Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg. "Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990. aastate lõpust, ning selle elementaarsed põhjused annavad mõista, et lähitulevikus taoline
Sest kalavarud on vähenenud. 7. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Ookeani pinnakihis on vesi hapnikurikkam, rohkem toitaineid ja valgust. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks USA, Kanada. 9. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada juurdekasvu. 10. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Prantsusmaa, Soome, Rootsi Aasias- Venemaa, Indoneesia, Malaisia, Tai Põhja- Ameerikas- Kanada, USA Lõuna- Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Venezuela Aafrikas- Kongo DV 11. Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb puude varumise ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsa taastamisega, puude hooldamisega,
ja Saksamaale 24%. · Kaubavahetuse puudujääk 2011 jaanuaris oli 85 miljonit eurot, mis on ligi 4 korda suurem kui 2010. aasta jaanuaris. Olulist mõju impordi kasvule jaanuaris avaldas lennuaparaatide import ehk Estonian Airi uued lennukid. Eksport Venemaaga Import · 2011. aastal eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja importis 12,6 miljardi euro väärtuses, mis tähendab rekordilist kaubavahetuse aastast juurdekasvu -- väljavedu kasvas 38 ja import 37 protsenti · 2011. aastal imporditi enim masinaid ja seadmeid, mis annavad kokku 27 protsenti Eesti koguimpordist · Teisel kohal olid mineraalsed tooted, sh bensiin, kütteõli ja elektrienergia 17 protsendiga ning kolmandal metallid ja metalltooteid 9 protsendiga Import Venemaaga · Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 942 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 992 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Kui 2011
RASEDUSAEGNE TREENING Mina isiklikult leian, et liikumine ja trenn ei jookse külge mööda alla raseduse ajal. Kui end raseduse ajal koju istuma jätta, siis ma arvan, et on suurem võimalus rasedusjärgse depressiooni saamiseks. Olin loomulikult üllatunud kui teada sain et on oodata juurdekasvu ning loomulikult pälvis arstide tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud probleeme raseduse ajal aktiivne olemine või koguni mõõdukalt trenni tegemine. Ma otsisin ka erinevaid liigutusi ja kergemaid trenniliigutusi, mida rasedad teha võivad ning uurisin ka, kas aktiivsus võib ka kasuks tulla. Miks on trenn raseduse ajal kasulik?
Väetisenormi (X) ja saagi (Y) vahelist seost on otstarbekas väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx= Yo+ bx- cx2, Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel; Yo- saak väetamata põllult, b ja c- kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c
tõlgendada? Ei ükski eelpool toodud valikutest Kümne aasta pikkusele aegreale arvutati tasandusjoone võrrand Y=20,5 +1,5x. Kuidas saadud tulemust tõlgendada? See funktsioon näitab sõltuva muutuja (y) 1,5 ühikulist vähenemist aja ühe ühikulise vähenemise korral Kümne aasta pikkusele aegreale arvutati tasandusjoone võrrand Y=20,5-1,5x. Kuidas saadud tulemust tõlgendada? Näitab sõltuva muutuja (y) 1,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 10 a pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 200 ühikut. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 11,1 ühikut Viie aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 400 ühikut. Milline oli rea keskmine juurdekasvutempo? 41%- neljas juur 4 3 aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ja lõpptase 200. Milline oli juurdekasvutempo? 170 Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritmeetiline keskmine 80 ühikut, standardhälve
Metsa ja metsamuldade seire jaguneb omakorda alaprogrammiks: I ja II astme metsaseireks, mis tuleneb Eesti osalusest kahes rahvusvahelises metsaseire programmis. Esimene neist kannab nimetust ICP Forests ehk I astme metsaseire, teiseks on üle–euroopaline metsade intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014). 3 2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus ...
Seega pole ,,oma aia harimine" midagi muud kui faustlik edasipüüd. Sellegipoolest on teadmiste kogumine oluline, et olla kompetentne ja konkurentsivõimeline. Igapäevaelus on kodanikul kohustud teenida nii ennast kui ka riiki võimalikult kasulikult. Väikesearvulise rahva puhul on indiviidi tähtsus ühiskonnas suurem, näiteks on eestlase väärtus riigile kõrgem kui ameeriklasel või hiinlasel. Uue haridusreformi eesmärk on intelligentsi juurdekasvu tagamine. Andekate noorte kadumaminek praeguse süsteemi jätkumisel oleks kahetsusväärne. Sügavat kurbust väljendas romaanis ,,Inimeste maa" ka Antoine de SaintExupery, sest iga inimene, keda sootsium ei väärtusta, või olla surmatud W.A.Mozart. Haritud rahvas on igal juhul riigile vajalik. Infoajastu tasemel ei saa kuidagi väita, et teadmised on eesmärk. Pigem peitub neis arengu võti. Progressiusk väidab, et meie siht peab olema ideaalide saavutamine,
m Napsi soos. Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast
Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk ei muutu, hakkab teatud punktist alates koguprodukti juurdekasv vähenema. Seadus toimib, kui: 1) vähemalt üks olulise tähtsusega ressurss on fikseeritud; 2) tehnoloogia tase jääb samaks. Piirprodukt (MP marginal product) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida põhjustab täiendava sisendiühiku kasutamine. 4 17.02.2014 KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Sisend: tööjõud Koguprodukt Piirprodukt (m2 nädalas) (m2 nädalas) 0 0 1 20 20 2 60 40 3 120 60
isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taime ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teisest sõltumatult.Ühe elupaiga organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Jaguneb kolemks, 1) maismaa
10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu
võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turvas jaotub kaheks- pealmises kihis olev vähelagunenud turvas (15%) ning alumises kihis olev hästilagunenud turvas (85% + kasutatakse kütteks). Mõlema kaevandamine jaotub ligikaudu pooleks. Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU
tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu) Toiduvõrgu moodustavad ökosüsteemis läbipõimunud toiduahelad. 10.Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine Reegel: igale järgmisele püramiidiastmele jõuab ligikaudu 10% eelmise astme energiast. Koostatakse arvukuse, juurdekasvu, biomassi järgi. Püramiid saadakse kui toiduahel asetatakse püsti, produtsent kõige all. Püramiid tekib, sest kõike ei sööda ära, kogu energiat ei saa toidust kätte, energiat kulub elutegevuseks. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia? Energia liikumine 1% Taim Loom Lagundaja Aine liikumine
tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Marie Pärna
At - sissevool perioodil t Ot - väljavool perioodil t Voolavad ressursid: nt. päikesekiirgus Ei moodusta varu Ei akumuleeru ega amortiseeru Kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus Akumuleeruvad ressursid: Varusid moodustavad ressursid 27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. Jäätmevooge keskkonda nimetatakse emissioonideks. St = St-1 + Wt - Dt 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. St on varude suurus perioodi t lõpuks St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) kasvuna Gt ja ammutamisena Et: St = St-1 + Gt Et Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0 Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine.
keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida. Ta käis kümnendas klassis ja õppis hästi. Ühel päeval sai Ann teada, et ta perre on oodata juurdekasvu väikese venna näol. Seni oli Ann selle üle rõõmustatud, kuni kõik hakkas tiirlema ainult tulevase väikese venna ümber. Isa tegi tööl palju ületunde, et saada raha ning varuda igasugu mänguasju ja riideid pisikesele pojale. See ei meeldinud sugugi Annile ja ta tahtis oma vana elu tagasi. Abi sai ta satanistide internetilehelt, sellega algas ka film. Anni klassis käis üks tüdruk nimega Maya.Ann sai teada, et see tüdruk on satanist ja ta hakkas tema kohta uurima. Satanistide lehelt
,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud
Aidi Vallik Mis sinuga juhtus, Ann? ,,Akna taga on vihm. Muudkui vihm. Tundide kaupa". Nende süngete sõnadega algab veelgi süngem raamat ,,Mis sinuga juhtus, Ann?". Aidi Valliku triloogia kolmas osa räägib Anni perest ja suhetest teispoolsusega. Anni peresse on oodata juurdekasvu. Ta vanemad on väga hõivatud ning Ann leiab, et temal puudub koht siin ilmas. Sellest hetkest, kui ta satub satanistide saidile internetis, saab elu täiesti uue pöörde. Hoogu lisab ka Anni uus klassiõde Maya. Ann soovib oma väikese venna surma ning uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas.
Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllalt, et luua uusi perekondi. Sellised soodsad olud tagasid sündimuse. Vahepeal pidurdas rahvastiku kasvu Vene-Rootsi sõja sündmused aastatel 1656- 1658 ja katk 1657. aastal. 1659. aastaks arvatakse Eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust.
paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks. Võtab kuumalt kehalt(soojendilt) soojushulga, muundab osa sellest mehaaniliseks tööks ning annab ülejäänud osa ära külmemale kehale(jahutile). Nt:sisepõlemismootor,aurumootor,aurumasin,gaasiturbiini mootor,diiselmootor Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt süsteemilt soojemale,
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine tähendab aga loodusressursside raiskamist ja looduses lagunematute pakendite valmistamist.
juhendaja : Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Austraalias elab 2010 aasta seisuga 22 106 112 inimest. Austraalia on keskmise suurusega riik ja selle pindala on 7 704 366 km2. Rahvaarv kasvab kogu aeg, sest näiteks pere on planeerima hakatud. Lapsi planeeritakse alles siis kui on olemas majanduslik kindlustatus. Kui inimestel puudub majanduslik kindlustatus siis ka pere juurdekasvu ei planeerita. Veel mõjutavad rahvaarvu kasvu traditsioonid ühiskonnas ja suguvõsas, pereväärtused ja kooselu traditsioonid. Kõike, mis on seda väärtustatakse. Austraalia on arenenud riik, kus kõik majanduslikult paraneb. Rahvaarvu tõusu mõjutab ka märgatavalt sisseränne. Noored lähevad Austraaliasse tööle. Seal on head elutingimused, kõrged palgad ja on olemas erinevad toetused. Rahvastiku paiknemine
Rahvastikuprobleemid Peamiseks probleemiks ning enamike probleemide põhjuseks võiks inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi.
enamasti noored ja vanemate territooriumilt hajuvad isendid Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Hundi peamiseks suremusteguriks on meil Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve tekitaja süüdiklest KARU Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate seltsi karulaste sugukonda Eestis on levinud alamliik euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos L.) Eestis eelistavad karud talvitumiseks erinevaid kuuse osalusega ja pigem niiskeid segametsi kaugemal inimasustusest ja suurematest teedes Hilissügisest kevadeni veedavad karud taliuinakus, mis on seotud nende kohastumusega elada üle talvine toiduvaene periood
ning elegantne. Inimesed olid ilusad ja vormis, kuigi grimm muutis mõne mehe siiski väga ebameeldivaks. Ballett on miski, mida ei saa tihti vaadata. Ometigi on see väga ilus ning võluv ja see miski, mida kunagi tahaks uuesti kogeda. Muusika on puhkus kõrvadele, tantsijate pehmed maandumised aga iluks silmadele. See on tõeline kultuur, mida ei osata väga Eestimaal hinnata. Öeldakse, et ei ole tasemel tantsijaid, rahalisi vahendeid arenemiseks ega ka juurdekasvu, aga vabanduseks võib alati tuua ükskõik mida, kui tegelik huvi asja vastu puudub. Reaalsuses on tegemist tõeliste professionaalidega, balletti vaadates oli tunne nagu viibiks välismaal. Oli tunne, justkui polekski tegemist Eestimaise kultuuriga.
evolutsioonis kõrgeima taseme neil on välja arenenud sotsiaalsed struktuurid ja sotsiaalne eluviisis. Oluline on siiski lisada, et sipelgad on meist ajalooliselt üle 100 korra vanemad seega on kellelt õppida harmoonilist kooselu loodusega. L ehe- ja juuretäide "farmidest"kogutud ja "töödeldud" toittagab sipelgate järglaste juurdekasvu ja aitab hoida pesa püsivat mikrokliimat. Kasutatud kirjandus: http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9906/sipelgad.html
2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347 2005 aastal 2 011 070 1992 aastal 1 999 210 Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine. 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. Rahvastikukasv (protsentides): - 0.1% Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli) Suremus: 10,62/1000 in. kohta (10.62 promilli) Loomulik iive - 8,97-10,62 = -1,65 Rändesaldo: 0.52 migranti/1,000 in. kohta Rahvaarv riigis kasvab järgmiste tegurite mõjul:
Loodusvarade all mõeldakse nii loodusest võetatavat(vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks(muld, mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad(maagid, kaevandatavad kütused, tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36] Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad. [3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14] Maailmamere reostus Mere saastumine on suurem rannikumeres. Siseveekogusid saastavad heiteveed.
Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses: o kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue o eelmise abielu lõppemise korral selle aluse o abielu sõlmimise soovitava aja o kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni o mitmendat abielu sõlmitakse o abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid o andmed abielule eelnenud kooselu kohta o abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 11. Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on
5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Ramadaan Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest. Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vaimse enesepuhastuse meetodiks. Lõigates end ära maistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgivate inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus. 2 3
Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30%
Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast väljas asuvate eramute ehitusse. Infoajastu linn vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse
RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive
Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Merereostus Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreiimi, mille tulemusena muutub või katkeb
1. Taastuvad : muld, mets , veevarud ja toit ja osa ka jõuvarusid(päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). 2. Taastumatud: maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. · Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50- 60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on
· Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega.
Eestlane välismaal Eestlaste esimene suur väljaränne Eestist algas 1850. aastatel. Tuhanded eestlased suundusid Venemaale, lootuses alustada uut ja paremat elu, kuna Eestis tekkis rahvastiku suure juurdekasvu tõttu maapuudus. Lisaks soosis Venemaa koloniaalpoliitika Balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele. Kahekümnenda sajandi teisel poolel asustasid Vene Impeeriumi alasid ligi kakssada tuhat eestlast. Järgmine suur Eestis lahkumine oli 1920. Aastatel, kuid hoopis teistel põhjustel- Eesti Vabariigi ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord. Mindi laiali üle kogu maailma- Austraaliasse, Ameerikasse, Argentiinasse ja mujale
*Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid. *Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakse kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Elupaigaks loomadele ja kasvukohaks taimedele *Soost saab marju jms. *Soost saab turvast.
pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad, talvel kütmata hooneis ootab neid aga kindel hukkumine. Sipelgapere suuruseks on Kesk-Euroopas mõnisada töölist ja sada või poolteistsada emasipelgat. Emade suur arv tagab pere jõudsa juurdekasvu. Vaaraosipelgatel on kalduvus pereheitmisele. Ta pered pole eriti seotud pesapaigaga nagu teistel sipelgatel. Kui avastatakse uus söödamaa, otsitakse läheduses ka sobiv pesapaik, kuhu siirdub osa töölisi, võttes kaasa ka emaseid ja hauet. "Mustlaslik" eluviis annab vaaraosipelgatele suure kohanemisvõime, soodustades levikut ja paljunemist.Ürgselt on vaaraosipelgas röövtoiduline, kunagi moodustasid tema põhitoidu putukad, keda ta praegugi eelistab. Inimese kaasüürilisena lepib
1 Tabel 1. Aastaste vikerforellide söötmiseks soovitatava märgsööda koostis (Ennveer, M 1985). Söödatüübid (3) Ekstrudeeritud kuivsöödad Kuivsööta turustatakse kindla suurusega graanulitena Kuivsöödaga saadakse tööjõukulu kokkuhoiu, kala juurdekasvu, kvaliteedi ja keskkonnakaitse suhtes paremad tulemused Meil kasutatakse praegu vaid imporditud forellisööta. Foto 1. Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Nimeta 6 maailma suurima rahvaarvuga riiki. Hiina,India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Bangladesh, Pakistan, Venemaa 2. Mis on 2 levinuimat juurdekasvu näitajat? rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus
Õli Ainuke sõltumatu aatomienergia Ei saasta õhku CO2-ga Päikeseenergia passiivne salvestamine soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad ainult seadmed Bioenergia Biomass - fotosünteesi kaudu sündinud taimemass Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Taimne päritolu - puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm Loomne päritolu - tapamajade ja kalatöötlemise jäägid, sõnnik ja nendest toodetav biogaas Vana prügimägi -> magistraaltorud -> Biogaas pumbatakse kokku -> 1 väike prügimägi = 1000 individuaalelamut Tuuleenergia Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei saasta keskkonda
· kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine Eesti metsanduse arengukava meetmeile on lähenetud sarnaselt EL metsanduse tegevuskava meetmetele. Eesti metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. 5 Selleks: · Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. · metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest. · ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. 6 Metsamajanduse elujõulisuse tagamine
soovi see raha vastu vahetada. Samas ei suudeta mõista, et metsade väärtus ei seisne mitte ainult siia talletunud puidutagavaras, vaid selle juurdekasvus [13]. Just nagu pangas: miljonite kulutamine ei ole probleem, ent probleemiks võib kujuneda investeerimine nii, et põhikapital ei väheneks, vaid suureneks [10]. Metsade, nagu iga teise taastuva loodusvara säästliku majandamise põhikriteeriumiks peetakse kogu maailmas selle vara kasutust juurdekasvu piires. Joonis 3 annab igaühele võimaluse veenduda, kuivõrd me erineme oma metsasse suhtumiselt ülejäänud Euroopast [9]. Jätan siin ja edaspidi teadlikult kõrvale kõik need loodusväärtused, millele mets loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest
0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nüüd reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga (kui 2010 on baasaasta): (40-21)/21=90.5% e) Miks vastused tulid nii erinevad? 2000.a. olid arvutid suhteliselt kallimad kui autod (võrreldes samade kaupade hinnasuhtega 2010.a.). Seega, kui baasaastaks võtta 2000, siis korrutatakse arvutite suur (10-kordne!) müügikasv nende esialgse kõrge hinnaga, mis annab SKP suure juurdekasvu. Kasutades baasaastana 2010.a. on mõju vastupidine vastupidine: arvutite väike kogus 2000.a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi. f) Arvutage SKP deflator (2000 baasaasta): 40/48*100%=83,3 g) Arvutage tarbijahinnaindeks, kasutades 2000 aasta kui baasaastat: 21/15*100%=140
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
