Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"juurviljad" - 346 õppematerjali

juurviljad on hõivanud kreeka köögis olulise koha; Kreeka kliima soodustab viljapuude kasvu ja kohalikel müügilettidel leidub uskumatult lai valik erinevaid puuvilju Kõige tähtsam kõikidest Kreekas kasvavatest kultuuridest on kahtlemata oliiv.
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa

Viimase aastakümnega on Prantsusmaa turupositsiooni kaotanud ­ veel 1980ndatel oli Prantsusmaa maailma tähtsaim toiduainete eksportija. Põllumajandussaaduste kaubavahetuse käive oli 2004.a. 70 mld . Kaubandusbilanss oli 2004. aastal positiivne ­ eksporditi 8 miljardi euro võrra rohkem kaupu kui imporditi. Peamised ekspordiartiklid on teravili, alkohoolsed joogid ning piimatooted, impordiartiklid puu- ja juurviljad ning mereannid. Põllumajandustooteid eksporditakse peamiselt EL riikidesse, kuhu suundub enam kui pool ekspordist ning kust tuleb kolmandik impordist. 2005. aasta mais esitles põllumajandusminister Bussereau põllumajanduse raamseaduse projekti, mis on orienteeritud Prantsuse põllumajanduse muutuvatele vajadustele uueneva EL Ühtse Põllumajanduspoliitika tingimustes. Uue raamseaduse kolm prioriteeti on...

Geograafia
268 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad : porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk 3. liblikõielised: aeduba, põlduba, hernes 4. ristõielised: kapsas, lillkapsas, kapsas, rooskapsas, brokoli, kaalikas 5. maavitsalised: kõrvits, suvekõrvits, kabatsok Salat vahekultuurina 1. väli: uba, seller, suhkrumais, baklazaan, sibul, hernes, paprika, kabatsok 2...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Kõige rohkem on avastusi toimunud 15- ja 16. sajandil. Christoph Kolumbus avastas aastal 1492 Põhja-Ameerikat, oos sellega mitut saart, näiteks Bahama, Fernandina, Haiti ja Kuuba. Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerikat, enne Kolumbust, Vaci da Gama avastas meretee Indiasse, Fernão de Magalhães tegi esimese ümbermaailmareisi ja avastas mitu uut saart. Tagajärjed olid positiivsed ja kasuliku. Euroopasse tuli kulda, toit, ehted, juurviljad ja puuviljad, mis seni Euroopas oli võõras. Kasutatud materjal 1) Svjatoslav Romanov, ``Atlantise kadumine´´, 2) Fernand Salentiny, ``Maadeavastajad´´ Entsüklopeedia, 3) Laura Grünberg, Katri Liivas ``21 maailmakuulsat meresõitjat`` 4) Hanno. Allikas: Gerhard Herm ``Foiniiklased´´- Antiikaja purpurriik. Tõlkinud: Jüri Selirand. ``Olion``, 1998. Lk. 224-227 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern 6) http://et.wikipedia...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C-vitamiini vajadus on kaetud. Püramiidi alustala Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Püüa valida iga päev nende toodete hulgast 6-11 portsjonit....

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Aafrika Rahvusköök

Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannak...

Kokandus
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sool

Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstus...

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Iraak

Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse. · Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. · Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena. · Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine. · Metsikult elavad Iraagis gasellid, sead, saakalid, rebased ja küülikud. · Lindude seas on pardid, nurmkanad ja nepid. Soos elasid haigrud. · Soos kasvatati vesipühvleid. Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid. · Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest....

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Seedimine, imendumine ja toitained

Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ühtlasi soole peristaltikat. Piima- ja lihadieet ning paast vähendavad rooja hulka. Väljaheide e. roe koosneb põhiliselt seedimata jääkidest, baktermassist ja veest. II Toitainete imendumine Seedimisega viib organism toitained enda jaoks sobivasse olekusse. Selleks, et organism saaks neid kasutada, peavad toitained sattuma vereringesse, mis toimetab need erinevatesse elunditesse. Igasse...

Kokandus
37 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Ettekanne Itaaliast

· Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. · Neljandik väliskaubandusest EL siseselt. · 13. sajand, Genova, Pisa, Veneetsia = Vahemere kaubanduse valitsejad ja jõukaimad piirkonnad. PÕLLUMAJANDUS · Valdavalt levinud LõunaItaalias. · Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad , oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas. METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

Sel ajal peavad organismi poolt kiiresti omandatavad toiduained, nagu näiteks juur- ja puuviljad, jääma makku ootele, kuni ,,raske" toit ära seeditakse. Kogu see protsess võib venida isegi kuni kaheksatunniseks. Oodates oma järjekorda hakkavad puuviljad ning toored või keedetud juurviljad maos roiskuma ja käärima. Magu, püüdes siiski seedida seda rokka, eritab gaase, hapet, isegi alkoholi (ärme räägi üldse seedimatusest). Toidu seedimine lõpeb siis, kui toit jõuab soolestikku, kust lisafermendid peavad eemaldama organismi poolt omandamata jääkained, ning mineraalained ­ neutraliseerima happed. Toiduainete omavahelise kokkusobivuse printsiibid on selgelt sõnastatud, ning on orienteeritud sellele, mida millega võib kokku segada ja mida mitte,...

Toitumisõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad , kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv...

Taimekasvatus
228 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
1
xlsx

Keemia poeskäik

Toiduaine 1kg hind kogus summa liha 84,00 110g 9,24 kala 54,50 119g 5,995 piim 12,90 0,5l 6,45 juust 105,00 30g 3,15 või 15,50 20g 0,31 õli 25,90 20g 0,518 kartulid 4,50 250g 1,125 sai 29,70 6g 0,178 leib 42,50 6g 0,225 suhkur 11,90 30g 0,357 juurviljad(porgand) 6,50 200g 1,3 puuviljad(banaan) 21,90 250g 5,475 Summa: 34,32 ...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Mänge lastele - referaat

2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja. Info edasiandmine näitlikustamise kaudu (laulud, pildid, laste joonistamine) 3. TEGEVUS: raputa pead, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on õues jooksmiseks jne. Info edastamine uneriiete kohta. Seda mängu võib kohandada teiste teemadega: nt mänguasjad, sõbrad, tunded, käitumine, toitumine, puhtus, juurviljad . VÄRVIPLÄRTS Eesmärgid: kinnistada värvuste tundmist, arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon....

Mäng
587 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakud

Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro ­ kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo ­ kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad . Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast ­ kartul ­ päike ­ tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk)...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vene rahvusköök

4 2. Menüü põhjendus Valisin vene köögi, kuna see on juba ammustest aegadest olnud minu lemmik. Vene kööki iseloomustab kõige paremini küllus. Põhilised toidud mida Venemaal võib kohata on erinevad supid ja kindlasti põhi toiduaine on liha ja erinevad juurviljad . Eelroaks valisin köögivilja segasalati. Venelased kasvatavad koduses majapidamises erinevaid köögivilju ja seega on need alati kepärast võtta. Samas on sega salat alati põnev ja täis värvide mängu. Vene kööki iseloomustab veel rohke hapukoore kasutamine, seega on ka minu valitud salat hapukoore kastmega segatud. Põhiroaks valisin kartulibaaba lihaga. See on teistsugune kui enamus argitoidud. Teistest teeb ta põnevamaks see, et ta on portsjonvoridega valmistatud...

Kokandus
120 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Vitamiinid - referaat

Ka toidu vale valmistamine ning töötlemine on suureks tekkepõhjuseks. Teiseks defitsiidi tekkepõhjustajaks on haiguslik seisund ja teatud ravimid. Just peale haiguse läbipõdemist, haigusjärgsel taastumis perioodil on organism kurnatud ja vajab ergutust vitamiinide näol. Kuid vitamiine ei tuleks otsida vitamiini preparaatidest vaid hoopiski toidulaualt. Värsked puu- ja juurviljad . Haigused mõjutavad oluliselt vitamiinide imendumist organismi. Soolestiku mikrofloorat mõjutavad aga erinevad antibiootikumid. Paljud haigused ka mitmekordistavad organismi tavalist ööpäevast vitamiinide kogust. Kolmas peamine defitsiidi põhjustaja on seotud inimese arengu etappidega. Näiteks rasedatel on oht defitsiidile ka vanuritel ja teatud määral ka väike lastel on risk suurem.(1) Vitamiinde varud vähenevad ka stressi,vaimse väsimuse ning kestva füüsilise raskuse tagajärjel...

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

Küpros 6,5 Prantsusmaa Bulgaaria 6,5 Venemaa Suurbritannia 5,4 Hiina Rumeenia 4,5 Holland Prantsusmaa 4,2 Belgia (8) Peale tööstuskaupade on peamisteks ekspordiartikliteks mitmesugused puu- ja juurviljad , sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted. Eksporditakse ka rafineeritud kütust, peamiselt Balkani riikidesse. 2007.aastal andis tööstuskaupade eksport 9,8 miljardit, rafineeritud kütus 2 miljardit ning toidukaubad 1,5 miljardit eurot. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest...

Geograafia
104 allalaadimist
thumbnail
6
xml

Inimene

Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed imenduvad lümfi. Veri ja lümf kannavad toitained iga üksiku rakuni. 4. Miks me vajame toitu Kõik organismid toituvad. Inimesed söövad nagu kõik loomadki. Meie igapäevased toiduained on leib, kartul, sai, või, muna, juust, vorst, piim, puuviljad, juurviljad ja nii edasi. Toitu on meil vaja kasvamiseks, liikumiseks, kehasoojuse säilitamiseks ja rakkude uuendamiseks. Samal põhjusel söövad kõik teisedki loomad. 5. Vereringe Süda pumpab vere kopsudesse. Seejärel paiskab ta vere laiali üle kogu keha, et viia sinna hapniku ja koguda jääkaineid. Jääkaineid kandev veri tõmmatakse suurte veenide kaudu südame paremasse poolde. Sealt pumpab süda vere kopsuartereid mööda kopsudesse. Kopsudest võtab...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...

Keemia
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun