viel ??? Bchunmirmis, "üks kindle linn ja varjupaik", oreliteos tokaatesdmoll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bach muusika G.F.Händel (16851759) sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgihabemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 17121759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi "Julius Caesar", "Xerxes", "Alcina", "Rinaldo"; üle 30 oratooriumi "Messias", "Simson", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus"; 18 concerto grossot; orkestrisüidid "Veemuusika",
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’
Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused Suled puuduvad aga lendavad
sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500). Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid
Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid Kes pakkuvad reise? Ø Tensi Reisid Ø Perereisid Ø
Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004 L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008. T. Ploom. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010 R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005 www. riigiteataja. ee
nec mancipi, vahel selles, et esimest sai üle anda vaid kindla vormi kohaselt, mancipatio ja in iure cessio tehingute teel, aga res nec mancipi lihtsa üleandmise, traditio teel. Ius civile aga sisaldab juba nii sisult kui kaitse poolest ühtset omandit.26 9 ____________________ 23 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult
· Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad
Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva.
MESOSOIKU 2) Gondwana (Lõuna-Ameerika, Aafrika, katastroofi M Austraalia, India, Antarktika) 2) ajutiselt eksisteerinud uues org-d, peagi hääbusid 3) uued org-d, mis jäid püsima (dinos-d, linnud) 2) Juura *Põhjamere naftavarud *rohusööjad dinosaurused * tekkis Atlandi ookean 3) Kriit * mandrid pidevalt kaugenesid -> elustik *elustik oli segu arhailistest ja tänapäevastest kujunes erinevaks-> rikastas maakera floorat ja eluvormidest faunat *dinosaurused hakkasid välja surema
edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised)
Eraellu sekkumine ja privaatsuse ohustamine on alati olulised aspektid inimese turvalisust ja heaolu silmas pidades. Eraelu puutumatus on sotsiaalne hüve, millele on igal riigikodanikul õigus ja mida peaks saama kohtus kaitsta. Kuid iga inimene on suuremal või vähemal määral edev ja vajab sotsiaalset tähelepanu. Sellest tulenevadki kõik probleemid eraelu puutumatusega. KASUTATUD ALLIKAD 1. Õigusteabe AS. Eesti Vabariigi põhiseadus komenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. 2. Annus, T. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006. 3. Euroopa komisjon. Andmekaitse. http://ec.europa.eu/youreurope/nav/et/citizens/services/eu-guide/data- protection/index_et.html 4. Meikar, S. Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele? http://www.meikar.ee/blog/?cat=6 , 2008.
Metsade raiumine ja põletamine Soode kuivendamine Intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses Happevihmad jmt. (muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt) Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) Väljasurnud hiigelloomad Hiigelloom Väljasuremise Iseloomustus ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m; (Hiidsisalik) PAmeerikas, taimtoiduline Mammut pleistotseen p3m, k4,3m; Euroopas, Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres Hiidkiilid karbon Tiivasiruulatus 0,7m Pareiasaurused triias p3m; (kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
km. Prantsusmaa on rannikul paiknev riik. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ 3/3c/D%C3%A9partements%2Br%C3%A9gions_%28F rance%29-2016.svg/220px-D%C3%A9partements%2Br %C3%A9gions_%28France%29-2016.svg.png Riigi suurimad pinnavormid Prantusmaal asub Pariisi nõgu, riigi suurim tasandik. Seal on Alpid ning Juura mäed, riigi piiril asuvad Püreneed. Prantsusmaa suurim mägine ala on keskmassiiv. Koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205
foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega
otsa põgenemiseks piisavalt osav. (Cambournac, 2006) Juura ajastul olid levinud plaatide ja ogadega dinosaurused. Nende keha oli tihtipeale kaetud ogadega , mis olid hea kaitse. Nad olid taimetoidulised. Nende aju ei olnud suurem kui 6 cm, vaatamata sellele püsisid nad elus rohkem kui 10 miljonit aastat. (Cambournac, 2006) Ankülosaurused olid veidrad taimetoidulised ürgsisalikud, kelle keha kaitses tugev soomuskate. Nad elasid Juura, peamiselt aga Kriidi ajastul. (Cambournac, 2006) Dinosaurused surid välja üsna ootamatult ja järsku. Senini pole päris selge, mis tookord juhtus. Maakeraga põrkunud hiiglaslik asteroid tekitas Mehhiko lahe põhja tohutu kraatri. Kokkupõrge toimus 65 miljoni aasta eest, just samal ajal, kui dinosaurused kadusid. See sündmus muutis järsult maakera kliimat ja võis olla ka dinosauruste hävimise põhjuseks. (Walker et al, 2001) Samuti on ka teisi teooriaid
saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, kehtib piirang päikeseloojangust päikesetõusuni. 8 2.1.1
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. ---...
OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates-
23 -65,5milj kuivem kliimaperiood,v ahel oli ka troopiline Mesosoikum Kriit K troopiline kesaegkond 65,5 kliima -145,5milj fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj 65-251 milj Triias T kuiv ja külm 199,6 eriti esimesel -251milj poolel Paleosoikum Perm P kliima muutus
Õiguse kehtivus Kuigi rahvusvaheline õigus on õigus, mis ei kehti ainult ühe riigi siseselt, vaid rahvusvahelisel areenil, ei kehti siiski kõik rahvusvahelise õiguse normid universaalselt kõigi maailma riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide suhtes. Rahvusvahelise õiguse kehtivuse ulatusest tulenevalt saab teha vahet nt universaalsel ja regionaalsel rahvusvahelisel õigusel. Rahvusvaheline õigus kehtib sellest liigitusest lähtuvalt kas osade riikide (ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes) või koguni kogu maailma riikide suhtes. Rahvusvahelise õiguse üksikutel reeglitel võivad seega olla erinevad adressaadid. Universaalne rahvusvaheline õigus on seega üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kõikide maailma riikide suhtes. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib seevastu vaid teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Nii kehtivad näiteks jõu kasutamise keeld või muud rahvusvahelise õiguse üld...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. f. Triias – Juura – Kriit – Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimedde teke. Putukate mitmekesisuse kiire kasv. g. Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar – Imetajate kiire evolutsioon. Maa omandas tänapäevase ilme. 4. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja
Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad
Teadlased suudavad pakkuda peaaegu igale eluvaldkonnale paremaid alternatiive Lähevad liiale tekitades sõpradele kahju Siis hakkas ta pikemaid teoseid kirjutama Oma kuulsuse tipus teeb ta õige otsuse Tühine protsent ettenähtud alast on läinud erakätesse Olenemata väljaõppest on iga inimene kunstnik Kõigest sellest hoolimata tuleb edasi püüda Aga mõtelaadina selline rikkuse jahtimine ei kõlba Kõikidest rohkem pakuvad huvi majandus ja juura Unistusi tuleb püüda täita Paljud valitsusedki tundsid tõsist huvi kuidas Eestil läheb Välisfirmadki võtavad tööst osa Keegi ei saa kriisideta hakkama kas pole siis mõttetu oodata kõrget majandustaset kaks armunut süda ei tulnud niimoodi toime nad tegutsevad vahendeid valimata ühe inimese osa maailmas saab muuta kõigi ülejäänute elu muutused on põhjendatud koolilõpuks on natuke raha kõrvale pandud mulle ta õudselt meeldis ma ei oskagi lõpuks otsustada
'Meie' nimi tekib siis, kui 'neile' on nimi pandud. Võõrastel ei ole keelt erinevalt 'meist', ta ei ole eriti arukas ega üldse täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline ühiskond on põhimõtteliselt ükskeelne. Inimene on kultuurivälisega kui subjektiga pidevas dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees. Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda. Samuti on linnal kindlasti müür
Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65 Devon 395 50 Vanaaegkond
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996).
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
Seda kõike kuskilt raamatust ei õpi ja siinkohal ongi kogemustel suurim mõju. Iga läbielatud olukord elus on uus teadmine edaspidiseks. Soovin endas veel arendada oskust enda seisukohtade eest tugevamalt seista. Kaldun vahel oma arvamusest loobuma nii öelda ,,rahu" huvides. Vahel on sellest kasu kuid vahel tunnen, et olen liiga kergekäeliselt loobunud. Minu nägemus minu tulevasest karjäärist on üsna selge. Olen otsustanud vahetada senise meditsiini valdkonna juura vastu. Plaanin alustada sellest, et õpingud Tallinna Majanduskoolis saaksid edukalt lõpetatud. Kindlasti plaanin minna edasi õppima. Mind ootab ees advokaadibüroo, kuhu asun tööle esialgu assistendina. Nii saan pakkuda oma teadmisi ja oskusi oma uute töökaaslaste aitamiseks ja loomulikult ise rohkelt uusi teadmisi vastuvõttes edasi areneda.
kirjandusega. KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD: Eesti põhiseadused 1920, 1934, 1938, 1992 Oppi, T. 2002. Sissejuhatus avalikku haldusesse. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996
ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, väljaulatuv osa on kolmnurkne või kaarjas, tavaliselt lainja või täkilise servaga, harvem ühtlaselt kaarduva sileda servaga või väikese tömbi tipuga. Seemned on munaja kujuga, teravneva tipuga, 45 mm pikad, tumepruunid, peaaegu
Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et konkubinaadis sündinud last peetakse loomulikuks lapseks (liberi naturales) nagu ta oleks sündinud seaduslikus abielus (iustae nuptiae). Selline eesõigus anti isa soovil, kui ema oli surnud või ei ole abieluvääriline. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000, lk 94 4 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2007, lk 94 5 Legitimatio per subsequens matrimonium Constantine'i poolt sisse toodud uuenduse kohaselt konkubinaadis sündinud vallaslaps sai seaduslikuks vanemate hilisema abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega
Peale 12 tahvli seaduse koostamist on hiljem selle tekkimise loo vastu vaieldud. On uurijaid, kes peavad seda 4. 3. sajandi e.Kr. koodeksiks ning eitavad täielikult selle seaduslikku iseloomu. Selliseid arvamusi on palju ning väga erinevaid. Tuntud itaalia õpetlane Ettore Pais on arvamusel, et "Leges duodecim tabularum" on koostatud 3. sajandil e.Kr. Flaviuse poolt 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. Penikoorem 2007, lk 32 2 H. Hattenahuer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn. Juura 2007, lk 81 3 George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012 4 Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused. 4 ning prantsuse õpetlane Lambert on öelnud, et seadustik on sama ebakindel kui Moosese käskude kaks tahvlit. 12 tahvli seaduse tekkimislugu ei ole täielikult usaldusväärne, kuidas samuti ei saa saa eitada selle olemasolu. 5 1.3. Seadustiku originaalkeel
1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki
(82% perekondadest ja 52% sugukondadest hävis). · Mesosoikum: 251 65,5 miljonit aastat tagasi. Maismaal valitsesid saurused (õhus, meres ja ka maismaal), ja ka imetajad olid juba. Domineerisid paljasseemnetaimed. Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias: 251,0 199,6 miljonit aastat tagasi. Kliima kuiv, kuum. Ilmusid esimesed algelised imetajad. 2. Juura: 199,6 145,5 miljonit aastat tagasi. Hiidkontinent hakkas lagunema. Domineerisid: paljasseemnetaimed, .. 3. Kriit: 145,5 65,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite lahknemine. Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid. · Kainosoikum: 65,5 1,80 miljonit aastat tagasi. Alguses oli kliima soe, hiljem hakkas jahenema
Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum) Ajastud: Kvaternaar Neogeen Paleogeen • Keskaegkond (mesosoikum) Ajastud: Kriidiajastu Juura Triias • Vanaaegkond (paleosoikum) Ajastud: Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium • Aguaegkond (proterosoikum) • Ürgaegkond (arhaikum) 9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit? Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt
õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2 Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest,
elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus. Raamatukirjastaja ja kaupmehe perekonnas. Kui suri isa, pidi Robert oma silmapaistvamatest muusikalistest eeldustest hoolimata valima juura õpingud. Leipzigi Ülikoolis, tudengipäevil vaimustus Schuberti muusikast ja hakkas klaveri tunde võtme linna kuulsaima klaveriõpetajalt, Friedrich Wieckilt, kelle pianistist tütrest Clarast saab hiljem ta abikaasa. Pianisti kariääri katkestak kuna harjutas üle ning vigastas käe. Hea kriitik, kirjanik. 1834a avati Leizigis konservatoorium sinna lähevad õppejõududeks ka Clara ja Robert. Mõnda aega oli Robert ka Düssertorfi linnamuusikajuht
Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja
– sa pead vastama! (sg 2) respondetote! – te peate vastama! (pl 2) 7 Tööjaotus Liis Kiiver: tekst 14, tekst 21 ja harjutus 25 Maigi Kont: tekst 9, tekst 20 ja harjutus 29 Irene Kool: tekst 4, tekst 17 ja harjutus 21 Mairi Laos: tekst 16, tekst 22 ja harjutus 31 8 Kasutatud allikad 1. Ristikivi, M., „Ladina keel juristidele“ Kirjastus Juura, Tallinn 2009 2. Adomeit, K., Ristikivi, M., Siimets-Gross, H. „Ladina–eesti õigussõnastik“ Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005 9
3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa
3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa
Liigituse aluseks vôib olla ka ôiguse allikate kuulumine teatud ôigusvaldkonda. Nii liigituvad ôiguse allikad: 1. eraôigusesse kuuluvateks; 2. avalikku ôigusesse kuuluvateks. Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega. Iga ôiguse allikas (vorm) kuulub teatud ôigusharusse vôi mitmesse ôigusharusse. Siit tuleneb tihe seos seadusandluse harudega. 2 1 Loengukonspekt, 2006 2 Õigusõpetus 2005: http://www.emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law
juures. Laulis sellest. Paavsti juurde karistust saama, jala. Kuulutati lindpriiks ja neati ära. Saadetakse samamoodi tagasi. Ellisabthile öeldakse et hukati. Enesetapp, tannhäuser ka mäele ja tapab end. Tristan ja isolde Lugu armukolmnurgast (kuningas mark, kuninganna isolde ja tristan). Lohengrin Ebamaise ja maise ühend. Püha graalu jumaliku rüütelkonna kuningapoeg Lohengrin saadetakse maale Elsat (lavastati venna tapmises süüdi) kaitsma. Logengrin kehastuus rändavaks juura üliõpilaseks (ei tohi avaldada oma tegelikku isikut). Paari püevaga lahendas juhtumi. Ei raatsinud lahkuda- Elsa. Aetakse elsa uurime tõde, lohengrin avaldab ja lahkub koheselt. Tetrloogia: niebelungide sõrmus Tegelane sigfrid, vanemad peajumal Wotoni lapsed, õde ja vend. Jumalad näevad kullapalavikku. Kulda jahivad inimesed ja kõik müütilised olendid. Siegfrid peab hävitama kullaneeduse. Kartmatult, vapralt ja õilsameelselt võidab kääbused ja võtab neilt Niebelungide sõrmuse
millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis Kandinsky vaatamas prantsuse impressionistide näitust, kus nägi Monet Heinakuhi Giverny' . Ta ütles: ,,Ma sain kataloogist teada, et see oli heinakuhi. Ma olin vihane, et ei olnud seda ise ära tundnud. Samuti arvasin, et kunstnikul ei ole õigust maalida nii ebatäpsel viisil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
