S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus , soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku....
üksteist eesmärkide edukaks saavutamiseks Marve Koppel Ärikoolituse osakond Suhtluskliima · Kaitseid äratav · Suhtlemist toetav käitumine käitumine · Hinnangulisus · Kirjeldamine · Kontrollimine · Probleemile orienteeritus · Kavalus · Spontaansus · Ükskõiksus · Empaatia · Ülemuslikkus · Võrdsus · Jäikus · Avatus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna tüübid · Funktsionaalne meeskond- tegevuspõhine grupeerimine; juhikesksus; vertikaalne käsumeeskond · Ristfunktsionaalne meeskond- piiride ületamine; töötajate võimustamine; eesmärgiline meeskond · Isejuhtiv meeskond- autonoomia ja oma piirid; meeskonnaliikmekesksus; isejuhtiv meeskond Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna loomine õnnestub...
Teadmised ja seisukohad ei vii alati konkreetse pol tegevuseni. Selleks on vajalikud nii oskus tegutseda, isiklik veendumus, et tehtav on otstarbekas kui ka sobiv olustik. Pol kultuuri osaks saab vaid niisugune käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess, mille taga peitub kultuurile omane jäikus ning vastuseis uutele väärtustele ja kommetele. Seepärast peavad need sotsiaalsed muutused, mis vormivad ümber eksisteeriva pol kultuuri, olema võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. Näidetena võiks nimetada tööstusük kujunemist, kolooniate iseseisvumist, NL kokkuvarisemist. Uue kultuuritüübi juurdumisel mängil olulist rolli võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ük arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes...
loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon suunaga vastupidine. Elastsusjõudu arvutatakse Huoke'i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega) Fe = -kl (k- jäikus , l- pikenemine) Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus. Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimelFotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei...
kaldenurk, Maapinna kuju ( kaldu või liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda 5. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad ehitised horisontaalne), Maapinnale mõjuva koormuse 68. Milline on nidususeta pinnase ei luba kallet vähendada on võimalik kasutada suurus ja jaotus, Seina jäikus , Seina liikumine maksimaalne nõlva kaldenurk? Liivpinnasel, püsivuse suurendamiseks tugiseina. pinnase suhtes mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja 6. Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju 53. Mis on aktiivsurve? Pinnasesurve millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi ekstreemväärtusteks on passiiv- või aktiivsurve...
Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal...
Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
l Fel Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: Fel = -kx , (4.12) kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus . Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas ( Fel x ). Elastsusjõu moodulit arvutades jätame ära vektorimärgid, samuti miinuse. [k ] = 1 N . m...
Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni. Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07...0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1...1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja...
Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 14. Mis on materjali tugevus? Tugevus - detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi. 15. Mis on materjali jäikus ? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 16. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega) 17. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 18. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus!...
Arvestades ringsageduse valemit (7.16a), samuti ringsageduse ja perioodi seost 7 2 T0 = , 0 saame vedrupendli võnkeperioodiks dissipatiivsete jõudude puudumisel m T0 = 2 , (7.24) k kus k on vedru jäikus ja m pendli koormuse mass. Periood on seda pikem, mida inertsem on pendel, s.t. mida suurem on koormuse mass, ning seda lühem, mida jäigem on vedru. 7.2a Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse niisugust pendlit, mis koosneb kaalutu niidi otsa riputatud punktmassist. Reaalsele võime matemaatilise pendlina käsitleda sellist pendlit, mille niidi pikkus on väga palju suurem koormuse mõõtmetest ja koormuse mass väga palju suurem...
t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult...
edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad 3 liigesehädadega kaasneda siseorganite põletikud. · Haiguse sümptomiteks on alaliigist olenevalt valu liigestes, (mitmetunnine) jäikus või tundlikkus liigestes pärast magamist, väsimus ja jõuetus. · Õigeaegse ja sobiva medikamentoosse ning liikumisravi saamise puhul on haigust võimalik hoida kontrolli all. Raviks kasutatavatel tugevatel ravimitel võib olla kõrvalmõjusid. · Ravile allumatuse korral võib artriit põhjustada liigeste väärasendeid, nende puhul tulevad kõne alla kas operatsioonid ja/või tugivahendid. LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS Üldnähtudega liigesepõletik palavik, nahalööve...
Kirjeldage normaaldeformatsiooni! 1.11. Kirjeldage dünaamilist koormust! 2.8. Millised on pikke tunnused? 1.12. Milleks on vaja koormusi taandada? 2.9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? 1.13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? 2.10. Mis on Poisson'i tegur? 1.14. Mis on materjali tugevus? 2.11. Mis on tahke keha sisejõud? 1.15. Mis on materjali jäikus ? 2.12. Miks on vaja analüüsida koormatud varda 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus- sisejõude? ja jäikusparameetrid? 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed!...
3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt...
1. novell 1) Vaene ja kaval aednik. 2) Armastatakse ihasid. 3) Kaks võltsi sobivad kokku. 4) Naeruvääristatakse võltsi vagadust Kümnes päev, 1. novell 1) Tark kuningas, õilis rüütel. 2) - 3) Ei ole vaja niivõrd kingitusi/annetusi kuivõrd tunnustust. 4) Väärtustatakse julgust, otsekohesust, ausust, väärikust. Üheksas päev, 7. novell 1) Kangekaelne, tujukas, isemeelne ja ilus tütarlaps, auväärt mees. 2) Armastuseta abielu. 3) Liigne jäikus ja kangekaelsus tasub kätte. Tuleb arvestada ka lähedaste ennete kui ka tunnetega. 4) Naeruvääristati jonnakust. Kaheksas päev, 5. novell 1) Kolm naljavenda, kasimatu kohtunik. 2) - 3) Üks väärika töökohaga isik peaks väärikalt riietuma ning käituma. Moraal oli labasuse välja naermises. 4) Naeruvääristati asjatundmatust, lohakust. Kuues päev, 1. novell 1) Kehva jutustamisoskusega rüütlihärra, terane ja tark daam. 2) - 3) Ilma oskusteta võib ka hea asja ära rikkuda...
1 Sihtgrupp Noorsugu 12-25a, kaudselt kogu elanikkond. Elukoht - suuremad linnad. Sugu -mehed, naised. Sotsiaalne positsioon-erinevate sotsiaalmajanduslike kihtide esindajad, eriti koolide ja kutsekoolide õpilased ja üliõpilased. 5.2 RISKITEGURID · Depressioon, impulsiivsus, mõtte- ja tundeviisi jäikus , ebapiisavad probleemilahendamisoskused, autobiograafiline mälu, lootusetus. · Suitsiidi üritajaid on palju rohkem kui neid, kes seeläbi ka surevad. Üldiselt proovivad naised enesetappu sooritada 23 korda sagedamini kui mehed. Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 23 korda sagedamini kui naised. · Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna...
Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...