Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi, mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel n...
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
"Hankisin endale röögatu raha eest papagoi ja tead, mida see mulle räägib: "Kur...radi juudi när...ru!" "Vaata aga vaata! Endal nina missugune, aga ikka veel antisemiit!" Piiblijärgsed tähtpäevad · Rosh ha-Shana - juutide uue aasta algus (septembris - oktoobris) · Shabat - laupäev, iganädalane püha ehk hingamispäev. (Juudi kalendri järgi algab ööpäev õhtul pärast päikeseloojangut. Eelneva õhtuga algab ka laupäev. Sellel päeval juut ei tohi võtta ette mingeid töid, mõelda tööasjadele ja planeerida midagi tööga seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis.) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta
kommetesse, salateadustesse mis kõik on ükssama, moodustades tava sisu. Juudid olid kirjaoskaja rahvas hallidest aegadest; palju enne kui eestlased selleks said. Peagi olid juudid harituim rahvas, nende käes olid ka tarkusevõtmed ja veelkord ime küll võim. Just juute kutsusid valitsejad nõuandjaiks. Kõikjal, kust nad minema aeti, jäi vaim vaesemaks ja alati leidus paiku, kus võeti juutidest tarku vastu heldel käel. Nii nad püsisid, tarkuse ja kavaluse läbi. Iga juut peab lööma läbi iseseisvalt sest kuskile ei kutsuta juuti juudina, vastupidi, juudil on kasulik võimalikult vähe rõhutada oma rahvust, oma ümberlõigatust. Iga juut seisab omil jalul ja on pealtnäha suur üksiklane. Kuid ainult pealtnäha. Juba see, kuidas perekonnad hoolitsevad järeltulijate eest rangelt oma usu vaimus, tähendab allumist tavale. Ja kui mõni juut kaotab varanduse, peavad teised juudid aitama ta uuesti jalgele. Kui juut palub teise juudi abi, peab see aitama
Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juut...
Jumal ilmutab ennast 2ravalitud rahvale kelleks on juudid s6lmides nendega liidu. 2ravalitud rahval ei ole privilege vaid rohkem vastutust ni Jumala kui teiste rahvaste ees. Inimese elu on tema ja jumala dialoog ni isiklikult kui rahva tasandil. Juutide jaoks pole seaduse t2itmine koormav kohustus vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla yhenduses jumalaga. Kohus k6ikide inimeste yle saabub peale surma p2rast Me`siahi (Messia) tulekut. Kes on juut? Halaffa ehk Juudi Seadus peab juudiks isikut kes on syndinud juudiemast v6i p66rdunud judaismi vastavalt juudiseadusele. Misjonit66 on keelatud Kui juut lakkab judaistlike usukombeid t2itmast j22b tai ka juudiks Kui juut hakkab ateistiks (jumalaeitajaks) peetakse teda ika juudikogukonna liikmeks olgugi et eksituses olevasks Kui juut p66rdub m6nda teise religiooni sis ta ei kuulu enam juudikogukonda S6na juut p2rinab heebrea keelest (yehudi) Juudamaa elanik v6i juuda sugukonna liige
oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium 10:30) Judaistid väidavad seevastu, et Messias sünnib tavapärase inimesena, mitte pooljumalana, kes omab üleloomulikke võimeid. Täpsemalt on igas isiksuses olemas võimalus hakata Messiaseks. 3. Sündis valel ajal... Katoliiklased usuvad, et Messias kui Jeesus oli
Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis Kairo Arna Rando Rommot 9.C Juudid Juudid on ühtsete religioossetetunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas jt. Juutide ja araablaste vastasseis Üheks ohtlikuks kriisi koldeks maailmas olid pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad. Seal elavad nii juudid ning...
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loet...
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks
Arab and Juut muss 1 2 3 4 5 6 7 8 9
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
JUDAISM Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud ühte Jumalat kummardav religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Juudid usuvad, et Jumala ja juutide vahel on eriline suhe leping. Menora on juutide sümbol nagu rist.Maailmas on 12,8 mln juuti, peaaegu 47% elab P-ameerikas, 34% iisrealis ning 14% Euroopas Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: 1.Toora (seadus) kõige tähtsam osa, 2. Prohvetid sisaldab ettekuulutusi ja 3.Kirjutised - laulud armastusest, vihast lootusest, võidurõõmust ja patukahtsusest. Juutide pühakiri tõotab,et Jumal saadab neile Messia. Ta sünnib Jumala poolt määratua ajal ja on targem kõikidest prohvetitest. Messi...
integreerumise eest. See on ka üks põhjus, miks ei õpetata koolis näiteks jidisit. Nii ongi noored Eesti juudid juba enamasti välja rännanud ning üleminek eesti keelele pole tõenäoline. Eesti oli ka nõukogude perioodil paljudele juutidele transiitmaaks. Vene prestiizikates õppeasutustes (nt Moskva Riiklikus Ülikoolis) oli suur osa erialasid 1950. ja 1970. aastatel juutidele suletud. Nõukogude Liidust emigreerida sooviv, kuid väljasõiduloast ilmajäänud juut sattus nõukogude ühiskonnas ebasoosingusse ja tihti ka tagakiusamise alla. Kõigil neil põhjustel tuldi Eestisse, kus olukord oli sootuks sallivam. Nüüd aga on ka piirid lahti ning võib vabalt teostada kunagise emigreerimissoovi. Venekeelsed juudid seisavad alles valiku ees: kas omandada eesti keel ja integreeruda Eesti ühiskonda või lahkuda mujale. Paljud valivad teise võimaluse. Eesti juutide arvu järsku kahanemist viimastel aastatel ongi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüd...
Eretz-Israeli (Iisraelimaale) ehk Siionisse. Peale Prantsuse Revolutsiooni (1789) anti juutidele võimalus assimileeruda, kuid antisemiitlikud väljaastumised jätkusid. Tsaari- Venemaal aga koheldi juute endiselt ,,Kristuse tapjatena" või vähemalt liiakasuvõtjatena. Lühikese leebumisperioodi ajal tsaar Alexander II (1855-1881) valitsemise ajall sündinud valgustusmeelne juutide liikumine Haskalah tuli välja huvitava loosungiga: ,,Ole kodus juut, aga tänaval inimene". Alexander II mõrvale järgnenud juudipogrommid aga raputasid Venemaa juute juurteni. Neli aastat kestnud vägivald, pealesurutud vaesus ja meeletu tagakiusamine võtsid neilt viimase lootuse. Sajad tuhanded juudid emigreerusid Lääne-Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, Palestiinasse ja suur osa Ameerikasse. (Harms 2008, 49,50) Kokkuvõttes võib öelda, et tolleaegsed juutide sammud rahvusliku kodumaa suunas olid peamiselt ajendatud nende kohtlemisest Venemaal.
Sellistest arusaamadest lähtudes on püütud rasse õiguslikult määratleda ja nende segunemist riigipoolsete keeldudega vältida. Nii näiteks keelas USA- s Missouri osariigis seadus valgetel abielluda mustadega. Veelgi abstraktsem määrang anti mõistele " rass" Hitleri Saksamaal, mille kodakondsusseadus määratles " juudi rassi" järgnevalt : "Juut on igaüks, kes põlvneb vähemalt kolmest vanavanemast, kes olid rassiliselt puhtad juudid. Samuti on juut isik, kes pärineb kahest täisjuudi vanemast. 4 Rassismi levik Rassism ei ole levinud mitte ainult valgete hulgas, nagu mõnikord arvatakse. Paiguti ilmneb see teistes põhirassides veelgi räigemalt, kuna valgete asualal on rassismi pikka aega taunitud, mida aga muu maailma kohta veel öelda ei saa. Kollase rassismi ideoloogid on oma õpetust püüdnud põhjendada nii Aasia vanade
Juuutide elu ei olnud alati nii lihtne nagu tänapäeval. Palju raskem elu oli näiteks nõukogude liidu ajal. Õiguse asuda elama Eestisse said juudid 1865. aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede pool...
FRITZ HUNDERTWASSER Ta sündis 1928 aastal 15 detsember ja suri 19. veebruar 2000 Tema päris nimi on Friedrich Stowasser, ta on Austria päritoluga. Tema ema oli juut, seega oli neil palju probleeme, sest toimus just Teine maailmasõda ja holokaust. Tänu sellele siis olid nad sunnitud teesklema et nad on kristlased, see õnnestus neil tänu sellele, et Stowasseri isa oli Katoliiklane. Pärast II MS läks ta õppima Kujutava Kunsti Akadeemiasse Austrias Viennas, seal õppis ta siiski vaid 3 kuud. Sest ta otsustas, et tema inspiratsioon ja edu ei on kuskil mujal. Ta võttis kasutusele oma kunstniku nime Hundertwasser ja läks maailma avastama.
korraldust...Mitte ükski muu teos pole juudi elu teoreetiliselt ja praktiliselt sama palju mõjutanud." (Inimkond...2006:207) Wikipedia artikkel jätkab, et Judaism tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile ning judaismi tekkeajaks võib pidada Teist aastatuhandet eKr. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudi Seadus peab aga juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on juutideks hakatud pidama ka isikuid, kelle isa on juut ja ema mittejuut ning juutidena ka üles kasvanuid. (2012) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda eksituses olevaks juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning temast saab apostaat. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. (2012)
oli sultaniks saanud... (Mõtesse jäädes.) Neifile: (Käed ristates, pilgutated.) Nii tore lugu! Filomena: No las ma meenuta seda veidi! Hm... Ah ja! Noh, sellel mehel, nimeks tal Saladin, kulutas oma vara ära tänu sõdade ja suurejooneliste kulutustele... Rahahädas oli... Otsis võimalust kiiresti saada seda. ( Kõik astuvad kõrvale. Suldan hakkab edasitagasi käima ja mühatama kõvasti. Sügavas mõttes. ) Saladin: No kuidas saada... Kuidas saada. Oh... Kas polnud mitte üks rikas juut? Melkisedek, jah? Jaa! Tema ju laenas Aleksandrias intressi peale raha välja! Ta ju võiks mind aidata... Kui ta tahaks. Ei... Ta ju kitsi. Ja haiget ma ei teeks.... Hmm... Aga kuidas siis saada laenu, kuidas küll... Vägisi! Jah! Kuid mõistuse piirides... Jaa... Oi, sina. (Viipab näpuga Neifile poole, kes nüüd on "Valvur) Neifile: (Kummardab sügavalt.) Jah, sultan? Saladin: Miks sul nii kaua läks, hm? Hmmhh... Tühja sellest. Kutsu juut Melkisedek siia, ja kohe!
tuleb ta tagasi Pariisi ja temast saab kristlane. J de C oli rikas Pariisi kaupmees, kes pidas sõprust rikka juudi Abrahamiga, kes oli samuti kaupmees. J hakkas süda valutama, sest A ei olnud õiget usku. Seepärast hakkas ta oma sõbrale peale käima, et ta ristiusku pöörduks. Kuid A vastas, et tema peale juudiusu ühtki teist usku heaks ei kiida ning juudina on ta sündinud ja nii ta ka sureb. J ei lasknud ennast häirida ning pöördus mõne päeva pärast jälle A poole. Viimaks ütles juut, et enne kristlaseks saamist tahab ta minna Rooma ning näha jumala asemikku maa peal ning õppida tema ja ta kardinalide kombeid tundma. Kui ta siis järeldusele jõuab, et ristiusk parem on, siis teeb ta nagu sõber tahab. Seda kuuldes J mõtles, et kui A sealset Rooma vaimulike kõlvatut elu näeb, ei saa juudist kunagi kristlast. J ütles, et ehk piisab sellest, kui nad seal samas leiavad targa mehe, kes talle õpetust annavad ja et tema reis on ülearune. Kuid juut jäi enda nõudmisele
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks.
Dekameron Ümberjutustus Esimese päeva teine novell. Kord elas Pariisis põhjatult rikas kaupmees nimega Jeannot de Chevigny, kes oli väga aus ja otsekohene mees ning kes äritses kangaskaupadega. Jeannot'l oli sõbraks jõukas juut Abraham, kes oli samuti otsekohene ja aus. Nähes oma sõbra eluviisi, hakkas Jeannot'l süda valutama, et selle tubli ja targa mehe hing peab hukka minema, kuna ta polnud õiget usku. Et seda viga parandada, hakkas Jeannot Abrahamile sõbralikult peale käima, et ta pöörduks õigesse ristiusku ja jätaks maha juudi usu, mis kahaneb ja oma lõpule läheneb, kuid edutult. Abrahami meelest aga polnud ühtegi paremat usku kui juudi oma. Siiski oli ta selles usus sündinud ja kavatses ka surra
Filippus Bartolomeus Toomas Matteus Jaakobus Alfeuse poeg o (Jeesuse vend) Siimon Seloot Taddeus Juudas Iskariot o Jeesuse reetja Paulus (Saulus) Aitas kristlasi vangistada Haritud juut Pani esimesena kirja kristluse õpetused (Pauluse kirjad13) Pöördumine teel Damaskosesse Paganate apostel Juudi usutavadest loobumine (a 46) · alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes ka mittejuutudele ehk paganatele JEESUSE VAGISTAMINE JA SURM:
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut.
Kunagi elanud Pariisis põhjatu rikas kaupmees nimega Jeannot de Chevigny, kes oli hea, väga aus ja otsekohene mees. Ta pidas sõprust rikka juudi Abrahamiga, kes oli sarnaselt talle samuti kaupmees ning aus ja otsekohene. Kuid Jeannoti häiris see, et Abraham oli juudiusku, seetõttu hakkas ta tollele sõbralikult peale käima, et ta oma jätaks juudiusu, ja pöörduks ristiusku. Kuid Abrahami jaoks oli vaid juudiusk püha ja ta hakkas pikalt Jeannotile vastu, kuid lõpuks juut murdus, ta lubas, et ta hakkab kristlaseks vaid siis kui ta käib Roomas ära, ja vaatab kuidas kõik jumalateenrid seal elavad oma korralikku elu. Seda kuuldes muutus Jeannot morniks, kuna oli teada, et Rooma vaimulikud elasid kõlvatut ja räpast elu. Seetõttu üritas ta Abrahami ümber veenda, kuid see ei õnnestunud. Roomas nägi juut, kuidas kõik teenivad seal kõige kõlvatumat lihaimu, kõik olid prassijad, joomarid ja söömarid
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli
sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiide ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka
Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale inglise sõjaväe lahkumist halva tervise tõttu Palestiinasse jääma. Jutud käisid, et Ivanhoe koos Richard Lõvisüdamega läks Küproselt Palestiinasse. Eriti huvitus sellest loost Rowena ja päris detaile palverändajalt. Hiljem pandi külalised magama ning öösel hoiatas palverändaja juuti, et kui too ei lahku, võib midagi halba juhtuda. Seda kuulis ta õhtusöögilauas templirüütlit, kõrki ja ülbet meest, ütlevat
„Dekameron“ Boccaccio 1957 I päev, III novell Saldino- sultan Melchisedech- rikas juut Saladinol oli raha vaja, kuid ei teadnud, kust seda saada. Talle tuli meelde rikas juut Melchisedesh, kes intressi peale raha laenutas, kuid ta oli väga kitsi. Saladino laskis Melchisedeshe enda juurde kutsuda ning esitas talle küsimuse: „Missugust usku sa kolmest õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku?“ Juut oli tark ja aimas, et Saladino tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada. Ta teritas veidi oma mõtteid ning vastas Saladinole kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest ja pärandamisest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada
ja kuulsust siis on ta nõus end ristida laskma. Nad läksid kohe kirikusse, Abraam lasi end ära ristida, kristlusega kurssi viia ning Giannotto pani talle nimeks Giovanni. 3.Novell Neifili jutustas neile loo Baabüloni sultanist Saladinos, kellel oli hädasti raha vaja ning kes pöördus rahasaamiseks juudi poole nimega Melchisedech. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda ning küsis tal mis usku ta kõige rohkem pooldab. Juut oli aga tark mees ning vasatas ühe looga. Juut rääkis talle loo sõrmusest. Kunagi olevat elanud üks valitseja, kes andis enne surma sõrmuse ühele oma poegades ja peale surma sai see poeg valitsejaks, kelle käes oli sõrmus. Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru,
reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · Tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või
Vagale juudile on 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 2 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 3 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 4 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse
ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat
Neljas tase Viies tase Viies tase Lipp Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kogukonda kuulumine Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide aasta Juutide kalender koosneb 354 päevast
raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Sõna "juut" on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide kalander koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine aglab maailma loomisest.
JUUDID NETTY KÜNNERPÄ 8.A KES ON JUUT? v HEEBREALASED v INIMGRUPP, KELLEL ON ÜHISED RELIGIOOSSED JA ETNILISED TUNNUSED v JUDAISM v SAANUD NIMETUSE JUUDA HÕIMU JÄRGI JUUTIDE AJALUGU v ESMAKORDSELT MAINITUD 3.TUH LÕPUL EKR v PÕLLUHARIJAD PALESTIINAS v MASSILINE JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JUUDID EESTIS v EESTI ESIMENE JUUT 1333.AASTAL TALLINNAS v POOLAST TOODUD ALAEALISTE SÕJAVÄEKASVANDIKE, SÕDURITE JA RÄNDKAUBITSEJATE NÄOL v 2011.AASTAL 1973 JUUTI v EESTI JUUDI KOGUKOND TOIT v KOŠŠER v KEELATUD ON SEGADA LIHA-JA PIIMASAADUSI v KAKS KRAANIKAUSSI JA KAKS KOMPLEKTI NÕUSID v SÖÖGILAUD SAMA TÄHTIS KUI ALTAR RIIETUS v OMAPÄRANE PEAKATE TÄHTPÄEVAD v ROSH HA-SHANA v SHABAT FAKTE v ALBERT EINSTEIN v JUUDA HÕIM v MAAILMAS 13,8 MILJ JUUTI v KASUTATUD ALLIKAD v HTTPS://ET.WIKIPEDIA
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus ''
· Äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii Jumala kui teiste rahvaste eest. · Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui ka rahva tasandil. · Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. · Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Kes on juut? · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.· Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda.
Aga ei, seal vaadati mind kui Austerlast. Kus on see loogika? Austrias olen böömlane, aga Saksamaal austerlane See maailm on imelik! Pole mul kodu ei Austrias ei Saksamaal. Nii on väga raske! Tilk tõrvapotti on see, et ma olen ju juut. Kujutate ette olla selles maailmas juut? See on kohutav! Kuskile minna pole, midagi teha ei saa. Sind lihtsalt kiusatakse, vahel ka tapetakse! See on julm! MA OLEN KOLMEKORDNE KODUTU! Te kindlasti ei usu, aga uskuge, palun.
peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.
prohvetid). Aineks on juutide ja nende ning jumala vahelise suhte ajalugu. Pühakiri Seaduskoodeksid-Talmud,Misna,Haskala. Suuline seadus-sisaldab käske ja kohustusi ,mis reguleerivad Toora rakendamist. Toora sisaldab 613 juhist,millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks on pole seaduse täitmine koormav kohustus,,vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga Kes on juut? Juudi seadus loeb juudiks isikut,kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri). Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle isa on juut ja ema mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast yehudi,mis tähendab juudamaalane e. Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige. Juutide elu Poisil 8
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi tä...
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2
39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Õp lk 31-34 o Suur lepituspüha patukahetsuspäev Suured sümbolid o Menora seitsmeharuline küünlajalg ( algselt jeruusalemma templi püha küünlajalg, iisraeli rahvas on maailmale valguseks) o Heksagramm kuusnurk e taaveti täht (jumal lõi maailma 6
DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas
munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab ristiusk aina au ja hiilgust juurde. Nähes sealset elu, naaseb ta tagasi ja hakkab kristlaseks. Inimene on nõrk, andudes maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt
Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
