Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"juura" - 371 õppematerjali

juura - esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi-väljasuremisel hävisid dinosaurused ning merelised loomarühmad.
Juura

Kasutaja: Juura

Faile: 0
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Hilisemaid peatükke lugege lähtuvalt enda huvist.) Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. * Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability – in Europe and beyond. Köln: Halem. (Ajakirjanduse poolele kohustuslik; kindlasti lugege sissejuhatus + kokkuvõte. Vajalik kõigi eneseregulatsiooni puudutavate küsimuste jaoks valmistumiseks.) *Mari Männiko (2011) "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura (Siit vaadake vaid privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid. Kohtulahendeid pole tarvis lugeda. Kasulik privaatsuse kui väärtuse paremaks mõistmiseks ning sellega seotud põhimõtete tudnmiseks.) 20 Privaatsust käsitlevad sissejuhatavad peatükid: lk 13 – Õigusajaloo varasematel aegadel leidsis õiguskaitset pigem materiaalsed kui tunnetuslikud väärtused. Tsiviilõigus kaitses isiku vara: kodu, asju, loomi, jne. Privaatsust õigushüvena on kaitstud juba ammu enne tänapäevaste õiguskaitsevahendite loomist. Eraelu kaitse oli oma kodu kaitsmine võõraste pilkude eest kõirge aia ja tugeva luku abil. Ka tänapäeval takistavad teise inimese privaatsfääri lubamatut tungimist lisaks seadusega sätestatud keelule ka tavaõigus ja ühiskonnas kehtivad moraalireeglid. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hübe, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn ku...

Kommunikatsiooni eetika - Keskkool
34 allalaadimist
48
pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1...

Eesti keele õppetaterjal -
17 allalaadimist
24
docx

Õiguse entsüklopeedia I

Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihil...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
99 allalaadimist
21
docx

Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)

Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemat...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
19 allalaadimist
12
docx

Grupitöö kaasuse lahendus

3 Seega oleks välistatud Hankijal muude õiguskaitsevahendite kohaldamine (lepingust taganemine - kuna puudub oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 tähenduses, hinna alandamine – kuna rikkumise on põhjustanud hinda alandada sooviv pool, st Hankija ning seega oleks hinna alandamine välistatud jällegi VÕS § 101 lg 3 kohaselt) Täitja vastu ning tekkinud kahju 4900 eurot peab Hankija ise kandma. Vastus: Hankijal ei ole võimalik muid õiguskaitsevahendeid Täitja vastu kasutada tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3. II. Täitja nõuded Hankija suhtes  Kas Täitjal on täitmisnõue Hankija vastu 304 900 eurot tasu maksmise osas VÕS § 108 lg 1 mõttes? 3 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinna: Juura 2006, lk 320. VÕS § 108 alusel esitatav täitmisnõue on nn sekundaarnõue, st täitmisnõue on muutunud õiguskaitsevahendiks. Võlausaldaja ehk Täitja õigus kohustuse täitmisele tuleneb VÕS § 2 lg- st 1, § 8 lg-st 2 ning § 76 lg-st 1. Sellisel juhul on tegemist võlasuhtest endast tuleneva nõudega ehk primaarnõudega. Eelnevalt tuleks kontrollida hankelepingu täitmise eest makstava tasu 304 900 eurot asjaolusid. Pooled leppisid küll kokku, et hankelepingu täitmise eest tuleb Hankijal Täitjale tasuda summa 304 900 eurot. Hankelepingus puudub aga viide sellele, millal tuleb vastav tasu Täitjale maksta. Hankija leiab, et tasu maksmise mõistlik tähtaeg ei ole veel saabunud. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, siis peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul peale lepingu sõlmimist arves...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
19 allalaadimist
26
pdf

Miks saurused välja surid?

3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .................................................................... 7 2.2 Aktiivse vulkanismi teooria ................................................................................. 8 2.3 Aeglase väljasuremise teooria .............................................................................. 9 2.4 Temperatuurist sõltuva soo determinatsiooni teooria ........................................ 10 2.5 Kreatsionistlik teooria ........................................................................................ 10 2.6 Muud teooriad...

Loodus - Tartu Ülikool
3 allalaadimist
3
docx

Eesti geoloogiline ehitus

klass........ KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse, täida ära ja saada õpetaja mailile ivi@saksa.tln.edu.ee Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt ­ leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaata...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist
24
doc

Karistusõigus

Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses toimib tagasivaatlevalt, eripära on selles, et pooled on võrdsed. Seadus tuleb mängu sel juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta. Avaliku õiguse eripära on selles, et toimib sageli ettevaatlevalt, peaks kontro...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
83 allalaadimist
6
docx

Õiguse roll ühiskonnas

Nimetatud sõltuvus ja kord kui süsteem tervikuna on paljukordne ja mitmetel eriliigilistel korrasüsteemidel põhinev. Seda seetõttu, et nii inimühiskond kui ka kogu muu materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme. Ülaltoodu tähendab, et nii inimkäitumises kui inimest ümbritsevas materiaalses maailmas valitseb kindel kord, millega arvestamata jätta ei saa. Meeldib see või mitte, aga inimene peab arvestama teatud reeglitega ning neid järgima. Selle seose olemus on hästi esitatud Tartu Ülikooli professor Raul Narits õigusteaduse meetodiõpetuse õpikus. (Vt R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. – JUURA , ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. Lk 17-18.) Esimese fundamentaalse tasemena on selles süsteemis eristatav nn elutu looduse valdkond. See on valdkond, kus toimuvad protsessid ei põhine juhuslikkusel, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on teiste korrasüsteemidega võrreldes üldisem tähendus. Neid ei saa muuta, nendega tuleb arvestada. Selle esimese tasemega seonduvalt saame tõdeda, et korra tähistamine elutus looduses on küllaltki eksaktne ja ulatuslikult formaliseeritud. Teine fundamentaalne tase on orgaaniline eluvaldkond, mis ei ole matemaatilis-füüsikaliselt formaliseeritud, kuid siingi esineb reeglipärasus. Nii saab iga elu kord alguse, kasvab, vananeb ja lõpuks sureb. Reeglid, mida inimene on tahtnud ja tahab näha või kehtestada, peavad neid loomulikke mittemuudetavaid asjaolusid silmas pidama. Ja seda tehaksegi. Nii põhinevad näiteks õiguslikud reeglid füüs...

Ühinguõigus - Tartu Ülikool
44 allalaadimist
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga ­ Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa ­ tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi ­ kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani ­ jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU...

Ajalugu - Keskkool
23 allalaadimist
22
docx

Rooma õiguse fenomen Euroopa Õiguse Ajaloos

ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus...........................................................................................................................8 Kokkuvõte...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
36 allalaadimist
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

ristikivi@ut.ee Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, C...

Ladina keel -
37 allalaadimist
66
pdf

Tööiguse konspekt

06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...

Tsiviilõigus - Kutsekool
19 allalaadimist
32
docx

MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL

Samuti toome välja maksuintressi jagunemise, intressi arvestamise aegumisest kui ka intressi mittearvestamise põhjused. Referaadis on ka välja toodud kaks näidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite näitel. Referaadi seome kokkuvõttega. Samuti toome välja ka oma viidatud allikate loetelu. 1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
9 allalaadimist
10
docx

Õguse alused kordamiskusimused

Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura , 2012)]  Süütegu- kuriteod ja väärteod  Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire  Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaidmingit ohtu põhjustava teguri toimel , selle õhu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem  Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modalite...

Õigus alused -
14 allalaadimist
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
28 allalaadimist
26
docx

Kinnisomand

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE MAJANDUSARVESTUS Kristiina Toots KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KINNISOMAND..........................................................................................................................4 1.1.Ese ja ruumiline ulatus...........................................................................................................4 1.1.1.Ese...

Õigus alused -
22 allalaadimist
12
doc

Infootsing ja infoallikate 1 praktiline töö

) saate sooritada analoogilisi otsinguid teiste maade raamatukogude on-line kataloogides, sealhulgas maailma suurimas (Kongressi Raamatukogu). Vastake järgmistele küsimustele kasutades järgmisi katalooge: Library of Congress http:catalog.loc.gov British Library : OPAC http:blpc.bl.uk LIBRIS: Rootsi raamatukogude koondkataloog http:libris.kb.se BIBSYS: Norra ülikooliraamatukogude koondkataloog http:ask.bibsys.noaskactionstdsearch?lang=en 10.6.Leidke Kongressi Raamatukogus leiduvaid eestikeelseid õiguse alaseid raamatuid. Tooge 2 raamatu nõuetekohane viide. Sarv, E.(1997). Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu : Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Mark, M. (2003). Eesti pangandusõiguse alused : õpik õigus- ja majandusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn : Juura . 10.7. Valige järgmistest autoritest üks ja tehke kindlaks: Karl Erik Sveiby, Roy F. Baumeister, Geert Hofstede, Manuel Castells,  Mitu selle autori raamatut leidub Kongressi Raamatukogus? 33 raamatut on Kongressi Raamatukogus.  Esitage kõige uuema raamatu nõuetekohane viide? Baumeister, R.F.,Bushman, B J., (2014) Soscial psychology and human nature. Belmont, CA : Wadsworth, Cengage Learning  Millised tema Kongressi Raamatukogus leiduvad raamatud on olemas Tallinna raamatukogudes? Esitage 2 raamatu viited. Baumeister, R.F. (2005). The cultural animal : human nature, meaning, and social life. New York ; Oxford : Oxford University Press. Baumeister, R.F., Tierney, J.(2011). Willpower : rediscovering the greatest human strength. New York : Penguin Press. 10.8. Mitu briti monarhiat käsitlevat 1) veebilehte, 2) raamatut ja 3) artiklit leidub Briti Raamat...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
12 allalaadimist
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Makroevolutsioonilisi muutusi saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest. Makromuutus on üpris selge väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne. Samas on muidugi tunnuseid, mid ei ole muutunud - selgroogsus, neljajalgsus jne. Kaasajal peetakse esimesteks mammaalideks Triiase-Juura piiril elanud morganukodonte - seega ca 200 MAT. Neil oli mammaali lõualuu ja hammastus. Võimalik, et nad olid ka soojaverelised (muuseas, oli ka soojaverelisi reptiile ja on soojaverelisi kalu). Ja tagasivaates - enne seda olid nn. mammaalisarnased reptiilid Synapsia grupist. Osa Synapsia liike pidas vastu ja Juuras , kuid seal toimus midagi erilist - algas dinosauruste võidukäik, mis lõppes KT katastroofiga. Kogu selle aja jooksul, kus valitsesid dinosaurused, ei tekkinud uusi tetrapoode juurde. Fossillsete leidude alusel on kõige lihtsam otsustada söömise (hambad, lõuad) ja liikumise üle. Mammaalide hambad on mitmesugused, samas kui reptiilidel on nad üsna üheplaanilised. Reptiilide jalad on suunatud küljelt välja, mammaalidel keha all. Kõiki neid muudatusi - teades tendentse - on võimalik representatiivse leiumaterjali alusel jälgida (joonis). Summana on mammaalide teke väga heaks illustratsiooniks evolutsiooni graduaalsusest. Te...

Bioloogia -
7 allalaadimist
23
odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik ­ annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne ­ keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline ­ elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ametipõhine ­...

Organisatsioon ja juhtimine - Tallinna Ülikool
14 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun