Me vajame juhti, kes käseks, sest siis on meil suund ja samas ei ole vastutust. Me oleme vabad, aga samas puudub võim. Aga inimene tahabki kõige rohkem just võimu. Selleks, et võiku saada tekivad uued suhted inimeste vahel. Keegi peab hakkama muutma elurütmi, struktuuri harjumusi. Lõhkumine on uue loomine. Sellised käigud on kui puuharud, mis hargnevad aina mitmeks ja mitmeks. Iga jätku kohal on keegi kes juhib. Samas ei juhi keegi, sest sel puud puudub juur kui ka latv. Me kõik juhime, olgu see juhtimine kas teadlik või mitte. See olemine ja mitte olemin, selle mõistmine ning lahti seletamine on piisavalt keeruline, et seda võib pidada juba üheks struktuuriks, mida ta kindlasti on. Meeletult vastik on mõelda, et kõik on kui telliskivi sein, kelleski millegipärast ja põhjuseta sattunud põhjus. Tulemus on suur ja ilus, aga tükkideks lõhkumine on meeletult keeruline.
Näiteks kasutatakse karrit Mulligatawny maitsestamiseks. India pärane kreemsupp. Ka Lambaliha rogan josh on peamiselt valmistatud karrist. · Garam masala ehk "võimas vürts" Populaarne maitsesegu peaaegu kõikide roaliikide maitsestamiseks. Koostises domineerivad vürtsköömen, kardemon, koriander, must pipar, nelk, cayenne'i pipar ja kaneel. Garam masalat lisatakse roogadele kas valmistamise lõppjärgus või riputatakse toidule vahetult enne serveerimist. · Ingver Ingver on juur, mida kasutatakse värskena. Ingver on teravalõhnaline, peaaegu tsitrusemaitseline, soojendava efektiga. Ingveri tervislikkus ja hõrk maitse muudab ta meeldivaks lisandiks paljudele toitudele, alates salatitest kuni magustoitudeni. Toidud, kuhu sobib lisada kaneeli, lisatakse ka ingverit. Ingveriteed pakutakse toidu kõrvale kõikides riikides, eriti sobivad rasvasemate toitude puhul. Pulbrina võib teda riputada salatitele, võileibadele, ka praadidele
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase El...
Jätkame kirjeldatud jagamist, kuni jagatis on 0. Otsitud arvu saame, kui kirjutame saadud jäägid üksteise järele alustades viimasest. 1.9 Täisarvulise astendajaga astendajaga · an=a·a·a·a (n tegurit) · a1=a · (a·b)n=an·bn · (a/b)n=an/bn · (an)m=anm · am·an=am+n · am/an=an-n 1.10 Ruutjuur a=b, kus b0 ja b2=a · a·b=a·b · a/b=a/b · na+ma=(n+m)a · a2=|a| 1.11 Arvu n-es juur 2k-ndaks juureks mittenegatiivsest arvust a nimetatakse sellist mittenegatiivset arvu b, mille 2k-s aste on a (2k+1)ks juureks arvust a nimetatakse sellist arvu b, mille (2k+1)-ne aste on a 1.12 Juurte omadusi · Igal mittenegatiivsel reaalarvul on parajasti üks mittenegatiivne n-es juur · Negatiivsel arvul ei ole reaalarvude hulgas paarisarvulise juurijaga juurt · Igal negatiivsel arvul on reaalarvude hulgas parajasti üks negatiivne paarituarvulise juurijaga juur 4. 5. 6. 7.
Sülje ül. Soodustab seedimist, soodustab rääkimist, omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet), omab suuõõne pesemisfunktsiooni). · Joonis lk 110 73. Hammaste arv, liigid. 20 piimahammast 32 jäävhammast. · Kuju järgi jagunevad hambad lõike-, silma-, ees- ja tagapurihammasteks. · Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned.
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt t...
päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad
· aialilled. Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid,
Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed. Loomadel on hoiatusvärvus.
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja päril...
Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele kon...
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta. Kilpjalg kh söödav Kivi-imar- ,,head" magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised Juured Putked mets porgand, köömen, mets harak putk. Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak moorputk. Aedpiimjuur maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe. Soonõianõges pidavat omama söödavat risoomi Kurekellukas pole proovitud Angervist soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse. Kanakoole pidi olema enne õitsemist söödav. Eestis võõrliik Laugud mets/rohu/karu lauk. Kõik need sibulad ja lagud on mügised. Pool kg toorst sibuat põhjustab kõhuprobleeme. Loeng 7 3 valget muna kaasa võtta. Peale vahenädalat. Lisaks valget lõnga paar m. Peitsimine
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on värsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid), puuviljad (avokaadod, kuivatatud aprikoosid ja banaanid), tsitrusmahlad (näiteks apelsini mahl), meieri-ja täisteraviljatooted. Suurema osa kaaliumist, mida vajame, saame kätte süües mitmekesist toitu koos piisava piima, liha, teravil...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tin...
ainult kuu peale kähistades väge välja lasta, muidu oleks võinud lõhki minna nagu ventiilita aurukatel. Raske arvata, kas mõni Kivirähu loodud kuju ka meie etnopsüühikasse kargab, aga vanaisal jätkub selleks power'it küllaga. Nii et ühe lugeja pettumus raamatus kui sellises ei tähenda mingil juhul soovitust raamat üldse lugemata jätta. Ei-ei! Lugeja saab näiteks teada, kes oli Põhja Konn. Jälle üks vägev teadmine. Postimees : Mart Juur (21.12.2007) Ka ilma Kivirähki romaanita võiks tänavust kirjandusaastat päris hästi kordaläinuks hinnata. «Mees, kes teadis ussisõnu» on siiski igas mõttes väga eriline raamat. Postimees: Neeme Korv (21.12.2007) Juba sündides kultuslik. Päev-paar pärast ilmumist juba laialt tsiteeritud. Ei anna end nii kergesti kätte kui «Rehepapp», kuid tervikuna ehk isegi mõjuvõimsam. Lastekirjanduse uurija: Krista Kumberg (21.12.2007) Juba sündides kultuslik
Taimne ja vegetaarne toit Liisi Iling T11K Mis on taimne toit? Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased ...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
Puurmani Gümnaasium Geelküüned Uurimustöö koostaja:T.Kukk Klass:10.klass Juhendaja:Andres Juur Puurmani2010 1 Sisukord 5............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Geelküüned.....................................................................................................................................
karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1.Keskaegne linnaelu-maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulis...
kõik haigused ja tervisekahjustused ravitavad. Muidugi on võimalik hingehinna eest ravida end, aga on haigusi, mille ravimiseni pole meditsiiniteadlased veel jõudnud ja surematuse eliksiir on minuteada veel leiutamata. Kui inimene tahab elada täisväärtusliku elu on tema tervise ainsaks hoidjaks tema ise. Hoides eemale igapäevaahvatlustest on võimalus elada väga tervet ning huvitavat elu. Puu põhikomponentideks on toestav tüvi ja maa sees tugev juur, järgmistena oksad laiali sirutatult mille otstes lehed, mis kõik ammutavad puule vajalike toitaineid. Nii on ka riigiga, mille tüviks on riik, oksteks riigikogu saadikud, juureks president ja lehtedeks oleme meie, riigi kodanikud. Kui riigipead ei suhtle kodanikega jääb ketis lüli vahelt ära ja süsteem, mis aitab riigi majandusel ja rahval õitseda, muutub hädiseks ning jätab riigi sõltuma teiste riikide abist kui ka laseb bürokraatial lokata
Inimene summutab rutiini lõbustuste rutiinis, saab rahuldust uute asjade ostmisest ja nende väljavahetamisest. Maailm on nagu isude tohutu objekt, kõike tarvitatakse filme, näitusi jms. ollakse valmis vaid vahetama ja saama. Kahekesi moodustatakse liit maailma vastu (pakutakse tundeid, mõistmisi ) ja peetakse seda armastuseks ning läheduseks. Seksuaalne õnn armastuse tulemus. Põhjused ei peitu vähese tundmises, vaid pärsingutes, mis muudavad armastuse võimatuks. Juur peitub vastassugupoole pelgamises ei lasta end vabaks, siis järelikult ei usaldata partneri füüsilist lähedust. Kui suudab vabaneda hirmust, vihast ning muutub armastusvõimeliseks, siis on tema seksuaalprobleemid lahendatud. Kui ei õnnestu, siis ei aita ükskõik kui suured teadmised seksuaalvaldkonnast. Neurootiline armastus lapsepõlvehirmud-lootused kantakse täiskasvanuelu armastussuhetesse. Tundeelu poolest jäädakse 2-5 aastaseks, mõistus ja sotsiaalne areng
loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid nad väga pikka aega nälga tundma, sest algeliste jahiriitadega oli väga raske suuri metsloomi tabada. Sel ajal, kui mehed jahiretkel olid, muretsesid naised toidulisa, korjates söödavaid juur ja taimi, marju ja seeni ning pähkleid. Korilus oli tegevus mis andis mingisuguse kõhutäie. Naised tegelesid ka kojutoodud jahisaagiga. Puhastasid ja kuivatasid nahkasid. Loomade sooli kasutati õmblemiseks ja luid nõelteks, noole- ja odaotsteks. ,,Külmkapina" kasutati maasse kaevatud auku millesse kuhjati jäätükke ja kaeti pealt mätastega. Ainsaks magusaks asjaks muistsete inimeste jaoks oli mesilaste mesi. Tööriistad oli valmistatud kivist ja luust, samuti tugevast puust.
varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. Vars Koor helehall, sile, noored võrsed (ja ka pungad) karvased. Korpa tavaliselt ei moodustu. Kujult on tüvi kõver ja looklev. Juur Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised. Paljunemine Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil. Levik ja Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on
Loodusteemalisi- *** Õõtsub mandri ja mere vahel ranna pikk ja ahtake ahel ulatub ümber maade ringi kõidab me teid ja seob me hingi ... *** Tuult on aknal ja õues tuult on peas ja põues tuul on täna nii suur tuult on elus ja luules puud need seisavad tuules maast aga hoiab juur ... Luuletusi võib leida ka Kaplinski sünnilinnas asuvast Tartu ülikoolist: *** Tartu liin maki ole nännu kikast Jaani kerkoo tornin ja luiki tiigi pääl enne viil kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa lennas tuhandes tükkis maki ole ollu lats su haavu ja rusude sehen maki ole lahknu su vannu sainu ...
Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Kui rõõmulik su vetevääne, Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. kui lahti kargab nire sõlm! Siin juurdevool, sääl ärakääne, Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... kaob piimauttu kõnts ja jääne Ees sünge valvur langetamas piiki: ja vahukirme rajahõlm. võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Sa imetasid rohu rakku: juur sitkus, pingul kõrte siid. Ei isemeelt, ei vastuhakku, kõik hargneb, püüdleb määrat jakku - mis ühte kuulub, ühte viid. Mis sügisel su sülle kukkus, kõik korjas sinu käsi soe; mis üle jäi, mis muidu hukkus - su hingeaurus vaikselt tukkus: nüüd lõid sa surmast - elukoe. Sa teed, mis tegid igimuiste, su rahutus on kordasääd. Su üsas talviste ja suiste aegade eod; ja kooljaluiste suur saladus su põue jäet.
· Kahe esmase mütseeli liitumisel arenev teine mütseel, millest võib kasvada viljakeha. · Kübarseened on tuntud süügiseened. · Kümbarseente hulgas esineb ka kõlbmatuid söögiseeni. · Seemned võivad olla inimesele kasulikud või kahjulikud. · Hallituseentest tehakse aintibiootikume. · Pärm kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. · Paljud seened on kahulikud, kuna tekitavad taimehaigusi, loomade haigusi või lagundava puitu. · Mükroriisa juur koos seeneniitide põimikuga. · Parasiitseened elavad teiste organimide arvel, toituvad nende kudedest. · Teravildael parasiteerivad rooste- ja nõgiseened. · Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega.
Kooli nimi nt Paju Gümnaasium Dieedid Uurimistöö Koostaja:........... Juhendaja: .......... kus töö tehtud nt: Tallinn 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Mis on dieet?.................................................................................................................4 2.1. Mis on dietoloogia?................................................................................................4 3. Kuulsaimad dieedid.......................................................................................................5 3.1. Atkinsi dieet...........................................................................................................5 3.2. Sheltoni dieet.......................................
kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitai...
sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kasutatud kirjandus: 1. Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, Kirjastus ,,Kunst", Tallinn 1997 2. http://kunstilugu.paideyg.ee/kunstilugu/modernism/index.htm 3. http://www.zone.ee/kunajal/abstraktne_kunst.htm 4. http://www.kunstikeskus.ee/
3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4. Ainevahetuse üldiseloomustus. Milleks on vaja üht või teist toitainet. Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile! Ainevahetuse üldskeem NB! Ensüümid, seos vitamiinidega. Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3. Loeng 6. Põhitoitainete vajadused 6.1
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on o...
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud............................................................................
(lk. 142) Kauaks elu, liiatigi kauaks noorust, et vaevata oma südant tühiste asjadega. Ei ole ju kuigi tähtis, kuidas elad, peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. Homme võib-olla on uus sõda, uus tapmine, uued hädad, sellepärast kasutagem tänast päeva. (lk. 158) Mis tähendasid tüdruku pisarad! Need tulid ja läksid nagu sadu aprillis. (lk. 159) Headus on siinilmas üldse kõige kurja juur. Sest kui sa oled hea siis arvavad kõik, et sa mitte ainult ei taha, vaid et ka pead kõigile midagi andma. Aga kust võtab ka kõige rikkam nii palju, et kõigile anda? (lk. 164) Tema uskus, nagu usuvad kõik noored tüdrukud, aga ka aastais naised, et tema on see rahusadam, kust ei purjeta enam ükski armulaevuke välja, kui ta ükskõik kui imelikul viisil on siia sisse sõitnud. (lk. 182) Surm on see, kes paneb vanainimesele uuesti hinge sisse, surm on see, kes teeb meid jälle nooreks
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Rahvusköök Indiaköök Juhendaja: Viljandi 2008 Eelroog India TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg ...
Räägib maadest, kus hakatud toetama selliseid inimesi. Eestis ei ole tervisekontrolli, Tallinn oma kodutute pärast tuntud. Tulevad uued ajad ja mehed, kes valitud rahva poolt ning kellele lähevad korda teiste häda ja puudus. Joomise vastu võitlemisest Kui majanduses kisub raskeks, siis hakkavad inimesed rohkem vägijooki tarbima. Minnakse kõrtsidesse ja raisatakse mõttetult raha. Inimesed teavad oma pahest ja tahavad parandada. Kas alkohol kõige kurja juur või võib sellest mõõdukalt tarbides ka lõbu tunde? Inimesed vajavad emotsioone ärritust, erutust, joovastust. Lõbu võib kurvalt lõppeda- viinaklaaside taha upub rohkem inimesi kui merre. Inimesed ei oska alkoholita lõbutseda. Pakub välja sätestada alkoholi kättesaadavuse piirangud. Pooldas piiranguid, kuid samas kui piiranguid pole, siis tekivad inimesed, kes ise hakkavad alkoholismi vastu võitlema. Truudus
) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul) o VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar) o PISTIKUTEGA – (paju, mustsõstar) o LEHTEDEGA – (nõelköis, aas-jürilill) Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks
ülesanded Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja
korral Kümne aasta pikkusele aegreale arvutati tasandusjoone võrrand Y=20,5-1,5x. Kuidas saadud tulemust tõlgendada? Näitab sõltuva muutuja (y) 1,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 10 a pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 200 ühikut. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 11,1 ühikut Viie aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 400 ühikut. Milline oli rea keskmine juurdekasvutempo? 41%- neljas juur 4 3 aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ja lõpptase 200. Milline oli juurdekasvutempo? 170 Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritmeetiline keskmine 80 ühikut, standardhälve 20 ühikut, üldkogumi maht 1200 elementi. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega ± 4%, usaldatavusega 95%? ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X kirjeldab X-i mõju Y-le
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
