Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõike teedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alalt teisele, uue metsapôlvkonna rajamist pole peetud oluliseks. Mineviku metsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga. Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamise eest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil. Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema esialgu väiksem 45 kui juurdekasv. Näidetena võib tuua mitmeid Aafrika riike, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure. 2
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. 4. Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli) Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli) loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65 Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul:
Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade üleraie; röövraie väärispuidu osas; metsade pindala vähenemine alepõllunduse ja puude
meri reostub ja kalasus on vähenenud seoses ülepüügiga. METSANDUS Tähtsus toodavad hapnikku ja seovad süsihappegaasi, kasvu ja elupaik elukeskkonnaks, seovad mulda ja aitavad ära hoida erosiooni teket, reguleerivad kliima muutusi, aitavad ära hoida maanihkeid ja üleujutusi. Ekvatoriaalsete vihmametsade hävitamine hukuvad maailma ainulaadse taime ja loomaliigid. Metsamajanduse põhinõue raiemaht ei tohi ületada metsa aastast juurdekasvu, või peab olema sellega tasakaalus. Metsamajandus tegeleb metsade istutamisega ja külvamisega, hooldus raiega, kahjuri tõrje tegemisega, seemente varumisega, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutiidete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsade puudumine Liibüa, Saudia Araabia, Egiptus, Alzeeria, Iraan, Iraak, sest seal on kas liiga kuum, kuiv või külm.
kasutama, siis lülita enne magamajäämist see kindlasti välja. Tööl: Kui vähegi võimalik, püüa istuda võimalikult kaugele sellistest masinatest nagu koopiamasinad, faksid jt. Kui töötad arvutiga, siis veendu, et sul oleks ekraanikate. 8. Sõnasta termodünaamika esimene ja teine printsiip Esimene printsiip, kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Teine printsiip: Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. 9
· Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele.
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
(pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) · Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis · Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. The Amazon Rainforest Metsaraie maht · Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu
Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM
Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM
Või äkki on see fade ja sealt. lesson7.c üks viis seda teha. Paraku see lahendus imeb - see on põhimõtteliselt suur vastik hõivatud ootama, mis takistab teil saada mingit tegelikku tööd samas teeniva Pulsilaiusmodulatsiooni. Kuna meil õppida riistvara PWM, kohaldamise Note 130 on sinu sõber. Kuigi see on kirjutatud AT90S8 ja ei kasuta gcc, üldpõhimõtted on ikka kasulik. First off, sa pead taimer genereerida impulsse. See on loodud counter perioodiliselt juurdekasvu ja võrrelda registreerima. Selles näites TCNT0 on counter süsteemi kella perioodiline juurdekasvu (CS = 1) ja OCR0A kui võrreld registreerima. § 13.3.3 on ATmega168 Andmeleht ütleb, et PORTD.6 on väljund pin OC0A. Kõigepealt kontrolli register TCCR0A tuleks kehtestada kiire PWM režiimis. Siis võrrelda režiim (pöörata / mitteinverteeriv) on sätestatud ka kontrollgrupis register. Siinkohal oleks hea initsialiseerida taimer
abikaasale toimetulekuvahendid ka pärast abielu lõppemist. Abieluvarareziim-abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum, mille eesmärgiks on tasakaalustada mitmesuguseid sageli vastandlikke huve: l) abikaasade isiklikud vs üldsuse huvid; 2) abielumehe vs abielunaise huvid; 3) abikaasade vs kolmandate isikute huvid. Kehtiv abieluvarasüsteem (varasuhte valik): varaühisus; varalahusus; vara juurdekasvu tasaarvestus. Kui varasuhte valikut ei tehta, kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. Varasuhe tekib seadusjärgselt abielu sõlmimisel. Varasuhe lõpeb abielu lõppemisel, teise varasuhte valikul,varaühisuse lõpetamisel kohtus. Ühisvara-abikaasade ühisomandis on varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikut ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole
ankeet, kuhu kirjutatakse kõik faktid konkreetse sündmuse kohta, lisatakse fotod ning kantakse digitaalsele kaardile. Tänu aastal 2008 jõustunud määrusele kompenseeritakse suurkiskjate poolt tekitatud kahjustusi ja kahjustustest teatamine on suurenenud ning tänu sellele paranenud ka ekspertiisist saadavad andmed. Eelkõige saadakse läbi kahjustuse uurimise olulist teavet hundi paiknemise ja juurdekasvu muutuste kohta (Kübarsepp ja Männil 2010). Loomulikult kasutatakse eelpool mainitud meetodeid ka teiste liikide puhul (Männil et al.2011) ning pea kõikide ulukite loendamiseks kasutatakse ruutloenduse ehk ulukijälgede transektloendust, mille käigus registreeritakse lumelt leitud ulukite jäljeradade registreerimist kindlatel ruudukujulistel (ca 12 km pikkustel) püsimarsruutidel (Veeroaja 2011) Ulukite ja kiskjate arvukuse muutusi näitavad järgmised näitajad:
tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis
Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi
kõrvale tühermaale üles ehitatud ning kus sageli puudub nii vesi kui elekter. Aafrika Vabariigis sureb iga päev aidsi 1500 inimest Aidsibeebisid või orbusid on poolteist miljonit, seda on rohkem kui eestlasi. Päris kõhedust tekitav või mis ? UNESCO andmete kohasel saab suurem osa lapsi maailmas koolis käia, vaid Aafrikas on õppimisvõimalused piiratud. Kooliskäimist Aafrika riikides takistab sageli vaesuse, haiguste ja rahvastiku kiire juurdekasvu nõiaring. Kuigi haridus, kultuur ja majanduslik kasv on omavahel tihedalt seotud, ei mõisteta arenevates maades tihtipeale hariduse tähtsust. Lastevanematel on sageli majanduslikult väga raske ning sellisel juhul rakendatakse lapsed tööle, kus on küll kiiremad tulemused, kuid pikaajalisemas perspekstiivis oleks kasulikum lapsed haridusega kindlustada, kuigi sellises juhul ei tule kasu nii ruttu kui soovitakse. JA seepärast on ka levinud lapstööjõu väga laialdane kasutamine
- Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3) - lapsed vanus kuni 14 aastat. - täiskasvanud vanus 15 64 aastat. - eakad vanus 65 ja enam aastat. 8. Rahvastiku vananemine ja probleemid.
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast tu...
saavutatakse uuesti positiivne mõ ju. Jõuharjutuste sooritamisel maksimaalses tempos on nende arenduslik mõju lihasjõule tühine. Suurim treeniv efekt ilmneb keskmise tempo pohul. Veelgi suurema efekti annab harjutuste tempo varieerimine (Viru 1988). Jõu areng puudub, kui jõuharjutusttel raksendub vähem kui 20-30% maksimaaljõust. Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele.
(31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur- Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000)
ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonW...
Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm, abs- absoluutväärtus, Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD:
Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas Intensiivsus ja progress Raskus tuleks valida selliselt, et jõutaks sooritada seeriaid 1015 kordusega 12 ja 13 kordus peaks nõudma tõsist pingutust, kuid 15ne seeria suudetakse siiski lõpetada Intensiivsust tuleks tõsta ja sellega kohaneda järkjärgult Jõu juurdekasvu ja näitajate paranemise korral tuleks esmalt tõsta korduste arvu Esmalt tuleb saavutada maksimaalne korduste arv ning alles seejärel suurendada vastupanu Seeriate arv Sarkopeeniat detailsemalt uurinud teadlased soovitavad kasutada vähemalt ühte seeriat lihasrühma kohta On tõenäoline, et suurem seeriate arv annab ka paremaid tulemusi Seeriate arvu määrab ka harjutaja vanus, tema tervislik seisund ja teised
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8
Erilist tähelepanu pööratakse energiamajandusele ning telekommunikatsioonisüsteemide ja transpordi arengule. MERCOSUR Lõuna Ühisturg 1991. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on ka mitmesugused toorainekartellid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvaid ja eksportivaid riike. (OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse ja väljarände koosmõjul. Tihedaima asustusega alad maailmas on Ida ja LõunaAasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapani rannikualad, LääneEuroopa. Rahvastiku paiknemist mõjutab mingis piirkonnas sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. 2
seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit. Maltusianism - Robert Thomas Malthus'e maailmas esimesena välja töödatud ülemaailmselt tuntuks saanud tahvastusteooria. Õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progrssioonis. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet
20.12.1995 nimetab innovatsiooni mitmetahuliseks nähtuseks, mille sisuks pole ainult uued tooted ja nende loomine, vaid ka uued teenindusliigid, uued tootmise, levitamise ja turustamise meetodid, ning uute võtete kasutamine töö organiseerimisel. Eesti riigi ja majanduskeskkonna väiksuse tõttu ei saa Eesti majandus tulevikus orienteeruda madalate tootmiskulude kaudu saavutatavale konkurentsieelisele, kuna väikeste tootmismahtude puhul ei teki toodangu juurdekasvu kulude kasvuga võrreldes ennaktempos (ehk mastaabisäästu), mis on kulude kokkuhoiul põhineva konkurentsivõime eeltingimus. Seega on T&A ergutamine ja toetamine meile perspektiivseimaks võimaluseks lisandunud väärtuse olulise juurdekasvu ja sellel põhineva majanduskasvu saavutamiseks. Tõhusalt toimiva integreeritud innovatsioonisüsteemi väljaarendamine on aluseks haridus- ja teadusasutuste ning Eesti ettevõtete ja infrastruktuuriasutuste vaheliste
Lämmastikväetiste planeerimiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cx2 Yx – saak väetisnormi (x) kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel, nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletiste abil: Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax = Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c
T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja piksejumal Enlil, maaaluste vete ja sügavuste jumal Ea, t htsaim jumalanna Istar (armastuse ja viljakuse jumalanna) igal linnal oli oma kaitsejumalus erinevad müüdid maailma loomisest, mille ühiseks jooneks oli uskumus, et jumalad lid inimese endi eest tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu pragmaatilisus jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse h sti kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele:
linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond-
tõus, jne). Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele. - Kestusadaptsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intesiivistumisel muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu. Adaptatiivne valgusüntees · Ainevahetuse laguproduktide mõju: - raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine; - kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi; - kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB! Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust
Majanduse referaat Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud vi...
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid..............................................................................................................5 Mõju inimesele..............................................................
Termodünaamika Printsiibid Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid. Termodünaamika I printsiip Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Termodünaamika II printsiip Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Termodünaamika III printsiip
Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peaksid 4 punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele. Minu katses nagu graafikult näha katsepunktid päris sirgele ei lange, kuid õnneks ei paikne need ka väga kaugelt antud sirgest. Kõiki katsepunkte arvestava sirge järgi leian graafikult türosiini juurdekasvu valitud ajavahemikus . Graafikult: Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: Kus: türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht, valmistatud ensüümilahuse üldmaht, TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus ensüümi maht hüdrolüüsisegus, proteaasi preparaadi kaalutis, türosiini molekulmass
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...........................................................................................lk 2 Prantsusmaa loodus.................................................................................lk 3 Prantsusmaa majandus.............................................................................lk 4 Majanduse tugevad külj...
· Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti. Nihkevektor on liikumise alguspunktist lõpp-punkti tõmmatud vektor. (nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t) · Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v= = a*t + c (integreerimiskonstant, antud juhul v0) = a*t + v0 · Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk
kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse
Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab, et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: · Hüpoteetilised meetodid: o küsitlused · Kaudsed meetodid: o reisikulutuste meetod o kinnisvara hinna meetod. 22. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: · ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus · ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: · ei moodusta varu · ei akumuleeru ega amortiseeru · kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. · Näide: päikesekiirgus
t-1 lõpp), At on sissevool perioodil t, Ot on väljavool perioodil t. Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt(growth) ja väljavoolu Ot ammutamisena. Et (extraxtion):St = St-1 + Gt Et. Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0. 27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. Näiteks kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos B1 minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna
taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 4) Populatsioon: selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. 5) Kooslus: omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam- vähem ühtlast ala. 17. Suurimaks probleemiks on toidukriis, näljahäda. Tänapäeval on teada ligi 8000 söödavat taimeliiki, kuid neist osatakse kasutatada vaid 10 %. Arengumaades( nt. Aafrika) puudub kontroll juurdekasvu näol ning lõpuks ei jõuta inimesi ära toita. Ka teiste riikide abi ei suuda katta seda suurt nälga. Teiseks suureks probleemiks on õhu saastatus. Inimesi on väga palju ja kõik saastavad õhku tahes- tahtmata. 18. Lendorav- I kategooria, Euroopa naarits- I kategooria, saarmas- III kategooria, kärp- III kategooria. Igasse kategooriasse kuulub ka hulgaliselt linde. Taimedest on Siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk.Kaitsekategooriasse kuuluvad
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
3.Puidu aastane tn/ha Raie,valmispuit - juurdekasv 4.Metsasus % Ei näita midagi 45% vanuse,kvaliteedi kohta 5.Liigiline kooslus % Kui palju on Mänd,kask,kuusk kvaliteetset puitu? 2.Milles seisneb metsa majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. 3.Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas Prantsusmaa,Soome,Rootsi,Venemaa,Norra Aasias Hiina,Jaapan,Araabia,Iraan Põhja ameerikas,Kanada,Usa Lõuna-Ameerikas Brasiilia,Peruu,Colombia Aafrikas,Kongo DV,Gabon,Keenia 4.Märgi kontuurkaardile metsatüübid Heleroheline-Parasvöötme okasmets-segumets-taiga Punane(roosa,kuidas keegi näeb)-Kuiv lähistroopiline mets Tume roheline-Parasvöötme sega-ja lehtmets Kuldpruun-Niiske lähistroopiline Oranž-vihmamets Lk
Abiellumisavalduses avaldavad mees ja naine soovi sõlmida abielu ja ühtlasi kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid · Andmed abielule eelnenud kooselu kohta · Abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu (Perekonnaseisutoimingute seadus) Lisaks abiellumisavaldusele tuleb veel esitada mõningad dokumendid: · Mõlema abielluja sündi tõendav dokument · Teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on
Väär Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9
Teatavasti on otstarbekas väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx = Yo + bx cx2 Yx saak väetisnorm (x) kasutamisel Yo saak väetamata põllul b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil : Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b
Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9
Piisava valguse ja toitainete olemasolul vetikad kasvavad kiiresti. Fütoplanktoni kasvukiirust väljendatakse kui rakujagunemise kiirust või kui biomassi suurenemist 1 ajaühikus. Ideaalsetes tingimustes võib pikoplankton anda ööpäevas 3 uut generatsiooni. Bakterid seevastu 72 generatsiooni ööpäevas. Keskmine fütoplanktoni puhul on 0,3-1 generatsiooni päevas. Kõige lihtsam on kasvu mõõta biomassiga, sest see hõlmab nii juurdekasvu kadusid (suremist, hingamist jne) kui ka reproduktsiooni. Nt=N0e t ( on kasvukiirus ja on liigispetsiifiline; sõltub temperatuurist, päikesekiirgusest ja toitainete olemasolust vesikeskkonnas). Nt/n0=2 (s.o algrakkude kahekordistumine)= e t t=log102/ või t=0,96/ Kui kasvukiirus on 0,69 siis päevas kordistub 2x. Juurdekasvu nt=n0e t puhul on populatsiooni kasv eksponentsiaalne sirgjoon. Looduses ei esine, sest toitained saavad enne otsa
Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide koguarvu suurenemist ning kui vaadata absoluutset aheljuurdekasvu, siis on näha, et 1970- ndast aastast on olnud üksikud sellised aastad, kus on märgata positiivset juurdekasvu. Absoluutne alusjuurdekasv võimaldab näha abortide kogujuurdekasvu, mis on vähenenud 29964 aborti võrra viimase 39 aasta jooksul. Joonis 2. Jooniselt näeme, et 1990, 1982, 1985, 1986, 1971 ja 1972 aastal on abortide arv suurenenud. Selle põhjuseks võivad olla majanduslangus, prioriteetide muutus, "ebastabiilsus ühiskonnas" või muud tegurid, mistõttu abortide arv kasvas. Põhjus, miks ahelindeks asetseb 1973. aastast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
