a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b. Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 1 Üldbioloogia. 1.-2. Kliima muutused UNUSTAGE ÄRA! mandrite triiv: NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes mere temperatuur veetase mäestike teke
59 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu toimimisleping Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Vabariigi Valitsuse seadus 60 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus I. osa. Sissejuhatus õigusesse. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Arumäe, U. Territoriaalne kogukond ja selle juhtimise õiguslik korraldus. Doktoritöö. Tallinn: EBS Print, 2010. Borchardt, K.-D. Euroopa Liidu õiguse ABC. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus
Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks
1839 võeti Darwin Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. C.R. Darwin suri Kentis 19 aprillil 1882 nakkushaiguse tõttu. Talle korraldati riiklikud matused ja ta maeti Westminster Abbeysse. Alates 2000dast aastast paigutati ta 20naelastele rahatähtedele Charles Dickensi asemel. Väidetavasti oli selle põhjuseks tema muljetavaldav habe( Vaata foto 2) (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Louis Pasteur Louis Pasteur(vt foto 3 ) sündis Dole'is Juura mäestikus Pariisi lähistel 1882. 27 detsember parkali pojana. Nende perekond oli katoliiklik. Nad kolisid Arbois'sse kus Pasteur käis alg- ja keskkoolis. 1838. aasta sügisel läks ta Pariisi õppima, kus ta lahkus peagu Arbois'sse koduigatsuse tõttu. Sealt läks ta Besanconi kuninglikku kolledzisse. Peale seda sai temast matemaatika abiõpetaja. 1842 sai ta bakalaureusekraadi. Tema karjääris domineerisid raske töö , kangekaelne otsustavus ja edu.
Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine, ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005 2. http://images.google.com/imgres? imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.s jg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&sta rt=1&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26hl%3Det%26lr%3D%26ie %3DUTF-8%26oe%3DUTF-8%26sa%3DN 3. http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html 12
Kuid selle poolt ma jälle pole, kui mõni vastutustundetu naine tahab aborti teha soovist, et ta ei taha last. Kokkuvõttes sain palju targemaks ning olen abordiseadusega ühel nõul. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991-2000. Tartu: Paar OÜ. 2. Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn: Õigusteabe AS Juura. 3. Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Tartu: AS Atlex. 13
Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses:
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsi...
peab Hankija ise kandma. Vastus: Hankijal ei ole võimalik muid õiguskaitsevahendeid Täitja vastu kasutada tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3. II. Täitja nõuded Hankija suhtes Kas Täitjal on täitmisnõue Hankija vastu 304 900 eurot tasu maksmise osas VÕS § 108 lg 1 mõttes? 3 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinna: Juura 2006, lk 320. VÕS § 108 alusel esitatav täitmisnõue on nn sekundaarnõue, st täitmisnõue on muutunud õiguskaitsevahendiks. Võlausaldaja ehk Täitja õigus kohustuse täitmisele tuleneb VÕS § 2 lg- st 1, § 8 lg-st 2 ning § 76 lg-st 1. Sellisel juhul on tegemist võlasuhtest endast tuleneva nõudega ehk primaarnõudega. Eelnevalt tuleks kontrollida hankelepingu täitmise eest makstava tasu 304 900 eurot asjaolusid. Pooled leppisid küll kokku, et hankelepingu täitmise
vertebrae). (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed konnad, enamasti kuni 5 cm pikad, ja nad munevad oma munad märjale pinnasele, enamasti kivide või taimede alla. Pärast koorumist kullesed kinnituvad isase seljale ega vaja voolavat vett. Eluiga on kuni 30 aastat. Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul. Palju Juura ajastust pärist fossiile, mis kuuluvad samasse sugukonda, on leitud Argentiinast. Need konnad on väga vähe muutunud viimase 70 miljoni aastaga.(http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae, 04.10.2009) Erinevad nad veel teistest konnadest sellega, et neil puuduvad välised kõrva trummikiled ja neil on piiratud häälitsemine. Paaritumis hüüud puuduvad ja ainsad helid, mis nad kuuldavale toovad, on piiksud ja sädinad, kui neid rünnatakse või tülitatakse. Arvatakse, et nad suhtlevad
Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1...
Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber
ookeani lõplik sulgumine, mille tulemusena tekkis Apalatside mäestik. Laurussia ja Gondwanaga ühinesid seejärel ka kõik teised mandrid, ning Permi ajastuks (299-251 mln a tagasi) kujunes välja uus ülimanner Pangaea. Sellesse lõikus praeguse Vahemere, Kaukaasia ja Himaalaja kohal paiknenud Tethyse ookean.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Keskaegkonna jooksul, alates Juura ajastust (199-145 mln a tagasi), hakkas Pangae intensiivselt lagunema, eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja- Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis. Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi. Selle jooksul sulgus Tethyse ookean ja tema kohale
Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused. Pseudogeenid, fülogeenid, molekulaarkell. Elu päritolu ja areng Maal Kõik elus pärineb elusast. Füüsikalin, keemiline evolutsioon... Ribosüümid, RNAmaailm. Ainuraksed, hulkraksed. Kambriumi ajastu. Ajastud: Ordoviitsium, Siluri, Devoni, Karboni, Permi, Juura, Kriidi, Neogeeni. Tõene või väär? 1. Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär ei sisaldanud hapnikku. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/? uri=CELEX:32019L1152&from=EN ● Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus, lk-d 10-14, 18-20, 27-30, 34 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) ● Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013 - http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk- d 18-31, 36-40, 45-48, 53-54, 56-71, 75-77, 142-144 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) ● Ojamäe, E. Konfidentsiaalse teabe määratlemine töösuhtes. - Juridica, 2005, 10 ● Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4 ● Ojamäe, E
massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. * Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability – in Europe and beyond. Köln: Halem. (Ajakirjanduse poolele kohustuslik; kindlasti lugege sissejuhatus + kokkuvõte. Vajalik kõigi eneseregulatsiooni puudutavate küsimuste jaoks valmistumiseks.) *Mari Männiko (2011) "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura (Siit vaadake vaid privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid. Kohtulahendeid pole tarvis lugeda. Kasulik privaatsuse kui väärtuse paremaks mõistmiseks ning sellega seotud põhimõtete tudnmiseks.) 20 Privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid: lk 13 – Õigusajaloo varasematel aegadel leidsis õiguskaitset pigem materiaalsed kui tunnetuslikud väärtused. Tsiviilõigus kaitses isiku vara: kodu, asju, loomi, jne.
Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke (Triias), lindude ja konnade teke (Juura), katteseemnetaimede teke (Kriit)). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. · 251-65,5 milj.a.t. o Triias 251-199,6 m.a.t. o Juura 199,6-145,5 m.a.t. o Kriit 145,5-65,5 m.a.t. Triias: uus soojenemine elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad. o Fütoplanktonisse ilmuvad kokkulitoforiidid ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid o Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid o Roomajate mitmekesistumine o Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad o Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde.
Johann Sebastian Bach (1685 1750) 28.03.07 Georg Früdrich Händel (1685 1759) 28.03.07 Sündis Saksamaal Halle linnas, suurema elust ja loome perioodist elas inglismaal. Tema isa oli tuntud õukonna kirurg. Isa suri kui hendel oli 12 aastane ja juura õpinkutele lisandusid muusika õppingud kuulsa halle muusiku Zachovi juures kus ta õppis orelit klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas hendelil nautida vaba muusiku elu, organisti, viiuldaja, klavesenisti ja kapell meistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosituid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju sootsaid töö pakkumisi. 1712 lahkus Saksamaalt Inglismaale
Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel,
lennuvõime teke putukatel - hiidsõnajalad kaovad Algab mandrite tekkis hapnik ja Tekib ühtne manner, Lõpsakas maismaa- triiv osoonikiht mäestike teke, mand- taimestik rijäätumised lõuna- Juura aegkonnas poolkeral kuiv tekkisid kliima dinosaurused · Muutused erinevate allikatega võrreldes o Terminid on muutunud ja ajad läinud varasemaks (aegkond =eoon) Muutused 1. prokarüootse raku teke 2. eukarüootse raku teke a. endosümbioos ehk bakterite kolimine teise rakku elama - mitokondrid ja kloroplastid b
jäänud. Lõpuks õnnestus tal leida värskelt tehtud dokumendifotod ning miilits jättis ta rahule. 4 (Laura) Vaatas äikesega telekat. Vaatab filmi. 5 (Theo) Oli tööl. Purjus näitleja tuli kõrtsi ja oli suht sogane, ähvardas Theot püssiga lasta, mille peale Theo ta trepist alla viskas. Siis läks üle jutt naistele ja viinale (naised alati tahtsid) ja siis tahtis Theo lühema naisega vahekorras olla (naisi oli 2 i guess). Naised (näitlejad?) käskisid tal 2 klaasi viina ära juura, Theo tegi seda ja siis jäi vinti. Naised viskasid peale seda aknast raamatuid välja. 6 (Peeter) Vahtis välku (luges kui kaua välgu ja mürina vahel oli ja siis jagas kolmega, et teada kui kaugele see lõi). Udu 1 (Eero) Oktoobri algus. Räägib, et Eero oli maal sündinud. Kohtub ja röögib mingi tulemaalasega (Tšiili, tollal oli seal võimul diktaator, sest USA kukutas sotsialistliku Salvador Allende). See tulemaalane hakkas laulma ja kõigil oli igav aga nad ei julgenud teda solvata
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised)
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
1 Tallinnas 2 Tartus, Pärnus 3 Mõnes teises maakonnakeskuses 4 Maal Lõpetasin kooli/klassi, millel ... 1 ...oli humanitaarsete ainete kallak 12 2 ...oli reaalainete kallak 3 ...oli mingi muu kallak 4 ... mingit kallakut ei olnudki Ma õpin praegu kõrgkoolis 1 ... reaal- või loodusteaduserialal 2 ... sotsiaalsel erialal 3 ... halduse või juura erialal 5 ... kunstialal 6 ... mõnel muul erialal Sageli on kooliõpilastele matemaatika, füüsika ja keemia osutunud kõige raskemateks ja vastumeelsemateks õppeaineteks. Palun märkige 3-palli skaalal, miks see nii on Nõus Nii ja naa Ei ole nõus Need ongi väga rasked ained 1 2 3
Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid.
Kollad, sõnajalad, kahepaiksed Pern puukujulised osjad Esimesed Esimesed roomajad paljasseemetaimed Keskaegkond Triias Esimesed Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad, Kriit Katteseemnetaimede esimesed linnud ilmumine Esimesed pärisimetajad Uusaegkond Paleogeen Õistaimede Loomarühmade
London, 1989 2- Coleman-Norton, P. R. Bourne, F. C, Johnson A. C. and Pharr, C. Ancient Roman Statutes: A Translation With Introduction, Commentary, Glossary, and Inde, University of Texas Press, 2003 3- Horne, C. F. The Code of Hammurabi, Forgotten Books, 2003 4- Ilus E. Rooma eraõiguse allikad. Tallinn, 2007. 5- Meyer, E. A. Legitimacy and Law in the Roman World: Tabulae in Roman Belief and Practice, Cambridge, 2004 6- Narits, R. Õiguse entsüklopeedia, Juura, 2004 7- Norden, E. Aus altrömischen Priesterbüchern, Lund and Leipzig, 1939 8- Siimets-Gross, H. Rooma eraõiguse konspekt 2012, Internetist 1- Hall, E. G. A Brief Introduction to Roman Law, 2010, vaadatud 20.04.2012 2- http://www.notarypublic.ie/download/Roman%20Law.pdf' 2- Paulus, C. G. ,,manus iniectio." Brill's New Pauly. Brill Online, 2012. vaadatud 20.04 http://referenceworks
ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasireservid, mis avastati(1951) on nüüd peaaegu ammendatud. Hüdroelektrienergia tootmine on hästi arenenud kuid ei vasta Prantsusmaa vajadustele. 1.6.Kõrgmäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku 8 siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Amnioodid on roomajad, linnud ja imetajad (muna/loodet ümbritsevad lootekestad). 9. Milline oli laamtektoonika põhisündmus Keskaegkonnas, vahemikus ca 200...100 Mat? Mis toimus merevee tasemega? Kirjelda seda sündmust pisut. Karboni Lõpul - Permis olid kontinentid koondunud hiidmandriks Pangea. Põhisündmus oli Pangea lagunemine. Pangea põhjapoolne osa Lauruaasia hakkas eralduma Gondwanast (Triia lõpp), mitmesugused kagu-Aasiat moodustavad osad ühinesid ka Lauraasiaga. Juura lõpul hakkas tekkima Atlandi ookean. See oli seotud merepõhja kujunemisega. Liustikud mandrilt olid ka sulanud. Nende asjaoludega seotult oli ka merevee tase pisut kõrgem tavalisest. Ja laialdased kontinentaalsed alad olid üle ujutatud. Aafrika eraldus üsna varakult Austraaliast, aga Lõuna- Ameerikaga jäi ühendusse veel kauaks. Umbes 100 Mat eraldus ka India, ning liikus põhja suunas jõudes vastu Lauraasiat. Umbes 30 Mat eraldus Lauraasia Euraasiaks ja Põhja- Ameerikaks. 10
õigusnormi rikutakse. Tegemist on avaliku õiguse haldusõigusega ning regulatiivse ja õigustkaitsva õigusnormiga. 20 KASUTATUD KIRJANDUS Äriseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Tsiviilseadustiku üldosa seadus Elektrooniline Riigi Teataja Karistusseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Eesti Vabariigi põhiseadus Elektrooniline Riigi Teataja Raul Narits. Õigusteabe AS Juura. 2004. Õiguse entsüklopeedia. 21
2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus
korrast". 3. märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele. 20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2
Sibelius sündis Rootsi keelt rääkivasse peresse. Tema perekond kutsus teda nimega Janne, kuid oma õpinguaastatel hakkas ta kasutama oma nime prantsuspärast vormi. Soomes teati teda ka Jean Sibeliusena. Perekond saatis ta Soome keelt räägitavasse kooli, ta käis Häämelinna lütseumis 1876- 1885. aastatel. Peale kooli lõpetamist läks Sibelius õppima õigust Aleksandri Keiserlikku Ülikooli Helsinkis. Teda huvitas muusika rohkem kui juura ja seega ta üsna pea jättis oma õpingud pooleli. 1885-1889 õppis ta muusikat Helsinki Muusikakoolis, mis on nüüdseks ümber nimetatud Sibeliuse Akadeemiaks. 1889-1890 jätkas ta oma õpinguid Berliinis ja Viinis 1890-1891. Ta on seadnud 7 sümfooniat. Nagu Beethovengi, Sibelius kasutas igat sümfooniat selleks, et arendada üksikut muusikalist ideed ja sealt edasi arendada oma isikliku kompositsiooni. Neid teoseid esitatakse siiani.
keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte: Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura, meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise. 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused: Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule,
Põhjused: Kreeka keele leksika on sõnatüvede arvult palju rikkalikum kui ladina keele sõnavara, ladina keele sõnatuletus+kreeka keele sõnaliitmine Etapid:1.Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati keskaegsest ortograafiast, taastati klassikaline kirjapilt ja hääldus.2. Uute kreeka tüvedee ees-ja järelliidete ülevõtmine. Kreeka tähestik kui number- ja salakiri. 27.Millistes valdkondades kasutatakse ladina keelt maailmas veel tänapäeval? Meditsiin, juura, bioloogia,teoloogia,teadus. 28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon >lad receptio’ (uuesti)saamine, vastuvõtmine Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine, transformatsioon, hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge. Filosoofiliste, majanduslike, poliitiliste, usuliste, esteetiliste,eetiliste nähtuste alged antiigist
101. *Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia. 103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordiviitsium, Kambrium). 105. -Proterosoikum: Neoproterosoikum (Ediacara, Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas, Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider). 106. -Arhaikum: Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 107.Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3, Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud. 7
jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse
fiskaalne eesmärk aga inimestele see hästi ei mõjuks. Lisandunud korrashoiu kulud ja
suurenenud maks kaotaks majaomanike huvi maju korrastada.
Seega võib öelda, et kinnisvaramaks küll toimis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil,
kuid tõhusam oleks siiski maad maksustada, sest nii on hindamine lihtsam ja tulud
efektiivsemad.
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
Aasmäe, V. 1999. Kinnisvaraomaniku ABC. Eesti entsüklopeedia kirjastus
Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Kirjastus JUURA
Lillemets, K. 2006. Maksukorraldus. Sisekaitseakadeemia
Kes on kohustatud maksma maamaksu, maamaksu objekt, maksumäär, maksukohustuse
tekkimine, maamaksu tasumine. Maksu- ja tolliameti kodulehelt www.emta.ee/index.php?
id=1115 välja otsitud 02.05.2012
Lehtmets A, ,,Maa- ja kinnisvaramaksu ajaloost Eestis" (2009), nr12
vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara. 81 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus 82 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Õppematerjal kohtunikele 2003
kasu tegelikule saamisele sellise süüteokoosseisu korral, mis subjektiivse koosseisu tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust mõjutab raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaoluga mittearvestamise
Infotööstust on teoreetikud rühmitanud erinevalt, sest infoühiskonna eristamise korral infotööstuse kaudu tuleb esmalt määratleda see, millised majanduse osad moodustavad infomajanduse. Fritz Machlup (1962) püüdis eristada infoühiskonda statistiliste terminite kaudu. Ta eristas viis gruppi: 1. Haridus (nt koolid, raamatukogud, kõrgkoolid) 2. Meedia ja kommunikatsioon (nt raadio, televisioon, reklaam) 3. Masinad (nt infotehnoloogia, arvutid, muusikariistad) 4. Infoteenused (nt juura, kindlustus, meditsiin) 5. Muud teenused (nt uurimine ja arendus, mittetulundussektor) Selliste kategooriate alusel on võimalik uurida erinevate sektorite majanduslikku kaalu.Tuntuim infomajanduse uurija on Mark Porat (1977), kes jagas majanduse kolmeks: Primaarseks, sekundaarseks ja TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon mitteinformatsiooniliseks sektoriks veel enne seda, kui ilmusid personalaarvutid, Internet või satelliittelevisioon. Primaarset sektorit
radade vahel on sõltuvalt stratifitseerituse tasemest vähem või rohkem piiratud. Tööturu tüübid Esimese töökoha mõju ülejäänud tööteele Hüppelaud Ülejäänud töökarjääri määraja Õpingute ajal töötamise mõju tööturule sisenemisele Õpingutega seotud töö - tõenäolisemalt sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkondade üliõpilastel, vähem tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha
Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW] http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/03_kohustused.pdf (28.09.2014) 6. Tööleping ja selle tunnused. [WWW] http://www.tooelu.ee/et/teemad/tooleping/tooleping (26.09.2014)
Pillajal on teatav teovõime, kuid seda on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. Kasutatud allikad: Piirimäe, H.(koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma : XI klassi ajalooõpik.Tallinn : Koolibri, 1998 Janson, T. Roomlased ja roomlannad : elu antiikajal. Tallinn: Tänapäev, 2009 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Pärnu: Penikoorem, 2005 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura, 2007 Matyszak, P. Iidses Roomas viie dinaariga päevas. Tallinn: Argo, 2010 Giardina, A.(koostaja) Vana- Rooma inimene. Tallinn: Avita, 2004 The Roman Empire homepage. http://www.roman-empire.net/society/society.html (28.04.2011)
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 4. Õigusriik – selle formaalsed ning materiaalsed tunnused (vt. R. Narits Õiguse entsüklopeedia. Juura 2007). Õigusriigi formaalsed tunnused: ● võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine ● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1
piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul. tulikalised- (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga,
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
Том I. С.-Петербург 1902, lk 246–252. 11 Poolas asendas 1818. a Poola kriminaalkoodeksit 1847. aastal kehtestatud uus seadustik ja alles 13. septembril 1876 hakkas Poolas kehtima NS 1866. a redaktsioon mõningaste muudatustega. Vt lisaks Н. С. Таганцев (viide 10), lk 245. 12 NS art 173 ja selle lisa IV. 13 Н. С. Таганцев (viide 10), lk 244. 14 Vt nt J. Sootak. Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Juura 1998, lk 209. 15 Samas. 16 Курс уголовного права. Том 1. Общая часть. Учение о преступлении. Под ред. Н. Ф. Кузнецовой, И. М. Тяжковой. Москва 1999, lk 17. 17 M.-L. Veiser. Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis. Tartu 2006, lk 8. 18 ПСЗ, 2. собрание, Том 39, 2. часть – 41478, 20.11.1864. 19 ПСЗ, 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
