälgimine. Kuid kõige põnevam on hetk, kui Kuu jõuab tervenisti Maa täisvarju piirkonda. Selle asemel, et nähtamatuks jääda, ilmub ta hoopiski üleni tumepunasena! Kuidas seda seletada? Üks võimalus vastuse leidmiseks on lugeda ajakirjas Horisont 4/1997 trükitud artiklit Mil- list kuuvarjutust tasub vaadelda. Aga kuidas peavad Maa, Kuu ja Päike asetsema, et toimuks päikesevar- jutus? See leiab aset, kui Kuu katab Maal oleva vaatleja eest Päikese. Kuna
tõsine) · millise tegevusega ta on hõivatud · milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) · millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted · millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) · millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik) Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid: · teise isiku äratundev eristamine · üldmulje loomine teisest inimesest (meeldiv, eemaletõukav jne) · välimuse iseärasuste tähelepanemine · inimese põhimeeleolu tabamine, tema psüühilise toonuse, aga ka terviseseisundi
1) Sinine nihe – monokromaatse (kindla sageduse/lainepikkusega) valguse muutumine sageduse suurenedes (lainepikkuse väiksem) sinakamaks. 2) Punanihe – monokromaatse valguse muutumine sageduse vähenedes (lainepikkus suurem) punakamaks. Esineb ka valgusega väljaspool nähtavat piirkonda. Näiteks infrapunapiirkonnas sageduse suurenemise korral muutub valgus tegelikult punasemaks, kuid tegemist on endiselt sinise nihkega. Kasutus: Tähtede liikumise jälgimine: Täht on valguse allikas. Astronoomid mõõdavad tähtedelt saabuva valguse spektreid. Kui spektri jooned nihkuvad saab teha järeldusi tähe liikumise kohta. Ultraheli, infraheli Ultraheli: Sagedus üle 20 000 Hz. Lainepikkus väljendub kui kiirus 330 m/s. Sageduse suurenedes (λ lühenedes) muutuvad takistused suhteliselt suuremaks ja difraktsiooni (lainete paindumine tõkete taha) osatähtsus väheneb Mida lühem λ, seda sirgjoonelisemalt levib laine Ultraheli kasutamine: 1
Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa. Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist: „Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv. Kokkuvõtlik peegeldamine
Osuta Shapes("kuju"), Shape End Sub Osuta Demo Protseduur Osuta_Demo muudab lennuki asukohta ja pöörab kuju lennuki suunas Private Sub Worksheet_Select Osuta Shapes("kuju"), Target Sündmusrotseduur pöörab kuju aktiivse lahtri suunas End Sub ✘ Aktiivse lahtri jälgimine Määrata kujundi pöördele kindel nurk saab omadusega Rotation: kuju.Rotation = nurk otation = u"), Range("h") ub Osuta_Demo() Shapes("lennuk").Left = Rnd * 400 Shapes("lennuk").Top = Rnd * 200 + 200 Osuta Shapes("kuju"), Shapes("lennuk") nd Sub ivate Sub Worksheet_SelectionChange(ByVal Target As Range) Osuta Shapes("kuju"), Target d Sub Protseduur Liigu_XY(kuju, x, y, d [,pp=0.01] [,kt=1] [,dp=0]) Viib kuju sujuvalt punkti x, y
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
