Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega, taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse, rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea ädalasaagilisei alus heinu. Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Arengukiirus 1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu püsikluste 2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
n a an 13. Jagatise aste = b bn 14. Võrdsete alustega astmete korrutis a m a n = a m+ n . am 15. Võrdsete alustega astmete jagatis n = a m -n a mn 16. Astme aste (a ) = a . m n 17. Korrutise juur n a b = n a n b . a na 18. Jagatise juur n = n b b 19. Juure aste ( a ) = a n m n m 20. Juure juur m n a = mn a . 21. Astendaja 0 a 0 = 1 , kui a 0 -n 1 22. Negatiivne astendaja a = n a m 23. Murruline astendaja a n = n a m RUUTVÕRRAND 24
n a an 13. Jagatise aste = b bn 14. Võrdsete alustega astmete korrutis a m a n = a m+ n . am 15. Võrdsete alustega astmete jagatis n = a m -n a mn 16. Astme aste (a ) = a . m n 17. Korrutise juur n a b = n a n b . a na 18. Jagatise juur n = n b b 19. Juure aste ( a ) = a n m n m 20. Juure juur m n a = mn a . 21. Astendaja 0 a 0 = 1 , kui a 0 -n 1 22. Negatiivne astendaja a = n a m 23. Murruline astendaja a n = n a m RUUTVÕRRAND 24
Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal.
omaduste kujundamise kaudu ajas Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). Resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neel ja huultetagune. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Huuled: labialiseeritud vokaalid, labiaalkonsonandid Keeletipp, selg ja juur: konsonandid ja vokaalid Liikumisega õõnte omadused muutuvad ja häälikud saavad just
4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude) Organ ehk elund- nt magu, süda, kopsud. Taimedel aga leht, juur, vars Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-, hingamiselundkond, sisenõrenäärmed) Taimedel elundkonnad puuduvad! 3. Organismiline tase Füsioloogia- teadusharu, mis uurib organismi talitust/tööd Anaotoomia- teadusharu, mis uurib organismi ehitust (organite jne) Organismi talituse regulatsioon 2 viisil: neuraalsel ehk
Pastinaak Mariel Kast K212 Mis on pastinaak? Pastinaak ehk aed-moorputk on 40-100cm kõrgune kaheaastane rohttaim. Õitseb juulis ja augustis. Juur on lihakas, magusa maitsega ja aroomikas. Võib risttolmneda looduslikult kasvava hariliku moorputkega. Faktid pastinaagi kohta Pastinaak on pärit vahemeremaadelt. Pastinaak on iidne kultuuritaim. Botaaniliselt on sugulane porgandile ja petersellile. Pastinaak kasvab suuremas osas Euroopas metsikult. Ei ole väga nõudlike kliimatingimustega.
Loodus on maru ja torm ja tuul, loodus on lauluke linnu suul. Loodus on lehm ja seen ja kask, loodus on kilu ja punane vask. Loodus on vesi ja õhk ja jää, loodus on järved ja jõed ja mäed. Loodus on taevas ja tähelend, looduses alati leian end. Loodus on õrn ja vapper ja suur, loodus on kõige elusa juur. Loodus on meie kõikide jaoks, ilma selleta inimkond kaoks.
Õistaime organid ja koed Vegatiivsed e kasvuorganid: 1. Juur 2. Vars 3. Leht Generatiivsed e paljunemisorganid: 1. Õis 2. Vili Kude on ühetaolise ehitusega rakkude rühm, mis täidab kindlat ülessannet. Peamised taimsed koed: 1. kattekude 2. põhikude 3. juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne
Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja
Nr Monitori Arvuti nimi kõrgus Kasutaja 1 P100 8 Andres Juur 2 P101 5 3 P102 4 4 P103 6 12 5 P104 11 Mairo Matsin 6 P105 1 7 P106 6 10 8 P107 1 Laura Kivijärv 9 P108 6 Kristiina Sljupkina 8
Andmed paigutatakse tippudesse. Kahendpuu – igal tipul max. kaks alampuud; range vahe vasak- ja parempoolsel alampuul. Järjestatud puu – ühe tipu järglaste järjestus on oluline; räägitakse esimesest, teisest, kolmandast pojast. Järjestamata puu – tipu järglaste järjestus ei ole oluline. Mõisted – sõlme järk (kõigi alampuude arv); leht (alampuudeta sõlm); hargnevad sõlmed (ülejäänud sõlmed); tase (sõlmed jagunevad paiknemise järgi, juur on tase 0, juure järglased tase 1); puu kõrgus (mõõdetakse tasemete järgi); täielik puu (kõigil tasemetel maksimaalne võimalik arv sõlmi & kõik lehed samal tasemel); mets (järjestatud hulk, mis koosneb 0 või mitmest mittelõikuvast puust, kui eemaldada puu juur, saame alampuudest metsa); n-järku puu (puu, mille igal sõlmel pole rohkem kui n järglast). Sulgavaldis – (a (b) (c (d) (e) ) ) Dewey 10ndesitus – 1a; 1.1b; 1.2c; 1.2.1d; 1.2.2e
1.Nimeta taimeraku tähtsamad organellid(osad ja nende ül)4 V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8.Mil viisil rakud paljunevad? V:õie ja vilja kaudu.
EKSEEM Ekseem on nahapõletik Põhjuseks peetakse endogeenseid tegureid Sageli tekib inimesel, kellel on eelsoodumus Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni Mõlemal vanemal haigus-lapsel 70% tõenäosusega Kuiv nahk nahabarjääri kahjustuste tõttu Nahas vähe keramiide (suur aurustumine) Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE On olemas ka kaks üldist haiguse diagnoosim...
· Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus: Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine.
..kui.......a < 0 Astme mõiste ja omadused a 0 = 1, kui a 0 1 a =a -n 1 a = n a m+ n a a = a m n m a a m : a n = n = a m-n a Astme mõiste ja omadused ( a b) n = a n bn n a an = n b b (a ) m n =a mn -n n a b bn = = n b a a m a = a n n m Juurte omadused. Tehted juurtega Juur korrutisest võrdub tegurite juurte korrutisega. n a1 a2 ... ak = n a1 n a2 ...n ak Juur murrust võrdub murru lugeja ja nimetaja juurte jagatisega. a na n =n b b , kui b0 Juurte omadused. Tehted juurtega Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat korrutada ühe ja sama naturaalarvuga või jagada nende ühise teguriga. np a mp = a n m
, 13. Dussi all käima , 14. Hommikust sööma, ma söön hommikust , 15. Lõunat sööma 16. Ma söön lõunat koolis 17. Õhtust sööma 18. Me sööme õhtul kell 18.30 18 30 19. Suppi on vaja süüa (, ) 20. Veel sööna ma meeleldi praadi 21. Ma söön erinevaid salateid 22. Ma söön juur ja puuvilju 23. Ma söön seeni ja marju 24. Mulle ei meeldi juua piima (, ) 25. Ma joon meeleldi mahla 26. Ema joob vett 27. Õppima 28. Ma õpin hästi 29. Ma ei puudu põhjuseta tunditest 30. Magama minema (heitma) 31. Ma lähen magama õhtul hilja () 32
HARILIK AHVEN (Perca Fluvaitilis) Anica Juur 7c klass SISUKORD · Kala elupaik , kust saab püüda · Kala andmed · Püügi aeg · Paljunemine(kudemine) · Kala toit · Info allikas Kala elu paik, kust saab püüda Rannikumeres Väinameres Rabajärvedes Turbaaukudes Kala andmed Mõõtmed : · Kuni 35-40 cm · Tavaliselt püütakse20-25 cm pikkuseid kalu · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt · Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt.
Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad?
osa kahesuunalise. Võrk ehk kaalutud graaf Võrk ehk kaalutud graaf on graaf, mille igale kaarele on seatud vastavusse mittenegatiivne arv ehk kaare kaal. Võrk võib olla orienteeritud või mitteorienteeri- tud. Näide: kaal on sihtpunktide vaheline teepikkus. Kaalutud graafis võib kaal sõltuda suunast. Lühim tee: tee, mille kaarte kogukaal on vähim. Puu (Tree) Puu koosneb lõplikust tippude (sõlmede) hulgast, mis on tühi või mille üks tipp juur on välja eraldatud ja ülejäänud tipud moodustavad mittelõikuva alamhulga, millest igaüks on omakorda puu. Puu on sobiv hierarhiliste andmestruktuuride kirjelda- miseks (näiteks Dos kataloogid). Rakendustes on enimlevinud kahendpuu ehk Bi-puu, kuna järjestatud kahendpuu võimaldab kiiret otsingut, lisamist, eemaldamist. Kahendpuu (Binary tree) Kahendpuu on puu, mille igast tipust (sõlmest) lähtub kuni kaks alampuud. 49
Guillaume de Machaut Johannes Ockghem Joos de Momper Leonardo da Vinci (~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim...
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi.
viljakad järglased. Riik: loomariik (mad, part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest
73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga.
ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu on ohtlik just lapse organismile...
Petersell Lehtpetersell-siledad või Lehtpetersell - roheline Liha- ja kalatoitude ning juustu Lehtpetersell; juurpetersell maitsestamiseks, garneerimiseks. käharad lehed; Juurpetersell - kollakas- Juurpetersell- valge lühike,pikk- ja poolpikk juur. Spargel e harilik aspar Pikk vars Roheline vars , otsad Sparglist saab valmistada ühepajatoite,salateid ning lisada lillakas-rohelised supile. Apteegitill e fenkol Ümar või piklikümar, Valge või rohekasvalge Maitselisand liha- ja kalaroogade
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoopis hulk üksteisele lähedasi liike, millel lisaks ehituslikele omadustele on erinevusi ka kasvukoha eelistuses. Need kõik on head söögiseened. Hariliku kivipuraviku kasutamine Harilik kivipuravik on üks maitsvamaid ja populaarsemaid seeni . Kõige parem ja kõige maitsvam on noore ja sitke seene viljaliha . Kogu seen on kõlbulik ,vähemalt noorel seenel pole vaja torukesi ära lõigata ( ainult juur ja ussitanud osa ei kõlba süüa ) . Mahedat pähklimaitset võib nautida kas või toorestest seentest tehtud salatis.Enamik inimesi peab siiski rohkem lugu praetud või muul moel küpsetatud seentest . Harilikust kivipuravikust saab valmistada maitsvat toitu mitmel moel, sh hautada. Eelnevalt keeta pole vaja. Säilitamiseks sobivad väga hästi külmutamine ja viiludena kuivatamine .
hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid ...
Jaagupipäev Kaili Helü Keili Kull Tep07 Sai nime Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi. Jaagupipäev on oma nime saanud ka kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida te...
Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist Vitraaz Koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juur de, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Charterese katedraal vitraazid on maailma suurimad (160 erinevat vitraazi). 700 ruutmeetrit vitraazi pinda. Kõige rohkem on kujutatud Neitsi Maarjat (150 korda). Saint Chapellei vitraazid Pariisis Eesti on Rahvusraamatukogu , D.Hoffmanni Pühavaimu kirikus 10 käsku, Rait Präät Niguliste kiriku otsaaknad ,Keila kirik, Teletroni vitraazid.
ette kolmanda auto eest, sest tema rikub liiklusreegleid. Saab regu raskusastet: konna kiirust ning liikluse tihedust(siinkohal üritasin tih jäljendada teelõigu pikkusega). Tegevustest on võimalik konna eda liigutada ning suvalisel teelõigul seisma jätta(väiksema kiirusega o proovida). Samuti saab jälgida edukaid tee ületamisi ja ebaõnnestu skoori all. Skoori saab ka nullida. Loomulikult on põhiprotseduurid mängu alustamine ja lõpetamine igal hetkel. Kirjutasin koodile juur märkusi, loodan et jääte rahule ning vabandan hilinemise pärast. K paremat, Nils Varik. he, kuid õige ajastusega d etteaimatavalt, kuid vaata gleid. Saab reguleerida nkohal üritasin tihedust imalik konna edasi, tagasi ema kiirusega on lihtsam isi ja ebaõnnestumisi õhiprotseduurid nagu asin koodile juurde nemise pärast. Kõike Muutujad on ko
Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade vahel Meedia roll pole suur, aga peavad tähtsaks igapäev 1,5 tundi kuulata ja vaadata päevasündmusi Populaarsemad TV saatejuhid Populaarsemateks TV saatejuhtideks osutusid meie küsitluses Mihkel Kärmas, Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte Reklaami tähtsus noorematel inimestel on suur aga see vaibub saades vanemaks Inimestele meeldib lühikene ja tabav reklaam
P002 03/01/15 Haab Pärnu vaher 1 Karu P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt
Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud
emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Vaher kasvab tavaliselt segasalumetsades koos tamme ja saarega. Ta on enamasti alumises puurindes ning ta ei nõua palju valgust, aga see eest tahab ta rikkaliku ja niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher
Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid = orgaanilised ained Näiteks: · Sahhariidid e. süsivesikud - Energia allikad · Lipiidid(Rasvad) - energiavaru ained · Valgud - Valkude töös seisneb elu · Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodu...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide ehk niinimetatud hea kolesterooli taset, alandab vähki haigestumise riski. Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu. Sööge palju juur- ...
(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires,
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja pe...
tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise
"roboti häält". Paremini sobib see noortele, sest nemad lepivad rohkem selle stiiliga ning neile läheb seee paremini peale. Arvan, et see album on rohkem suunatud nooremale kuulajaskonnale. Mulle meeldib see plaat väga ning minu arvates on see üks õnnestunumaid plaate aastal 2009. 2 Näited: arvustused on kõik võetud ajakirjast MOOD aprill 2010, kõikide arvustuste autor on Mart Juur. 3
Vastavalt ametlikele andmetele linna rahvaarv 10 miljonit 527 tuhat inimest. Moskva asub Venemaa Euroopa osa keskel. Linn asub Moskva jõe kallastel. Linna nimetus on seotud nimega Moskva jõgi, mis kandis oma nime ammu enne asula tekkimist. Kelle poolt antud nimi, ja mida see tähendab, ei ole teada. Kaks peamist versiooni: soome-ugri ja slaavi. Esimene on see, et sõna "moskva" on tuletatud soome-ugri keelest ning tähendab "jõe-karu". Slaavi versioon näitab, et juur Mosk-tähendas "kleepuv, squishy" või "soo, niiske, niiskus, vedelik." Vene föderatsiooni põhiseaduse kohaselt on Moskva koos Peterburiga on föderatsiooni iseseisev üksus nn linna föderaalse tähtsusega. Täidesaatvat võimu teostab Moskva valitsus, mida juhib linnapea, seadusandlikku võimud - Moskva Linna Duuma, mis koosneb 35 saadikust. Aastal 1995, kiideti heaks uued ametlikud sümbolid - vapp, lipp ja hümn. Hymn linna Moskva on muusikalise ja poeetilise töö kirjutatud
Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
· Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened.
Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur tundub olevat mitmrkesisem kui Rooma oma. Kreeka kultuur on üle võtnud ida kultuuri ja koosneb pljudest erinevatest kultuuridest, mis täiustavad Kreeka kultuuri. Rooma on sammuti mõjutanud tänapäeva kultuuri, aga arvan, et siiski kultuurilisest poolest on seda rohkem teinud Kreeka. Kreeka kultuur võib tunduda võlts, kuna koosneb mitmetest kultuuridest, aga Kreeka kultuuris on asju, mida ei ole üle võetud. Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid...
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
