4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp?
N: juurviljad: porgand, peet. 10.Millistest taimeosadest võivad välja kasvada juured ning mis tüüpi juurtega on sel juhul tegemist? 1) Idujuurest areneb peajuur 2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured 11.Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest?
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? fotosüntees kloroplastides, hingamine toimub kõigis funktsioneerivates rakkudes(juhtkoerd,epiderm) 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? mõlemal(pimehingamine) 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? taimede kasvukiirusest,temp, valgusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam?Kallim on redutseeritud ühendid, odavamad süsivesikud, N ühendid 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Sest siis hakkab ladestuma taime teised ained mis teevad kestad tugevaks. 11. Miks on ravarikkaid seemneid looduslikel taimedel tavaliselt vähem kui suhkrurikkaid?sest selleks kulub rohkem energiat(tootmiseks) 12
Fotosünteesivad lehed, hingavad kõik taime osad - lehed, varred, juured, õied 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Mõlemal, ööpäevaringselt 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? sõltub ainetest mida glükoosist sünteesitakse 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? -Kõige suuremad viljad ja seemned (seal palju valke,rasvu), väiksemad juurtes (väiksem ehituskulu on seostatav väheste tugistruktuuridega) 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam? Kallim valgud ja rasvad, odavam orgaanilised happed 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Taimed valmistuvad talveks, toiteväärtus väheneb, puituvad 11. Miks on rasvarikkaid seemneid looduslikel taimedel tavaliselt vähem kui suhkrurikkaid? Rasvarikkaid on kallim toota 12
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orga...
2) Kaitse – katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport – juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid – rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid – kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus – ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...
Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi
kasetoht D. Põhikoed õrnadest ümaratest rakkudest. a. Fotosünteesi põhikude lehtedes ja ka vartes (rohelised osad) b. Säilitus-põhikude: säsi ja säilitusorganid. Toitainete säilitamine mitmesugused mugulad, sibulad, säsi. Vee-säilituskude kuivade kasvukohtade taimedes: kaktustel vartes, kukeharjal ja aaloel lehtedes, rohtliilial ja asparaagusel juurtes. E. Erituskoed a. kaitseainete tootmine näärme- ja kõrvekarvad, näärmerakkude kogumid (nt. tsitruste koores) b. meelitusainete tootmine nektaariumid õites. F. Imikoed juurte tippudes juurekarvad vee omastamiseks 4. Taime osad. (Õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid. Kudedest moodustuvad organid
Võrsetes on statoliitideks amüloplastid juhtkudesid ümbritsevates rakkudes (endodermis), samuti kloroplastid. Võrsete negatiivset gravitropismi seletatakse pealmaaosade rakkude väiksema tundlikkusega IAA suhtes. Need piirkonnad, kus IAA kuhjub, kasvavad kiiremini. Võrsete väiksemat tundlikkust auksiini suhtes võib seletada ka erinevate signaali ülekande ahelatega. ABP1 (IAA retseptorvalk) ja AUX (IAA rakkudesse transpordi valk) mutantidel on gravitroopne reaktsioon juurtes pärsitud, aga pealmaaosades mitte. Apikaalne domineerimine Tipupunga külgpungade arengut inhibeerivat toimet nimetatakse apikaalseks domineerimiseks. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungad puhkevad. Kui eemaldatud tipupung asendada IAA-d sisaldava agarplokiga, külgpungade arengut ei toimu. Oletatakse, et tipupunga kõrgem IAA kontsentratsioon muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA kontsentratsiooniga
ioonide neeldumisega seotud hingamine. 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Hingamine kõikides funktsioneerivates elusrakkudes. 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Natuke rohkem päeval, öösel vähem. 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? Taimede kasvukiirusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? Seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kõige kallim? Odavaim? Kallim on lipiidide süntees, odavaim süsivesikute süntees. 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Toiteväärtus suve teisel poolel väheneb. Valmistuvad talveks ette. 11. Miks on rasvarikkaid seemneid looduslikel taimedel tavaliselt vähem kui suhkrurikkaid? Rasvade tootmiseks kulub rohkem energiat. 12
kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9. Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid
*Kõik steelid on evolutsioneerunud protosteelist, mis koosneb sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. *Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). *Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist ektofloidse sifonosteeliga, kui aga mõlemal pool ksüleemi, siis amfifloidse sifonosteeliga. *Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on ebakorrapärase suurusega
Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav funktsioon,et tolmelda, ainevahetuslik funktsioon,taluvad madalamat temperatuuri. 3)Leukoplastid ei sisalda pigmente, asuvad juurtes, teatud ainete talletamine, võivad minna üle kloroplastideks. 4)Amüloplast sisaldavad tärklist, tänu neile raku rakukese muutub, juured nt surutakse alla poole. Plasmiid on bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, mille geene on vaja sünteesiks.
lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks:
Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis- seemned, sahharoos) + 6O2 Estrid -COO- on ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholidega. Estrite teket nimetatakse esterdamiseks. Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Ühtedel taimedel on eeterlikke õlisid enam juurtes (palderjanil), teistel viljakoores (sidrunil, apelsinil), kolmandatel lehtedes (piparmündil) jne. Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ainedEstrite tähtsaim keemiline omadus on nende reageerimine veega, mille tulemusena tekivad taas estri lähteained karboksüülhape ja alkohol. Seda protsessi tuntakse estrite hüdrolüüsi nime all. Madalad estrid on meeldiva lõhnaga kergesti lenduvad vedelikud. Kõrgemad estrid on tahked ained. Nad lahustuvad orgaanilistes
Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas. Paljud taimed elavad üle kuiva looduslikud aja maa-alustes osades- taimkatte alad. paksudes juurtes, mugulates. Mujal lokkavad Habehein, preeriarohi, viljapõllud (nisu, sibultaimed, stepirohi. mais, päevalill,
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broo...
asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud
Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline
Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. Hüdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. Pindpinevuse tõttu liigub vesi mööda taimede juurtes ja veri inimeste veresooni. 3. Räägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 1) Vesi on hea lahusti see tuleneb vee molekuli polaarsusest, enamik aineid on rakkudes lahustunud olekus 2) Vesi transpordib aineid Vesi tagab ainete liikumise, st kindlustab ainevahetuse rakkudes. Mida rohkem vett, seda kiirem ainevahetus. 3)Vesi tagab raku siserõhu Rõhk annab rakule kuju ja vastupidavuse. Kui rakkude siserõhk väheneb, siis näiteks taimed närtsivad ja inimese nahale tekivad kortsud
Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised.
Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine
Sebeok vihjas sellele, et Saussure’st oleks asja saanud, kui ta poleks nii palju joonud. de Saussure – maadeavastajate ja –uurijate dünastia Šveitsis. Usuteadus kui teadus 19. s algul. Romantistlik mõttelaad. Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus). Üks esimesi, kuulsamaid seadusi formuleeritud 19 saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask.
ATP adenosiintrifosfaat Tuntuimad oligosahhariidid: * sahharoos (glükoosi + fruktoosi molekulid koos = roo- või peedisuhkur) * laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised. Polüsahhariid (tuhandeid glükoosimolekule) * tärklis = taimesuhkur, talletatakse õites, seemnetes, ka juurtes loomne suhkur = loomne glükoos Maksas, lihastes säilitatakse glükogeeni = loomset tärklist. Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid
· mitmeaastane kahepaikne taim · seisva või aegalase vooluga veega veekogudes · augustist septembrini · kuni 1,5 m · õied on roosakad Räni-kardhein · sugukond kardheinalised · ülemaailmse kosmopoliitse levikuga mageveetaim · vars kuni 3 m · toitaineterikastes seisvates või väga vaikse vooluga veekogudes · kasutatakse akvaariumides ja veekogude puhastamiseks · sisaldab räni juurtes Väike lemmel · Lemna minor · mitmeaastane veepinnal ujuv taim · sugukond lemlelised · pikkus 4 mm laius 3mm · maailma väikseim õistaim · tallusetaoline võsu · narmataoline mitteharunev juur · õied ühesugulisedja ilma õiekatteta · viljas 1 seeme, mis talub ebasoodsaid ilmastikutingimusi, talvitub veekogude põhjas · vegetatiivselt, paljuneb harva seemnetega
Vee liikumine taimedes Taimed võtavad mullast vett juurte kaudu, kust see liigub varre juhtkudedesse, mis mööda juhtsooni transpordivad vee lehtedesse. Vesi lahkub lehtedest veeauruna õhulõhede kaudu- transpiratsioon. Vesi liigub taimes vooluna hüdrostaatilise jõu abil ja difusiooni ning osmoosi teel (molekulide kaupa). Intensiivse kasvu ajal paneb vee liikuma lehtede transpiratsioonist tingitud veedefitsiit ja kapillaarne tõmme ülespoole. Varakevadel, kui juurtes on varuainete hüdrolüüsi tõttu kõrge lahustunud ainete kontsentratsioon, neelavad juured vett osmoosi teel. Juurtes kujunev kõrge veepotentsiaal tekitab juurerõhu, mis surub vett juurtest maapealsetesse organitesse. Kõige aktiivsemalt omastab mullast vett piirkond juuretipust ca 0.5 cm ülespoole, ulatudes umbes 10 cm-ni, rakud, mille küljes on juurekarvad. Juurekarvade poolt neelatud vee liikumine kesksilindri juhtsoontesse
meremehed soovitud asutused kergesti üles leiaksid ja otsimisega linnakodanikke ei segaks. Samas on punast värvi ja punaseid laternaid prostitutsiooniga seostatud juba väga pikka aega ja käibel on mitmeid võimalikke seletusi nende seoste põhjuste kohta. Punane keemias Purpuriin ehk 1,2,4-trihüdroksüantrakinoon on puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, mida leidub südalehise punavärviku (Rubia cordifolia) juurtes. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas
tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest. Vastavalt värvusele jagunevad plastiidid: 1) leukoplastid värvusetud; asuvad juurtes, viljades ja seemnetes; neil on varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab
tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana. Erinevate mürgiste ainete kogus taimes on vägagi erinev. See oleneb nende kasvukohast ja kasvutingimustest samuti ka arengujärgust. Alkaloidid on kõige ohtlikumad toimeainetest, kahjustades eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral leidub neid kõikides taimedes- eelkõige seemnetes, koortes ja juurtes. Glükosiidid kahjustavad enamjaolt südametööd või põhjustavad vere erütrosüütide lagunemist ning eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ka ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville. Maailmas on tuntud mürgiste taimede liike ligi 1000, mis on väga väike osa sellest, kui palju taimi Maal tegelikult kasvab (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Paljud mürktaimed
Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi? Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste. Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks? Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb. Seenerakk Seeneraku tunnused: Eukarüoot (tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga) Heterotroofne (seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud organilist ainet) Saprotroofid (toituvad surnud orgaanolisest ainest) Biotroofid (toituvad elusast orgaanolisest ainest) Hüüfid (seeneniidid)
Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid. Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid on punased, kollased, oranzid. Nende tülakoidides on karotinoidid, mis nende värvuse tagab. Annab õitele värvuse, mis meelitab ligi. 3. Kloroplastid on rohelised ja nende värvuse annab klorofüll. Kloroplaste on vaja fotosünteesiks. Kloroplastid ei kannata madalt temperatuuri, selleks lähevad sügisel lehed ka kollaseks.
Nad ühendavad kahte rakku. Plastiidid Nad saavad alguse Proplastiididest, millest saavad kujuneda kolme tüüpi plastiidid: 1. Kloroplastid roheline klorofülli sisaldavad organelli ülesanne on fotosüntees. Vartes ja lehtedes kõige rohkem. 2. Kromoplastid pruun, kollane, oranz, punane ligimeelitav funktsioon viljadelevitajatele. Õites, lehtedes sügisel, viljades. 3. Leukoplastid värvusetud varuainete säilitamine. Juurtes - mugulates, viljades. Taimerakus ei ole tsentrosoomi! Muud organellid, mis loomarakus, on olemas. SEENED, 02.02.10 · Hüüf seeneniit · Mütseel seeneniidistik · Paljunemine eostega, kui on soodasd tingimused, siis paljunevad pungudes. · Toituvad surnud orgaanilistest ainetest. Seened on võimelised lagundama tselluloosi. NAD ERITAVAD KESKKONDA ENSÜÜME, mille osavõtul toimub toitainete lõhustumine ja need lõhustunud osakesed imetakse läbi hüüfi pinna
Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K. Huumus on taimede jaoks oluline N-allikas, 90% lämmastikust pinnases on orgaaniline. Taimed tarbivad N enamasti nitraadina. Enne, kui hakati kasutama kunstväetiseid, kasutati pinnase lämmastiku varude täiendamiseks kaunvilju. Selliste taimede juurtes nagu soja, lutsern, ristikhein on olemas juurte struktuuriga seotud sümbioosbakterid, mis võivad atmosfääri lämmastikku siduda. Kaunviljad võivad lisada pinnasesse kuni 11 kg lämmastikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav kunstväetistega lisatava kogusega. Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess). Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla a) Assimilatsioonikude – rakud sisaldavad kloroplaste b) Säilituskude – rakud sisaldavad leukoplaste (varuaine); paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid)
Vee liikumine saab sellistes puudes toimuda uues kevadel moodustunud puidus. Seetõttu sellised puud lehtivad hilja (tamm, saar, jalakas jne.). Ka hajussoonelistes puudes võib talvel veetustumise tingimustes toimuda kavitatsioon, kuid kevadel õhumullid juhtsoontes kaovad kui tegemist on veetustumise suhtes tolerantsete taimedega 46. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes vee liikumist võivad põhjustada nii juurtes paiknev lükkav jõud nn. juurerõhk kui ka lehtedes paiknev tõmbav jõud transpiratsioon Juhtsoontega ühendatud manomeeter näitab tavaliselt madalat positiivset rõhku ligikaudu 0.1 MPa (vahel kuni 0.5 MPa). (PÕHJUS): Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo- ja eksodermi tasandil aktiivselt sümplasti. (Vajalik aeroobne keskkond ja ATP
valmistatud kohvis keemiliselt rohkem kui seisnud kohvis. Ja me võime teada saada kui palju kasulikke efekte äratab kofeiin ja milliseid keemilisi komponente on kohvis. Nikotiin Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku
ahelad. · Fruktaane sünteesivad sahhroosist nii taimed, seened kui ka bakterid. · Fruktaanidest on prebiootiline toime tõestatud inuliinil ja inuliini struktuuriga oligofruktaanidel · Inuliin (beeta-1,2-side Fru jääkide vahel) · Tööstuslikult toodetakse inuliini siguri juurtest. Seal on inuliini palju, kuni 80% juure kuivkaalust. Siguriga kohv! · Inuliini on palju ka daalia ja ohaka juurtes ning topinamburis (Jerusalem artichoke, Helianthus tuberculosus · InuliInil on jämesooles bifidobakterite kasvu stimuleeriv toime (genoomis ka inulinaasi geen) · Toiduainetetööstuses on inuliini kasutatud: · Lisandina vorstidele (rasva asendaja) · Leivas-saias · küpsistes · magustoitudes · Kastmetes · Imikute piimasegudes
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
Võrgendikoilased on enamasti valged, väikeste mustade täpikestega punkteeritud tiibadega. Vastsed elavad hulgakesi koos võrgendist pesas, hiljem liiguvad laiali, kuid tegutsevad võrgendi all. Nukkuvad sealsamas siidjas kookonis. Toomingatel on tavaline toominga-võrgendikoi, õunapuudel õunapuu-võrgendikoi. Klaastiiblased on kiletiivalisi või kahetiivalisi (sääski) meenutavad liblikad. Tiibadel esinevad soomused peamiselt soontel. Vastsed kaevandavad puude või põõsaste okstes ja juurtes, ka vaarikavartes, harvem rohttaimede juurtes. Aiakahjur on sõstravartes elav sõstra-klaastiib ja vaarikavartes kaevandav vaarika-klaastiib. Suurim klaastiibadest on haava koore all või juurtes elav suur haava-klaastiib. Mähkurlased on väikesed, enamasti laiade ja tömpide tiibadega liblikad. Vastsed elavad võrgendiga kokkupõimitud lehtede või muude taimeosade vahel või viljades. Nende hulgas on väga palju kahjureid. Õunu kahjustab õunamähkur,
alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui
suhtes serviti. Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste
· Sklerenhüüm - puidukiud, otstest teritunud, puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega, surnud rakud(niinekiud), rakuseinad koosnevad tselluloosist, ei ole puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk. PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM · Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti; · Säilitskude paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites · Aerenhüüm paikneb õhujuurtes, veetaimedes jne. ERITUSKOED · Toodavad tahkeid või vedelaid aineid: piimanäärmed, nektaariumid, näärmekarvad · Orgaaniline aine: laskuv vool, taimeelusosa ehk sümplast, tsütoplasma väet ehk plasmodesm ühendab taimerakke; liigub mööda niineosi(sõeltorud). · Anorgaanilised ained: tõusev vool, apoplast(rakuvaheruum), puiduosa, trahheed, trahheiidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
