Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"juurestiku" - 138 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Taimeväetised

Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv lakkab enneaegselt, õitsemine ja viljade valmimine algab tavalisest varem. Liigväetamisel: Võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestiku kasv jääb pealsete kasvule alla, Pikeneb taimede kasvuperiood ja viljad ei valmi, puittaimed ei lõpeta sügisel kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut....

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Söömise kiirus on pärandatav. Pidev söömine kestab 30 minutit, kogu kestvus 4 tundi ja siis pikem vaheaeg mäletsemiseks. Eritab sülgepäevas 200 liitrit. Heintaimedest osa liike taluvad kärpimist paremini. Üldiselt loob karjatamine tiheda rohukamara,. Kärbitakse ebaühtlaselt ja vaja järelniitmist. Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele...

Agronoomia
49 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Mullavesi paisub jäätudes ja külmunud mullaga koos kerkivad üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui selline sulamine-külmumine kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha...

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tutvustatakse taimekasvatust

Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ­ ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel. Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võ...

Taimekasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Metsa uuendus

Taime kinnikiilumiseks tehtud uue lõhe lohakas kinnivajumine või lahtijätmine-taim kuivab. 13.Längistutus. Kiilistutuse üks varjante mida tehakse paepealsetel muldadel ja rähksetel muldadel. Längistutusel tehakse istutuskõplaga 45 kraadi all lõhe, kuhu istutatakse männiseemik ning lõhe vajutatakse kinni sarnaselt kiilistutusega. On soovitatav et taim jääks ladvaga põhjakaarde. Längistutuse puuduseks on juurestiku ebaühtlane areng viltuse asendi tõttu. 14.Labidaauku istutamine. Augu põhja tehakse huumusmullast koonus, mullele toetuvad istiku laiali asetatud juured, peale puistatakse ka huumusmulda. Augu kohta peab jääma kerge küngas, mis on talltud jalaga kinni. Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad. 15.Potitaimede istutamine. Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö...

Metsandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

MÄNNI MAJANDAMINE

Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks. Metsa ja häilu servas kasvavate puude võrad on ühepoolsed. Selleks, et mändide võrad oleksid sümmeetrilised ja et nad ühtlaselt laasuks, peab puude vahekaugus noores ja keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4...

Metsamajandus
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Meeldejätmine

3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5...

Uurimistöö ja õppimise...
39 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda. Silmas tuleb pidada seda, et kevadel õitsevatel enelatel on enamasti lühike kasvuperiood ja neid tuleb paljundada varakult, enne kui võrsed jõuavad puituda. Pikkade üheaastaste võrsetega enelaid on lihtne paljundada ka pistokstega. Tuhkurenelat saab paljundada ka juurevõsudega...

Ilutaimede kasutamine
58 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

Veini koolitus.

Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest....

Toiduainete õpetus
30 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Puit ehitusmaterjalina

Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400­500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule.Lülipuit ja maltspuit on sama tooniga...

Ehitus materjalid ja...
28 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

Iga ökosüsteemi iga taseme saab jagada elementide gruppideks, selle aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: 1.Integratsiooni kriteerium - käsitletakse funktsionaalseid nende integreerituse tasandil. Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo tüübid, suurus, lehestruktuur, juurestiku sügavus, sümbiootilised kogumikud, gaasivahetuse parameetrid jne. 3.Ruumilise korrastatuse kriteerium - horisontaalne ja vertikaalne jaotus sõltumata taksonoomilisest kuuluvusest, n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5...

Bioloogiline mitmekesisus...
81 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

1.8 Õistaimed : Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled : Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor. Vanematel taimedel esikoore välimised rakukihid korgistuvad ja moodustavad epibleemi asemele eksodermi.Esikoore kõige sisemine kiht on endoderm.Puitunud endodermi rakkude vahele jäävad üksikud elusad läbilaskerakud ,mille...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel. Sügava juurestiku tõttu on tormikindel. Võib saada 300-400 a. vanaks . Raieküpsus saja aasta vanuselt. Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk ­ tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a...

Metsakasvatus
174 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Karusmari

Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taimekaitse ME 2012

Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku , teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast. Paljunevad peamiselt seemnetega.harilik ussikeel, kollane mesikas, villtakjas Pikaealised: Pikaealised umbrohud jagunevad vegetatiivse levimise alusel: · Paiklikud (ehk vegetatiivselt vähe levinud) mets-haraputk, põldjumikas, kaarkollakas,...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Botaanika loengukonspekt

Kärpimisel teevad loomad ühes minutis 30-90 hammustust. Söömise kiirus on pärandatav! Pidev söömine kestab umbes 30 minutit, umbes 4-5h kestab söömine kokku. Siis tuleb pikem vahe. Mõned liigid taluvad hästi kärpimist. Üldiselt soodustab karjatamine tiheda rohukamara teket. - Tallamisel on head ja halvad küjed. Tallamise tagajärjel muld tiheneb, õhureziim halveneb ning juurestiku ja mullasiseste võsundite kasv pidurdub. Vanadel rohukamaratel tallamine soodustab õhuvahetust rohukamaras. - Väljaheidetega satub tagasi suur hulk toitaineid. Arvestatakse, et üks lehm jätab aastas karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile sõnnikule. Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Tomatite kasv erikeskkondades

3 Vesi Vesi on temperatuuri kõrval olulisemaid tegureid taimede elus, sest rohelised taimed ei saa veeta eksisteerida, samuti on vesi soojuse kõrval oluliseks teguriks taimede tonaalsel jaotumisel.(Laas 1967) 9 Taimekoed on väga veerikkad, sisaldades kuni 80 protsenti ja isegi rohkem vett. Vee koos vees lahustunud mineraalsete ühenditega hangib taim mullast juurestiku abil. (Laas 1967) Juurte poolt hangitud vesi kulutatakse: 1. orgaanilise aine sünteesiks 2. transpiratsiooniks 3. säilib vesi taimede kudedes ja rakkudes vajaliku turgori saavutamiseks (Kõige rohkem vett kasutavad taimed transpiratsiooniks.)(Laas 1967) Orgaanilise aine moodustamiskeks kuluva vee hulk on tühine, võrreldes transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem....

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Pidev söömine kestab umbes 30 minutit, siis tehakse väike paus ja nii kestab see 4 - 5 tundi. Osad taluvad kärpimist, teised mitte. Kärpimisel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Hea on see et soodustab tiheda rohukamara teket, halb on see,et osa rohtu jääb söömata, tuleb teha järel niitmist. Tallamine ­ on oma head ja halvad küljed, põhiliselt on halvad..tallamise tagajärjel muld tiheneb, õhku on vähe ja mullas juurestiku ning võsundite kasv pidurdub. Palju oleneb ka taimeliigist, on selliseid mis taluvad näiteks : aasnurmikas, karjamaa raihein, valgeristik. Mingisugune soodne mõju võib olla ka vanade rohumaade tallamisel. Ülemises 5-6 cm kihis, toimub õhuvahetus. Väljaheited ­ nendega satub suur hulk toitaineid tagasi. Üks lehm jätab karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile. Väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust...

Agronoomia
35 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 3­12 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel. Võimsa juurestiku tõttu talub hästi põuda ja teda kohtab ka stepialadel. Nagu kõik teisedki õunapuuliigid, on mets-õunapuu putuktolmleja ning tema seemneid levitavad linnud ja imetajad. Vilja läbimõõt on 2­2,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks....

Geograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun