mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad.
7. Selter Eesti välisminister. Kirjutas alla baasidelepingule. 8. Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja. Toetas NSV Liidu nõudmistele järeleandmist. 9. Zdanov Leningradi parteijuht. Juhendas Eesti okupeerimist. 10. Vlassov oli vene kindral. Juhtis venelastest moodustatud üksusi, keda Hitler tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana. Üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta. 12. J. B. Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane. Oli partisanijuht. 13. Klaus von Stauffenberg krahv. Sokutas Hitleri peakorterisse pommi. 14. S. Bandera oli Ukraina rahvuslaste liider. Juhtis Ukrainas rahvuslike organisatsioone. 15. Marlene Dietrich oli Saksamaal sündinud näitleja ja laulja. 16. Truman USA president 1945. 1953.a. Andis välja Trumani doktriini.
Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest Leiva hinda alandati 3 rbl peale Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953) Hakati levitama jutte, et Kremli arstid on seotud vandenõuga, mille eesmärgiks on tappa NLKP juhid. Kuna arstide hulgas oli palju juute, kasvas sellest juutidevastane kampaania. Paljud arstid hukati või hukkusid ülekuulamise käigus. Kampaania lõpetati pärast Stalini surma. Teatati, et mingit vandenõu polnudki. Rahva lootused ja lootusetu tegelikkus Kui sõda lõppes lootsid inimesed, et elu läheb paremaks. Oli ju Stalin oma võidukõnes tänanud rahvast panuse eest sõja võitu, Stalin oli isiklikult ka paremat elu lubanud. Talupoegade hulgas levisid jutud, et kolhoosid saadetakse laiali ja maa jagatakse
Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: 1. Seadus ehk Toora; 2. Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu. Prohvetid olid need, kes aitasid juute jääda oma usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. 3. Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse veel suuline Toora, suuline seadus), mille vanim osa Misna valmis 2.-3. sajandil. Hiljem moodustati kogumik nimega Gemara. Talmud sai praegusel kujul valmis alles 7. sajandil.
Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: · Seadus ehk Toora; · Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu. Prohvetid olid need, kes aitasid juute jääda oma usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. · Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse veel suuline Toora, suuline seadus), mille vanim osa Misna valmis 2.-3. sajandil. Hiljem moodustati kogumik nimega Gemara. Talmud sai praegusel kujul valmis alles 7. sajandil.
Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul Goebbels /göbels/, ideoloogia alal tegutsev Alfred Rosenberg, parteitööd juhtis Rudolf Hess. · juutide tagakiusamine. Antisemitism ehk juudivaenulikkus oli tähtis NSDAP idee. Hitleri võimule tõustes hakati juute kõrvaldama juhtivatelt ametikohtadelt, neilt võeti kodakondsus, poliitilised õigused. Kandsid spetsiaalset juudimärki. 9.-10. novembril 1938 toimus ulatuslik juudivastane pogromm (=rüüsterünnak), nn. Kristalliöö. Palju juute emigreerus Saksamaalt. Teise maailmasõja ajal asuti "juudiküsimust lõplikult lahendama" tapeti 6 miljonit juuti. Juutide tagakiusamist ja hävitamist II maailmasõja ajal nimetatakse sõnaga holokaust. · natslik propaganda, ajupesu
Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna
· Abiellumine juudiga keelati · Vaimuhaigetel ja kurjategijatel keelati lapsi saamast · Riigivõim · Noored kasvatati Hitleri jugendi kaudu · Õigus sekkuda inimeste eraellu. · Juutide tagakiusamine 35.Mein Kampf- Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi. 36.Htleri muudatused riigijuhtimises: · Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas
ebanormaalseslt sagedasti pesemas. · Ta võttis vestluse ohjad enda kätte, avaldades sõgedalt oma arvamust paljude asjade kohta. Kõiges, mis puudutas ajalugu, kunsti ja arhidektuuri, pidas ta end eriliseks asjatundjaks. · Ta oli samuti erit huvitatud arstiteadusest ja bioloogiast. · Talle meeldis naiste seltskond. · Ta pani end ümbritsevad inimesed naerma oma lõikava huumoriga ja jäljendamistalendiga. · Hitler vihkas juute hingepõhjast. · Kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. · Iseloomustavad jooned. Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. · Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla.
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4
vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914. pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjasl, 1918. aastal astuda Saksa sõjaväkke. Sõjas oli ta skaut ja tapja 1918. sai Hitler selle eest Esimese klassi ordeni. Teel rahva agitaatoriks Esimese maailmasõja lõppedes esindas Hitler tõelist rahvavaenulikkust, süüdistades juute Saksamaale kaotuse toomises. Tema arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. liitus ta natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, kus hakkas levitama kinnisideed ühest rahvusest- niiöelda puhtast rassist. Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis Versailles'i rahulepingu tühistamist Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega
juhutöid tehes. Lapsepõlv möödus tal Linzis. Füüsiliselt väljanägemiselt oli Hitler ebameeldiv. Ta oli keskmist kasvu ja kahvatu näoga. Tema kõrget otsaesist varjas juuksetukk. Näo keskpunktiks tundusid olevat kärbitud vuntsid. Kunagi polnud ta elegantselt riides. Tema kergelt punnis silmad ja jõllitav vaade olid tema kõige silmatorkavamad erijooned. Ta pidas võimalikkuse piires kinni päevarutiinist, oli peaaegu täiskarsklane ja taimetoitlane. Hitler vihkas juute hingepõhjast. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta lükkas tagasi nagu ta oli toiminud juba oma kirjas 1919. aasta septembris antisemitismi emotsionaalse "pogrommi" kui probleemi lahenduse. Väliselt olid Hitleri valitsemises neil aastail, mis järgnesid võimu natsireziimi kätesse andmisele, kesksel kohal äärmuslik terror ja repressioonid kui selle võimu peamised iseloomustavad jooned. Töölisi,
Selle põhjustas paavsti nõudmine,et Saksa Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamiseõigusest. Tekkis Gregorius VII ja Heinrich IV vahel. 8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad. Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu.Eurooplaste silmaring laienes.Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust,usuliste sallimatus kasvas, käidi palverännakutel ja kiusati juute taga.Ristisõdades oli 3 tsivilisatsiooni:läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants,nende kõigi vahel süvenes vahe. 9.Inglismaal loodi kuninga kõrvale kahe kojaline parlament koos ülemkojagakus olid kõrgemate seisuste esindajadaadlikud/vaimulikd,alamkojagakuhu kuulusid lihtrahva esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10
kui naiste eluiga. Tööealiste hulk on võrreldes vanuritega suhteliselt suur. Suuresti hakkab vanurite koosseis vähenema 65 ndal eluaastal. Migratsioon Migratsiooni saldo on vähenenud ja väheneb iga aastaga. Kõige suurem langus toimus 2000 ja 2005 aasta vahel, mil migratsiooni saldo langes 10% 3% ni. Iisraelis elab 22,6% Euroopas või Ameerikas sündinuid sisserändajaid, 5,9% Aafrikas sündinuid ja Aasias sündinuid 4,2%. Juute elab Iisraelis 76, 4% ning nendest 9,3% on sündinud välismaal. Kuna Iisraelis elab ligikaudu 42% migrante siis selle tulemusel mitmekesistub tööturg. Enamasti on migrandid need, kes on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, ning sündimus suureneb, kuna migrandid on peamiselt tööealised ja noored. Negatiivseks mõjuks on näiteks suurem surve töökohtadele ja suureneb tööpuudus. Linnastumine Iisraeli pealinn on Jeruusalemm. Seal elab
Jossif Stalin- kommunistliku partei juht. 1932-1933- Suur nälg NSV liidus. Kollektiviseerimine- Talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e. kolhoosidesse. Kulak- jõukam talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Industrialiseerimine- Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus) GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud, mood jms. Eluolu: Juudid: Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika. Arendati edasi aatomi ehituse selgitamist. A.Einsteini erirelatiivsusteooria. Leiutati süüfilise ravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Kirjandus ja kujutav kunst: Hakati välja andma Nobeli preemiat. Ilmus uus vool kirjanduses- ekspressionism. Juugendlik uudsus.
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
tsitrusviljad. Demograafia: Küprosel elab 801 622 inimest, millest 77 % on Kreeklased, 18 % türklased ja teisi rahvusi on 5 %. Riigikeeled on Kreeka ja Türgi. Küpros on üks Euroopa Liidu usklikumatest riikidest, põhiusk Küprose kreeklastel on kristlus ja kuuluvad nad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). Leidub ka protestante, Baha'i usku, juute, Rooma katoliku usku ja Armeenia Apostleid. Küprosel on väga arenenud haridussüsteem mis sisaldab põhiharidust, kõrgharidust ja ülikooliharidust. Seal on riigikoolid ja ka palju erakoole. Allpool nimekiri mõningatest era- ja riiklikest ülikoolidest: · Küprose Ülikool (asutati 1989) · Küprose Kunstiakadeemia (1995) · Küprose Tehnikaülikool (2007) · Euroopa Ülikool Küpros (1961, muutis nime Küprose Kolledzist 2007) · Nikosia Ülikool (1981)
hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942. aasta keskel hakati rajama hiiglaslikku gaasikambrit ning krematooriumit, milles sakslased plaanisid tappa 1,6 miljonit inimest aasta jooksul. Lisaks gaasikambrites surnud inimestele, hukkusid vangid nälga, haigustesse ja meditsiiniliste katsetuste tagajärgedes. Auschwitz III Laager oli kõige esimene ja suurim kõrvallaager. Aja pikku sai sellest kõrvallaagrite `vabrikute'
kaotusele. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid USA ja Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Sellega lõppes II Maailmasõda. Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus rekordiliselt hukkamisi, lepingute murdmisi ja sellega oli seotud praktiliselt terve maailm. Saksamaa ja NSV Liidu aladel toimus hulgaliselt tapmisi, vangistamisi, küüditamisi. Eriti kiusati taga juute, kes saadeti koonduslaagritesse, kus sai surma vähemalt 12 miljonit inimest. Massilist juutide hukkamist nimetatakse holokaustiks. Pärast sõda toimus Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natsistlikku sõjategelast karistati. 12 nendest mõisteti surma, teised said pikaajalised vanglakaristused. Selle kohtuprotsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Minule jääb õhku küsimus, miks ei mõisteta kommunismi hukka? Nürnbergi
ja korra jaluleseadmine kui millegi ümberkujundamine. 11. Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda? Tehnika, sõjavarustus olid arenenud. Samuti lennundus ja meresõidukid, mida osati hästi rakendada siis, kui neid tarvis. Riigid olid erimoodi valmistunud.: ühed rohkem, teised vähem, mis ongi erinevuseks, sest I maailmasõjas olid riigid võrdsemalt valmis sõtta astuda. 12. Analüüsige rahvusluse olemust II ms kontekstis. Kiusati taga juute - teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine. Sõjakuriteod rahvusluse nimel nt. Saksamaa arvas, et kaitseb oma inimesi ja teisi maailmas juutide eest.
Holo toimumises kahtlustatakse palju riike: pr, belg, sak, aus, iist, lee, pool. Holo mälestuspäeva on tähistatud 1990. aastatest saadik. Mälestuspäeval mälestatakse holokausti juudi rahvusest ohvreid. Juudid- kõige jõhkramini käitusid juutidega sakslased. Poolas, valgevenes, ukr elanud juudid suleti kohe getodesse. Wannasees toimunud nõupidamisel otsustati kõik euroopa juudid itta transportida, kus nad hävitati. Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest päästa, ellu jäi tuhandeid inimesi. Kokku hukkus ligi 6 miljonit inimest.
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
Hitlerist said saksamaa diktaator. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ja nende asemele tuli meelsusjärelevalve, riigiorganid asendati keskvõime määratud juhtidega, majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima 4 aastaste plaanide kaudu, riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi, seetõttu kiusati juute taga ja nad olid sunnitud põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja relsvastatud rühmitused, Hitleri võimusambaks oli SS, mida juhtis Hitleri läghim kaastööline Himmler, sellele allus ka riiklik salapolitsei ehk Gestapom teisitimõtlejad arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärkideks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine,ehitati uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid.
nende all oli ka kultuurielu.3.)Võim juleolekuorganeil.4.)Majandus oli valdavalt riigistatud.Mõnes riigis oli lubatud ka eraettevõtlus, ka erinev põllumajanduse kollektiveerimise tase, kuid see mõjutas majandust vähe.5.)Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt.Suuremad kulutused riigikaitsetele.elatustase madal. 13.Stalini surm-Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja maailmavallutuskavad muutusid suurejoonelistemaks.Ta plaanis vabaneda Beriast ja valmistas juute kiusama.Juutidest meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises.5.märts 1953.a. suri Stalin ootamatul.Tema surma järel tühistati suur osa ta korraldusi.Peale teda läks võim L.Beria kätte. 14.Otti Tiefi-Kasutades saksa vägede taandumist, tehti eetis 1944.a. sügisel katse taastada iseseisvus.18.sept 1944.a. astus Tallinna ametiss Otto Tiefi juhitud valitsus.Baltiriigid sattusid Nõukogude okupatsiooni alla.
rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi
Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida
Ajaloo seitse pitserit Amar Annus 1 Faust ütles ükskord Wagnerile: "Mu kallis sõber, meile minevik on seitsme pitseriga raamat" ja andis ka oma subjektiivse hinnangu ajaloolise uurimistöö kohta: "Saak on nii kehv, et jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul "Pea- ja riigiaktsioon", paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi." Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti varjutatud poliitiliselt korrektsete loosungite taha, justkui ebaatraktiivne ja tänapäeva mittepuutuv "kolikamber". "Pühkmelasu" seas on siiski ka huvitavaid, olulisi ja rangelt valvatud osiseid. Eriti lähiajaloos on mõjuvõimsad "tegurid" olnud rangelt salajased ja need aktsioonid raskesti läbinähtavad. Piisab kui mainida kahte tähekombinatsiooni paljudest - nt CIA ja KGB. Selline ajaloo ebaselge ja varjatud aspekt on väga viljakas konspiratsiooniteooriate taimelava, kus iga koolkond peab laiema populaarsuse saav...
1913. aastal kolis Hitler Münchenisse , vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914. pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjasl, 1918. aastal astuda Saksa sõjaväkke. 1918. sai Hitler selle eest Esimese klassi ordeni. Teel rahva agitaatoriks Esimese maailmasõja lõppedes esindas Hitler tõelist rahvavaenulikkust, süüdistades juute Saksamaale kaotuse toomises. Tema arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. liitus ta natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, kus hakkas levitama kinnisideed ühest rahvusest- niiöelda puhtast rassist. Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis Versailles'i rahulepingu tühistamist, kuna tingimused olid Saksamaale alandavad. Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita, sest
Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde
NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes:
Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
1933. Aastal nimetati riigipresidendi kantsleriks Adolf Hitler. Esialgu tegutseid nad põhiseaduse piires, kuid varsti kehtestati üheparteisüsteem. Hitler võttis pärast riigipea surma selle ameti ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. Hakati tagama rassilist puhtust. Abiellumine juutidega keelati. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Niimoodi võttis riik õiguse sekkuda inimeste eraellu. Kõige rohkem aga kiusati taga ikkagi juute. Neid süüdistati kommunismis ja kodumaa reetmises. Ka siinkohal pöörati majanduskriisi ületamisele tähelepanu. Ehitati kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid väeüksusi kiirelt transportida ja samas andis tööd miljonitele inimestele. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. Kuna see võis ajutine olla, vajas Hitler võidukat sõda. Nii marssisidki Saksa üksused keelatud Reini piirkonda. Samas säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal demokraatia
Diktaator. Jossif Dzungasvili, lasi ennast kutsuda Kobaks(raudmees), esimest korda kasutas ta nime Stalin 1913. Ajaleht "Pravda" toimetaja. Kommunist, küüditas paljud, lõi vangilaagrid. Lõi NSVL liidu. Mussolini Fasistliku Itaalia duce, diktaator. Tahtis teha Itaaliale uut pealinna Mussolinia. Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud VanaRooma keisririik. Hitler Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute. Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud, vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine. 3.Aastaarvud. NSVLi loomine 1922. Stalini võimuletulek 1922. Hitleri võimuletulek 1934. Mussolini võimuletulek 1925. Vene kodusõda 19181920. kollektiviseerimise algus NSVLs 1929. Weimari vabariigi aastad 19191933. 4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks?
suurtest ehitusprojektidest. Ta viis lõpule oma isa ehitustööd ning tema ajal said valmis sammassaal Karnakis ja tempel Abydoses. Idas rajas ta piirilinna Per-Atumi. Ta lasi oma nime ja oma suurte tegude kirjeldused raiuda ka paljudele oma eelkäijate rajatud monumentidele. Vana-Egiptuse säilinud arhitektuuris on vähe sellist, mis ei kanna tema märki. Ühes asjas tuleks olla ettevaatlik. On võimalik, et Ramses II oli Exodus'e aja vaarao, ehk valitseja, kes julmalt orjastas juute, kuni nende jumal saatis tema maale kümme nuhtlust, mis sundisid teda valitud rahva vabaks laskma ning Mooses viis juudid Egiptusest välja. Kui oleks kindel, et Ramsese ike oli nii kole, nagu Piiblis kirjeldatakse, ei kuuluks ta meie suurkujude nimekirja. Ei ole mingeid tõendeid, et just Ramses oli see vaarao.Hilisemad valitsejad tegid Ramsesest iidoli ning tema valisemisaeg oli Vana-Egip-tuse sõjaliste, kultuuriliste ja imperia listlike saavutuste kõrgpunkt. Ta suri 1213. aastal eKr,
külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu
Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja- Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust põgeneda "dhimmi" mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-Ándalusis moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja
keskpunkti, Jangtse jõge ning yangi. Kollane esineb 43% riigilippudest. Lippudel ja vappidel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama allegooria on kollasel tähel. Hindudele sümboliseerib kollane päikest ja Siva põhjapoolset nägu. Budistidele on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik budistlikud mungad safrankollaseid rüüsid. Kristluses sümboliseerib kollane Juudast, juute ja ketsereid. Kollast ei kasutata liturgilise värvina. Islamisusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. Kõige paremini jääb meelde kollasele paberile trükitud must tekst kuna kollane äratab kõige rohkem tähelepanu ning seostub kasu ja kvaliteediga, siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa. Kollased pigmendid:
, välispoliitika? Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (1933-1939) Natside võimuletulek Saksamaal tekkis kommunismivastane liikumine nimega Saksa Töölispartei, mis loodi vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule Parteile (1919). Adolf Hitler liitus esimese liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes ründasid juute ja kaklesid kommunistidega (põhivaenlased). 1920ndate algul toetasid Hitlerit töösturid, sõjaväelased ja keskklass. 1923 toimus nn Õlleputs (s. o Hitleri katse haarata võim kogu Saksamaal), mis kukkus läbi. Hitler jt tähtsad natsionaalsotsialistid pandi vangi. NSDAP lagunes. Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning kogus rahva poolehoidu tehes propagandat. Suures osas tänu Suurele Majanduskriisile (millal
aasta sügisel, tõi kaasa suuri muutusi üle Euroopa. Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. USA majanduse kokkuvarisemisega, mille tagajärjel polnud Saksamaal enam kellegilt raha laenata. Millionid töölised kaotasid töökohad ja majandus kannatas inflatsiooni pärast. Samal ajal Natsi partei kogus jõudu, inimestel olid juba nii demoraliseeritud ja vaesed, et neid oli väga lihtne kurjaks ajada. Natsid süüdistasid oma probleemides juute ja välismaalasi. Nad lubasid uuesti ülesehitada majanduse ja sõjaväe, õhutasid viha välismaalaste peale ja propageerisid Saksa nationalismi. Need kes selle vastu rääkisid vaigistati pooltolevate poolt. Suurbritannia ja Prantsusmaa kartes uut sõda, lasid Hitleril teha kuidas ta soovis. Võttes tüki Tsehhoslovakkiast. Ning kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kannatus sai otsa, läks Hitler sõja peale üle. Majanduskriisi põhjused 1
Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Eestis asutati agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Esimesena avas 1906.aastal uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus. Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatrimaja valimine Tallinnas. 1906.aastal rajatud Läti Põllumeeste Selts, millel oli 106 osakonda ülekogu Läti. Kultuur- Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 1900.aastal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid pakettide või portsjonite kaupa. 1905. Aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklik, milles ta esitas oma kuulsa erirelatviisusteooria.
5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939
relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga. Diktatuuri kujunemine:
Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Rahvastikupüramiid Afganistan Pealinn Kabul Pindala 647 500 km2 Ametlik(ud) keel(ed) pustu, dari Rahvaarv 28 717 200 (2003) Rahvastiku tihedus 32 in/km2 President mid Karzay Iseseisvus 19. august 1919
pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus. Mõlemad olid elu lõpuni dirigendid, mõlemad kandsid ette oma enda loodud teoseid. Mahler oli juut ning Strauss toetas juute - usun, et see ühedas kuidagi ka nende loomingut. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Vene kirjandus Rückert, Dostojevski, Göte Faust, vaimulikud tekstid. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Sai alguse Prantsusmaalt. Antakse edasi hetke emotsioone harmoonia, mitte meloodia abil. Suurendatud kolmkõla - ülemine noot pool tooni kõrgem. Huvitavad matemaatilised konseptsioonid (jah just nii). Kuna
Mina ja holokaust Olen arvamusel, et taoline tapatöö nagu seda oli holokaust, on kõige rängem, mis maailma ajaloos üldse toimunud on. Seega ka siis selline teemavalik. Ma arvan, et holokaust ei ole jätnud traagilise märgi ainult kannatada saanud rahvastele, vaid suuresti ka nendele inimestele, kes selle kõige sees pidid elama ning seda pealt nägema. Kuna ka eestis toimus palju juutide tapmist ja küüditamist, tean üht vana naist, kes tol korral, kui tema enda hoovis juute tapeti, juhtus akna peal olema. Tema kirjelduse järgi pandi juudid järjest kraavi äärde põlvede peale istuma ning siis mõni tähtis nina karjus ,,Eins, zwei, drei!" ning nii see läks. 27. jaanuaril mälestan ma kindlasti kõiki neid, kes holokausti läbi kannatada said. Siin on ka tolle naise tunnistus massimõrvade pealtnägijana: "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
luua hästitoimiva riigi. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKASAMAA Kes olid Adolf Hitler ja natsid, millal Hitler sai võimule? Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimee, Natsionaalsotsialistliku partei juht ja hiljem juba diktaator. Hitler sai võimule 1933. aastal. Natsid olid natsionaalsotsialistid. Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? Natsid kerkisid Saksamaal esile, kuna neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste ja juute. Mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib? ,,Mein Kampf" on raamat, milles olid sõnastatud Hitleri õpetuse põhimõtted. See raamat räägib, kuidas peab Hitleri meelest saama Saksamaa jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Mille saavutamiseks tuli tühistada Versilleses ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi aga muutuma maailma valitsejaks. Mida kujutas endast natslik diktatuur?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
