olevad poorid kokku. Olulisim erinevus ülapinna ehituses: kuuse-juurepessu koorikut katab pehme viltjas kiht. Kõikjal sagedane,paljudes kohtades väga arvukas. Kasvab elusate kuuskede alusel ja juurtel, viljakehad arenevad aga peamiselt kändudel ja lamatüvedel. Kõige kahjulikum kuuse patogeen Eestis. Kuusel põhjustab juurepess kasvupidurdust nagu männilgi, kuid erinevalt männist ka tüves kõrgele ulatuvat tsentraalset mädanikku. Pinnalähedase juurestiku tõttu lõpeb kuuse elu juurepessu nakkuse korral enamasti tuuleheitena. · Juurepruunik Phaeolus schweinitzii Pruunmädaniku tekitaja. Üheaastane. Üleilmse levikuga; lõunapoolkeral lehtpuudel, põhjapoolkeral okaspuudel. Meil leitud parkides vanade lehiste ja väga harva ka metsades mändide kändudel ning juurtel. Jalaga, suur v väga suur, kübar sagely korruseline v lühestunud, kergesti murduv, kuivalt kerge ja habras, murenev
männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel. Sügava juurestiku tõttu on tormikindel. Võib saada 300-400 a. vanaks . Raieküpsus saja aasta vanuselt. Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a
Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood
Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine
harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud
mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh
Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad
o Inimene (põlengud, saasted) Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess o Põhjustab igas vanuses juurte ja tüvede mädanikke o Maailmas üle 150 kahjustavaid liike, Eestis peamiselt Ku ja Mä o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel.
1.Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus inimtekkeliste
SEEMNED suured, tugevad Ajalugu Teada on, et leeskputke hiilgeaeg oli keskaeg, kui teda peeti seksuaalsust suurendavaks taimeks ja kasutati nõiajookides südamevalu vastu. Kasvatamine Seemned külvatakse sügisel u. 1 cm sügavusele avamaale või kasvatatakse taimed kevadel toas ette. Alalisele kasvukohale istutatakse järgmisel kevadel, arvestades kasvuruumiks 60 80 cm taimele. Kui tahetakse saada suuremat lehtede massi, siis tuleb õisikud ära lõigata. Paljundamine seemnetega, juurestiku jagamise teel. Saagi kogumine Õrnu lehti võib kogu suve läbi korjata ning kasutada värskelt või kuivatatult. Kui taim maha lõigata umbes 10 cm kõrguselt mullapinnast, võrsub ta kiiresti uuesti. Ka juuri kasutatakse toiduvürtsina. Juured kaevatakse üles teise või kolmanda aasta sügisel, pestakse ja kuivatatakse veidi. Poolkuivanud juured tükeldatakse ja seejärel kuivatatakse lõplikult. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse köögivilja-, liha- ja kalatoitude juures
kahjustajatele maksimaalselt vastupidavaks · Nt maakirp kahjustab redist idulehe faasis kõige kergemini. Nii võid kaotada kogu saagi. Suurema taime korral maakirbu närimine taime kasvu ei häiri. · Mulla piisav orgaanilise aine sisaldus (kompost, sõnnik, mineraalväetised)! ( Annab taimele toitu, suurendab mullaelustiku mitmekesisust ja seega tagab kahjuritele rohkem vaenlasi, paraneb mulla struktuur parem juurestiku areng ( ( Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral) ( ( Tasakaalust väljas toidu maitse muutub, taime arengufaaside läbimine muutub, koed jäävad õrnemaks ja kahjustusi esineb rohkem, ka sekundaarseid kahjustusi ( ENNETAV 4. Taimekasvatuslikud võtted Külvikord kultuuride järgnevus, mis tagab taimedele parimad toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut
Protsessi nimetatakse hapniku fikseerimiseks. Protsessi katalüsaatoriks on ensüüm oksügenaas, mis jaguneb mono- ja dioksügenaasiks. 9. Juuresüsteemid. Mükoriisa. Juurestik erineb liigiti. Üheidulehelise taime juure arenemine algab kolme kuni kuue esmase juure pinnale kerkimisega idanevast seemnest. Edasise kasvuga kaasneb kõrvalt tulev juur, mida kutsutakse tugijuureks. Aja jooksul pea- ja tugijuure telgjooned kasvavad ning moodustavad kiulise juurestiku.Kaheiduleheliste taimede juurestik koosneb ühest juureteljest, mis võib pakseneda kambiumi aktiivsuse arvelt. Külgmine juur moodustab laialt hargneva juurestiku. Meristeemitsoonis rakud jagunevad mõlemas suunas moodustamaks rakke, mis eristuvad juurte kudedeks ja juure tippude suunas, et moodustada juurekübar. Juurekübar kaitseb õrna meristeemi rakku, kui juur läbib pinnast. Juurekübar on nagu keskus, mis juhendab juure kasvu allapoole
mullaelustiku: bakterite, vetikate ja taimestiku kooselu tulemusena. Selleks kasutatakse erinevates piirkondades erinevaid taimeliiki (sest erinevates kohtades kasvavd erinevad taimed). Idee on selles, et reovett pannakse puhastama bakterid, vetikad ja taimed. Talvel taimed ei kasva, nad surevad. Sellised taimed tuleb ära koristada, nad ei tohi sinna vedelema jääda, sest kui nad seal vees lagunema hakkavad, siis tekib sekundaarne reostus! Taimed pakuvad on juurestiku ümber hapnikku bakteritele, et nad saaksid toimetada. · Avaveemärgalad sageli õhukese veekihiga ja vesi juhitakse alale ja alal kasvavad taimed. Kasutavad fosfori- ja lämmastikühendeid, bakterid kasutavad jällegi taimede poolt vette antud hapnikku · Juurekihtpuhastid - taimed on istutatud filtrisse. Vesi juhitakse läbi selle filtri, kus taimed kasvavad ja taimed kasutavad sellest veest enda jaoks vajaliku ja annavad vastu hapniku
kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa, Kärpimisega 30-90 ampsu. Söömise kiirus on pärandatav. Pidev söömine kestab 30 minutit, kogu kestvus 4 tundi ja siis pikem vaheaeg mäletsemiseks. Eritab sülgepäevas 200 liitrit. Heintaimedest osa liike taluvad kärpimist paremini. Üldiselt loob karjatamine tiheda rohukamara,. Kärbitakse ebaühtlaselt ja vaja järelniitmist. Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele
samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam
Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust.
Peale karjatamist jääb laiguline pinnas. Kärpimisel teevad loomad ühes minutis 30-90 hammustust. Söömise kiirus on pärandatav! Pidev söömine kestab umbes 30 minutit, umbes 4-5h kestab söömine kokku. Siis tuleb pikem vahe. Mõned liigid taluvad hästi kärpimist. Üldiselt soodustab karjatamine tiheda rohukamara teket. - Tallamisel on head ja halvad küjed. Tallamise tagajärjel muld tiheneb, õhureziim halveneb ning juurestiku ja mullasiseste võsundite kasv pidurdub. Vanadel rohukamaratel tallamine soodustab õhuvahetust rohukamaras. - Väljaheidetega satub tagasi suur hulk toitaineid. Arvestatakse, et üks lehm jätab aastas karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile sõnnikule. Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
karakteristikud, jne. Iga ökosüsteemi iga taseme saab jagada elementide gruppideks, selle aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: 1.Integratsiooni kriteerium - käsitletakse funktsionaalseid nende integreerituse tasandil. Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo tüübid, suurus, lehestruktuur, juurestiku sügavus, sümbiootilised kogumikud, gaasivahetuse parameetrid jne. 3.Ruumilise korrastatuse kriteerium - horisontaalne ja vertikaalne jaotus sõltumata taksonoomilisest kuuluvusest, n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5
tegemine. 12. Juur 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: Tervis ja ohutus: Õppevahendid: võilille ja juurviljad, juurte tervisliku käitumise sammas- ja teelehe kasutamisvõimalused oskuste arendamine, narmasjuurestikuga juurestiku Kunstiõpetus: mürgised taimejuured, taimede näidised(1); võrdlus. erinevate elusobjektide juurviljade toiteväärtus mikroskoop ja kujutamine õigetes püsipreparaadid(2). 2) Praktiline töö mikroskoobiga: proportsioonides
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
• Täidab toitainete säilitus- funktsiooni; • Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuule korral Juurte jagunemine: • Peajuur kinnitab puu pinnasesse. Tugevalt arenenud peajuurega juurestiku nimetatakse sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad märgatavalt külmemad kui liivmullad. Järelikult saab soojanõudlikumate kultuuride külvi kevadel varem alustada liivastel, nö kergetel muldadel. Sügisel on savimullad üldisemalt soojemad kui liivmullad. Loomulikult idanevad seemned kõrgematel temperatuuridel kiiremini, kuid liiga kõrged temperatuurid võivad osutuda siiski ebasoodsaks. Kui aga mullatemperatuur on pikemat aega liiga madal, siis võivad
Sellest oleneb toodangu võime. Pidev söömine kestab umbes 30 minutit, siis tehakse väike paus ja nii kestab see 4 - 5 tundi. Osad taluvad kärpimist, teised mitte. Kärpimisel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Hea on see et soodustab tiheda rohukamara teket, halb on see,et osa rohtu jääb söömata, tuleb teha järel niitmist. Tallamine on oma head ja halvad küljed, põhiliselt on halvad..tallamise tagajärjel muld tiheneb, õhku on vähe ja mullas juurestiku ning võsundite kasv pidurdub. Palju oleneb ka taimeliigist, on selliseid mis taluvad näiteks : aasnurmikas, karjamaa raihein, valgeristik. Mingisugune soodne mõju võib olla ka vanade rohumaade tallamisel. Ülemises 5-6 cm kihis, toimub õhuvahetus. Väljaheited nendega satub suur hulk toitaineid tagasi. Üks lehm jätab karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile. Väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust
pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 312 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel. Võimsa juurestiku tõttu talub hästi põuda ja teda kohtab ka stepialadel. Nagu kõik teisedki õunapuuliigid, on mets-õunapuu putuktolmleja ning tema seemneid levitavad linnud ja imetajad. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks.
Vee ja mineraalainete kättesaadavus Taimede peamine koostisosa on vesi ◦ 85-90% ◦ Kõik füsioloogilised protsessid on veest sõltuvad ◦ Kõik keemilised reaktsioonid taimes toimuvad vesikeskkonnas ◦ Ainete transport taimede sees sõltub vesikeskkonnast ◦ Turgor Mineraalainete kättesaadavus mõjutab taimede kasvu ja arengut ◦ Mikrotoitained ◦ Makrotoitained Mis mõjutab toitainete kättesaadavust? Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast? Millises pinnases haruneb juurestik rohkem? Vee liikumine taimes Vee liikumise taimes tagab transpiratsioonivool Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja –vaheruumide süsteemi ja vakuoolide katkendliku süsteemi kaudu Transpiratsioon ◦ Stomataarne: õhulõhede kaudu ◦ Kutikulaarne: kogu lehe pinna
selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/ Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille
15 ained, sealhulgas raud. Kõiki neid aineid saavad taimed peamiselt mullast, ehkki mõndagi saab võtta ka lehtede kaudu õhust. (Pleijel 1993: 19). Soode puhul pole ka kahtlust, et kaltsium on üks olulisemaid tegureid, millest sõltub turvasmuldade viljakus (Valk 2005: 68). Puud nagu teisedki rohelised taimed saavad toitumiseks vajaliku süsiniku peamiselt õhust (Taimre 1989: 14). Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14). Peale selle, et vesi on oluline toitainete transportija on see vajalik ka süsihappegaasi fotosünteesiks. Viimase peale kulutab puu ainult osa veest, suurem osa aurustub lehtede või okaste kaudu ning mis on veevoolu liikumapanev jõud (Saarman, Veibri 2006: 26).
rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem. Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Puidu tihedus (450...470 kg/m3) sõltub puu kasvukohast
muutusi inimtegevuses. Pinnavormide suuruse järgi eristatakse megareljeefi (mandrid, ookeaninõod), makroreljeefi (mäestikud, ookeanisüvikud), mesoreljeef (pinnavormide kõrgusvahed 2100 m) ja mikroreljeefi (kõrgusvahed alla 2 m). R. mõjustab suuresti ökosüsteemide struktuuri ja levikut. Pinnavormide absoluutkõrgusest olenevad kliima ning muld- ja taimkate (kõrgusvööndilisus), nõlva ekspositsioonist ja kaldenurgast maapinnale langev kiirgusenergia, taimede juurestiku laad ja muldade püsivus (kallakpindadel esineb erosioonioht). Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp-i on muudetud, võib ta osutada mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust ja
Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. Pärast istutamist tuleb võraoksi kärpida. See on Vajalik võra ja juurestiku vahelise tasakaalu taastamiseks, sest istiku väljakaevamisel jäi osa juurestikust mulda, aga ka pungade puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume kuhjamine
kaua rohelised, hiljem tagasihoidlikult kollakad kuni pruunikad. Õied: pikkades rippuvates kobarates, kollakasrohelised, healõhnalised, õitseb pärast lehtimist, V- VI. Viljad: kaksiktiibviljad kuni 5 cm pikad, paiknevad 45 º nurga all, paljad, 1000 seemne kaal 85....90 gr., X. Mägivahtra puit on, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 20. Ginnala ja tatari vaher Tatari vaher (Acer tataricum L.) [tatárikum] Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias,
Acer pseudoplatanus - Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti kohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. · Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. · Mägivahtra puit on hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate
haakeseadisega ning tema tõstmine ja langetamine toimub kahe hüdrosilindriga. Kõige suurem juurimisjõud saadakse järgmisel juurimismeetodil. Traktori tagurdamisel süvistatakse kihvad kännu alla ning kangide pööramisega kangutatakse ta lahti. Seejuures kandub juurimisjõud raami ja külgkihvade kaudu pinnasele, vabastades traktori koormusest. Kangmasinatega saab ühe võttega juurida välja kuni 60 cm läbimõõduga kände. Juurijaid-kogujaid kasutatakse peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R-tüüpi hõlm, Hõlm on resti kujuline ja koosneb kihvadest , mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma kõrguse suurendamiseks. Mõnedes allikates nimetatakse selliseid tööorganeid ka "pinnase rehadeks". 59) Liikurteehöövlid
85....90 gr., X. Meil kasvab vanades mõisaparkides ja haljasaladel tihti, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Mägivahtra puit on hinnas (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Kuna mägivahtral on väga rikkalik sordivalik, siis parema ülevaate saamiseks kasutatud koguteose : Maples of the World, 1994, Portland: toodud jaotust: 1 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised: 1a: lehed sümmeetrilised, lehealus südajas: 'Amry'; 'Bruchem'; 'Constant P
Mets omakorda mõjutab tuult. Mets takistab õhumasside liikumist, seetõttu ongi metsas alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets ja mida tugevamini on arenenud võrad, seda enam on õhu liikumine takistatud. Talvel, kui lehti pole, ei suuda lehtpuumets tuult sama palju takistada kui suvel. MULD Puudel on oma eelistused kasvukohale. Just mullast, selle viljakusest ja niiskusrežiimist oleneb metsa liigiline koosseis, tagavara ja kasvukiirus, samuti juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused. Selleks, et oleks lihtsam erinevate mullaomadustega metsaosade vahel vahet teha, on välja mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles
maapinnalt põrkuv sademevesi ja sellega kaasnev pinnaosakeste väljauhtumine; maapinnaga kokkupuutuvast soklikonstruktsioonist kapillaarselt imenduv vesi; hügroskoopsed soolad; kondenseeruv vesi sokliosa sisepinnal; täiendav märgunud konstruktsiooni lagundav külmatsüklite vaheldumine; niiskes keskkonnas arenevad bioloogilised mõjurid (vetikad, sammal jne.), mis ei lase konstruktsioonil välja kuivada ja lagundavad oma juurestiku ja niidistikuga pinnakihti. 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid Vundamentide ja soklite seisukorra kindlakstegemiseks tehti ulatuslik väline vaatlus 162 puitkorterelamul, vaatlus seestpoolt uuritavates hoonetes ja keldriseina lahtikaevamine kolmes Tallinnas asuvas korterelamus. 2.5.3.1 Välise visuaalse uuringu tulemused Sokli kõrgus maapinnast kõikus 5 cm kuni 180 cm-ni. Sokli kõrgus on vähenenud, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
