Sisukord Sisukord................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................3 Fosforväetis............................................................................4 Fosforväetiste jaotamine..............................................................5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid........................6 Superfosfaat............................................................................8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Keemia osatähtsus põllu...
Kasut. Mulla bioloogiline aktiivsus aitab kaasa ainete lagunemisele ja muudab lämmastiku taimedele kultuurkarjamaal, niidul, põldheinas ja murude rajamisel. Kestvus on 5-6 aastat. kättesaadavaks. H kerahein: on 40-130 cm pikkuste püstiste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. karjamaal ja P- mõjutab taimede arengut, suurendab seemnesaaki, parandab talvekindlust,stimuleerib juurestiku arengut, niidul ning kestvus 10-13 aastat. soodustab valmimist. Fosfori muutumine taimedele kättesaadavaks sõltub mulla bioloogiliest aktiivsusest, Karjamaa raihein: On hõredapuhmikuiine 30-70 cm kõrge. Kasut. karjamaal ja murudes Kestvusjpn üle eriti bakteritest ja mükoriisa seentest. Mida suurem on mükoriisa bioloogiline aktiivsus ja huumusesisaldus, 10 aasta
mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid
Väetis viiakse niiskesse mulda. Peale väetamist tuleb taimed kiiresti loputada üle puhta veega, et pesta maha väetis, mis on sattunud alumistele lehtedele ja võrsetele, seda tehakse lehtede keemilise põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 gr 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult. Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub. Peale selle eritavad nad kärbumisel süsihappegaasi, mis on vajalik fotosünteesiks
Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal
Juuremädanikest võib märku anda okste näili- selt põhjuseta kuivamine; okaspuude puhul võib juu- remädanikule viidata okkamassi vähenemine, leht- puudel lehtede kahvatu värvus jm. Juuremädaniku diagnoosile annavad kinnitust ka juurestiku piirkon- nas läbi viidud kaevetööd või läheduses esinevad tor- miheitepuud, mille juurtel võib leida seeneniidistikku või viljakehi. Juuremädanikukahtlusega puud vajavad hoolikamat jälgimist kui terved puud.
Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist. Vananemisega kaasnevad muutused in.org-vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk. Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine. Org surma tingivad mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine. Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning
valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Ka võilille piimmahl on ravim. Sellest valmistatakse ka kautsukit. See on kummi tooraine. Võilill on meelistoiduks paljudele loomadele, näiteks küülikutele. Võilill on umbrohi, mis võib paljuneda nii seemnete kui ka juurestiku abil. Võilillest on väga raske lahti saada. Harilik hiirekõrv (kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi) Hiirekõrva pole looduses raske ära tunda. Juba päris suve algul võime tema kobarataolise õisiku alumises osas näha kolmnurkseid viljakesi. Kuna nende kolmnurkade terav tipp on suunatud allapoole ja ülemisest küljest on väike tükike ära lõigatud, siis meenutavadki need hiire kõrvu. Sellest ongi taim endale eestikeelse nime saanud. Teda on nimetatud ka rotikõrvaks
Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol., hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal. - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad.
Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid
ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. [10] Pärast istutamist tuleb võraoksi kärpida. See on Vajalik võra ja juurestiku vahelise tasakaalu taastamiseks, sest istiku väljakaevamisel jäi osa juurestikust mulda, aga ka pungade puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. [14] 2.3 Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume
Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 ...
okaste tõttu sageli kohata. 1.8 Õistaimed : Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled : Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor. Vanematel taimedel esikoore välimised rakukihid korgistuvad ja moodustavad epibleemi asemele eksodermi.Esikoore kõige sisemine kiht on endoderm.Puitunud endodermi rakkude vahele jäävad üksikud elusad läbilaskerakud ,mille
Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel. Ökoloogilised omadused: Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid. Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse. Eluiga kuni 300-400 aastat. 2) Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Männi puit on kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune
koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubadakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud
Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu. Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel. Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võ...
Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja hiliskülma suhtes, sügava juurestikuga ja paksu korba tõttu tulekahju korral vastupidav. Kuusk kannatab küllalt varju, kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuse läbi, on õhukese koore ja pinnaselähedase juurestiku tõttu tulekartlikum ning noores eas hiliskülmade ja päikesepõletuse suhtes tundlikum. Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel ei suuda kuusk oma varjutaluvusele vaatamata männi aladele tungida. Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd
korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane, mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui
..2 kihti mugulaid (kihtide vahele pannakse samuti kasvuturvast) ja kaetakse pealt jällegi 2...3 cm paksuse turbaga. Kasvusubstraat hoitakse pidevalt niiskena. Kasvuruum hoitakse valgena, ruumi temperatuur peaks olema 16...20°C. kui mugulatel on idud juba 5 mm pikkused, alandatakse temperatuuri 12°C-ni, hiljem mullatemperatuurini. Selliselt eelidandatakse mugulaid 15...20 päeva. Selle ajaga kasvavad mugulatele alla juured ja ilmuvad noored idud. Mugulad istutatakse vakku, sest juurestiku tõttu ei saa neid enam masinaga külvata. Selliselt eelidandatud kartulid annavad saaki väga varakult. Kartuli mahapanek Mahapaneku aeg: Optimaalne mahapaneku aeg on mai keskpaik, kui mullatemperatuur on soenenud vähemalt 7°C-ni. Lõuna-Eestis võib see aeg kätte jõuda 12...14 päeva varem kui Põhja-Eestis. Varem saab külvata ka kergetel muldadel, mis soojenevad kiiremini kui rasked savimullad. Mahapaneku viisid: Ajalooliselt tuntakse kolme viisi: 1
Ära hari liiga niisket ega liiga kuiva istutusala! Kasta pikkamisi ning pigem nõrgema veesurvega! Hoolitse kasvupinnase orgaanika eest; sillutamata aladel on see võimalik! Väldi tallamist; eriti ohtlik on liiga niiskete või liiga kuivade kasvupinnaste tallamine. 1.2.2. Kasvupinnase tihedus Et taimejuured leiaksid kasvukohale kinnitumiseks piisavalt tuge, peab kasvupinnas olema piisavalt tihe. Teiselt poolt halvendab liiga tihe kasvupinnas juurestiku veevarustust, gaasivahetust ning soojusrežiimi. Kasvupinnase tahke osa massi ja ruumala suhet nimetatakse kasvupinnase tahke 3 faasi tiheduseks. Tiheduse mõõtühikuks on kg/m . Tegelikkuses aga sisaldavad kasvupinnased keskmiselt 50% oma mahust poore, mis on täidetud õhu ja veega ning tahke faas moodustab ülejäänud 50%. Tahkete osade vaheldumist tühimikega nimetatakse lasuvuseks. Lasuvust
Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium
taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda. Suviseks istutamiseks tuleb taimed ette valmistada augustis, sealjuures saab saaki juba järgmisel aastal ja taimed talvituvad ka paremini. Kui istutada taimed alles oktoobris, et nad ei jõua ära juurduda, siis järgmisel aastal saaki ei saa. 14 Taimi võib istutada ka kevadel, sel juhul hoitakse tütartaimed emataimede juures. Joonis 7. Juurestiku hooldus enne istutamist Istikute vigastatud juured eemaldada, ülejäänud kärpida kuni 15 cm-ni. Joonis 8.Taime istutamine Istutada taim niiviisi, et selle juured on täielikult mullaga kaetud, end mitte puistata seda uute pungadega lehtede jalamile, takistab nende arenemist. 6. Maasika istandiku hooldus Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada
Eesmärgiks on selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/ Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile
kerkib ja juured rebitakse katki. Päeval jää sulab, muld vajub kokku. Lõpuks rebitakse taimejuured katki. Kahjustuvad eelkõige nõrkade, pinnalähedase juurestikuga noored taimed. b. Vesi Vee puudus või liig on sagedased põhjused taimede stressi tekkimisel. Liigvee korral mullas tekib anaeroobne keskkond ning taimejuurte hingamine on takistatud. Seetõttu eritab taim mulda rohkesti ogaanilisi happeid ja CO2, mis omakorda nõrgendavad juurestiku arengut. Füsioloogiline kuivus on probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus;
Samas juuri mbritsevat mulda asustavad mikroorganismid eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid. Tihti rakendatakse juurestiku mju hindamisel juurestiku/mulla mikroorganismide suhet, mis vrdleb juurestiku mikroorganismide arvu juurtest vabas mullas olevate mikroorganismide arvuga. See suhe sltub nii taime liigist kui ka juure ruumilisest paiknemisest ja on vahemikus 5-100, kuid enamasti 10-20 piires. Lisaks bakteritele on juurte lheduses suurem ka algloomade arvukus. Kirjanduse andmetel on risosfri mikroobikoosluse struktuur sltuv taime liigist. Oletatakse, et erinevad puu-ja
Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul
Juurijaid kasut ehitusplatsi pinnase puhastamiseks peale võsalõikajate või siis, kui pinnases leidub märkimisväärses koguses suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras). Juurijaid-kogujaid kasut peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R- tüüpi hõlm, mis on resti kujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma suurendamiseks. Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid
58. Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu mullast auramise teel väga suur ületades auramist vabalt veepinnalt, Öösel mulla ülakihi külmudes tõmmatakse sinna altpoolt järjest vett juurde, mis päeval aurab. Suvel lahkub vesi mullast peamiselt transpiratsiooni teel. Vastavalt juurestiku arenemisele kuivavad järjest sügavamad mullakihid. Neis kihtides, kuhu juurestik ei ulatu, veevaru peaaegu ei muutu. Sügisel veesisaldus mullas järjest suureneb. 59. Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub? Mullaõhu moodustavad: 1.) atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2.)biokeemiliste protsesside mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis erineb märgatavalt
mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel
Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk -kohrutus: Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale ja nõrgad juured võivad katkeda. Külmakorhutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1...2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel esineb külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kahjustus on väiksem, kui maapind on kaetud rohttaimedega. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku,
Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.
ilma korral valtige tosteseadmete maksimaalset koormamist. Kulmaga on teras hapram, mis suurendab tosteseadmete ja -vahendite purunemisohtu. 31. Nimetage mullatoode liike, vahemalt 5. Kirjeldage luhidalt. Raadamine on kändude, juurestiku, puude ja üksikute suuremõõduliste kivide kõrvaldamine, laadimine ja äravedamine või kohapeal likvideerimine. Tarbetud ja kõrvaldamisele määratud hooned ja rajatised lammutatakse. Lõhkamine. Tööetapid on: kaljupinnase puhastamine, puuraukude tegemine, laengute paigaldamine ja katmine, lõhkamine, kivide laadimine ja äravedu, lõhatud pinna puhastamine. Pinnase kaevamine. Selle tööoperatsiooni käigus kaevatakse pinnas vajaliku
Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda. Silmas tuleb pidada seda, et kevadel õitsevatel enelatel on enamasti lühike kasvuperiood ja neid tuleb paljundada varakult, enne kui võrsed jõuavad puituda. Pikkade üheaastaste võrsetega enelaid on lihtne paljundada ka pistokstega. Tuhkurenelat saab paljundada ka juurevõsudega
Kõdu on suure enamasti optimaalsed, kui raiuda keskealisi või kasutati loomade allapanuks. veemahutavusega: ta võib siduda kuni 250% vett noori puistusid, jääb Juured- Mets avaldab olulist mõju mullale oma oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), juurestiku kaudu. Metsamullad on tunduvalt kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad vähendades sellega pindmist äravoolu ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4- toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu
allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku
● Vars on püstine. ● Juur on harunev ja lihakas. ● Lehed tumerohelised, läikivad kaheli- või kolmetisulgjad. ● Õied kahvatukollased, väikesed liitsarikatena varre või okste ladvas, õitseb juulis ja augustis. ● Eestis kasvab ka metsistunult elamute läheduses, sagedamini läänesaartel. Kasvatamine ● Eesti tingimustes täiesti talvekindel. ● Kasvukoha suhtes leplik, kasvab ka poolvarjus. ● Paljundatakse juurestiku jaotamise teel või seemnetega. ● Tõusmed tärkavad 3 nädala jooksul. ● Kasvukohale istutatakse 60 x 80 cm. Saak ● Suurema lehesaagi saamiseks tuleks õievarred ära lõigata. ● Alates 2. kasvuaastast saab lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium
(Laas 1967) 1.3 Vesi Vesi on temperatuuri kõrval olulisemaid tegureid taimede elus, sest rohelised taimed ei saa veeta eksisteerida, samuti on vesi soojuse kõrval oluliseks teguriks taimede tonaalsel jaotumisel.(Laas 1967) 9 Taimekoed on väga veerikkad, sisaldades kuni 80 protsenti ja isegi rohkem vett. Vee koos vees lahustunud mineraalsete ühenditega hangib taim mullast juurestiku abil. (Laas 1967) Juurte poolt hangitud vesi kulutatakse: 1. orgaanilise aine sünteesiks 2. transpiratsiooniks 3. säilib vesi taimede kudedes ja rakkudes vajaliku turgori saavutamiseks (Kõige rohkem vett kasutavad taimed transpiratsiooniks.)(Laas 1967) Orgaanilise aine moodustamiskeks kuluva vee hulk on tühine, võrreldes transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem.
möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale: Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused (liigiline koosseis, tootlikkus jne) ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (võrastiku all on temperatuuri, valguse, niiskuse jm. keskkonnatingimused teistsugused, võrreldes mittemetsamaaga). a. Mõju varise kaudu Kõikides metsatüüpides toimub pidev toitainete ringlus, kuid voogude maht ja orgaanilise aine lagunemise kiirus võivad väga suures ulatuses varieeruda, sõltudes peamiselt mullaviljakusest ja puistu liigilisest koosseisust
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast. Paljunevad peamiselt seemnetega.harilik ussikeel, kollane mesikas, villtakjas Pikaealised: Pikaealised umbrohud jagunevad vegetatiivse levimise alusel: · Paiklikud (ehk vegetatiivselt vähe levinud) mets-haraputk, põldjumikas, kaarkollakas,
külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine
valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad. N puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak. Üleväetamise puhul on taime kasv lopsakas, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi, teraviljad lamanduvad. Taimedes N 0,5-4%. ARENG: Taimedes P tunduvalt vähem 0,1-0,3%. P on paljude keerukate valkainete, fermentide, vitamiinide koosseisus. Soodustab taimede juurestiku arengut. P puudus: pikeneb kasvuperiood, viljad ei valmi, taime kasv pidurdunud või lakkab. P küllus: kasvuperiood lüheneb, teraviljadel seisukindlus parem. P üleküllus: saak valmib varem. SAAGI KVALITEET: K 0,4-1,6% taimedes. Soodustab sahhariidide sünteesi, H 2O tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni taime põuakindlus. K antagonist Ca ja Mg 10-20 x rohkem (13...17) Ca
Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja külmunud mullaga koos kerkivad üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui selline sulamine-külmumine kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha
tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsa mõju mullatekkeprotsessidele (varise ja juurte kaudu): Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. a. Mõju varise kaudu: Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbi ka kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele muldadele on iseloomulikud aktiivne mikroobikooslus, rikkalik mullafauna, soodne veereziim ning kõrge toitainete sisaldus. Need on tegurid, mis tagavad mulda või mulla pinnale jõudnud orgaanilise aine kiire lagunemise ning toitainete mineraliseerumise.
samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam
oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik
tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale Kõige suuremat mõju avaldab mets mullaleläbi maapinnalelangeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega. Mõju varise kaudu Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbika kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele muldadele on iseloomulikud aktiivne mikriobiokooslus, rikkalik mullafauna, soodne veerežiim ning kõrge toitainete sisaldus. Need on tegurid, mis tagavad
männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel. Sügava juurestiku tõttu on tormikindel. Võib saada 300-400 a. vanaks . Raieküpsus saja aasta vanuselt. Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
