mälumispinnal 2 köbrukest purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne) ülejäänud hammastel on 1 juur silmahambajuur on kõige pikem Hamba ehitus - põhimassi moodustab dentiin - krooni piirkonnas katab email (enamelum), juure ja kaela piirkonnas tsement (cementum) - cavitas dentis -> canalis radicis dentis foramen apicis radicis - musculus constrictor pharyngis inferior - kinnituvad raphe pharyngis'ele
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos. 2 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse
• mõjutab toote maitset • pidurdab rasvade rääsumist Fosfaate kasutatakse veesidumisvõime suurendamiseks. Isegi väike kogus fosfaate on võimeline vähesel määral suurendama pH-d. Tänu fosfaatide spetsiifilisele toimele muutuvad lihasvalgud väga sarnaseks olekule, kui liha on soe. Seetõttu suudavad lihasvalgus siduda rohkem vett. 37. Lihasaaduste valmistamisel kasutatavad maitseained ja maitsetaimed Maitseained on tugeva lõhna ja maitsega taimsed ained (koor, vili, juur jne) toiduainete või toidu maitsestamiseks. Vürtsid – naturaalsed või kuivatatud maitsetaimed, puude ja põõsaste viljad, juured, õied, koored, lehed, seemned, mis on kas terved, tükeldatud või jahvatatud. Ürdid on maitsetaimede maapealsed osad, mida võib kasutada nii värskelt kui ka kuivatatult (meliss, seller, petersell, murulauk). Lihasaaduste maitsestamiseks ja aromatiseerimiseks kasutatavaid aineid võib jaotada järgmiselt:
Jumalasse, vaid võõrasteks ja isegi vaenlasteks. Hoolimata kõikidest raskustest ja esile kerkivatest võitlustest oleks olnud küllalt põhjust nendesse alandlikult ja armastavalt suhtuda ning meeles pidada, et me saime nende käest käsu, prohvetid ja Isanda Jeesuse. Apostel Paulus manitseb õigusega meid, kes me Kristusesse usume, et me ei suhtuks üleolevalt juutidesse, vaid oleksime alandlikult teadlikud sellest, et juudid on puu juur. Nemad kannavad meid - mitte meie neid, sest me oleme sellesse puusse üksnes jätkatud (Rm. 11). Kurjal läks aga korda ahvatleda kristlikku kogudust sellest alandlikust, vennalikust suhtumisest eemale. Kristlik kogudus võttis ennast ülistades omaks kogu au ja tõotused, mis Iisraelile olid mõeldud ja kustutas seega Iisraeli Jumala lunastusloost. 7 Teoloogia ja varastatud sünniõigus
Värvi ilu sõltub ka villast ja taarist. Alati ei pruugi ilusat värvi saada. Värvi toooni muudavad tumedamaks veel kuum vihmavesi, lehtpuutuha leelis ja taar. Madarajuuri on parem korjata liivaselt maalt, siiis annavad need paremat värvi. See on vana Kihnu tava käia laidudel madarul. Värviks sobivat madarat on kaht sorti: nelja lehega, valge õiega on värvimadar. Tuttmadar on peaaegu samasugune, kuid ühe varre all on juuretutt. Ka nende juured on erinevad. Tuttmadara juur on läbipaistev nagu marmelaad. Tuttmadarat kasutatakse suka, üe ning kjõnda punaseks, sest see teeb ilusamat värvi ja annab rohkem punast. Madarat võib koguda lausa mitmeks aastaks. Veripunast tooni annab kaktusetäi, mida tuuakse lõunamaalt, Itaaliast.Punast värvi saab ka vöötseentega. Tavaliselt arvestatakse sukakirja jaoks umbes 25 sülda punast lõnga. Potisinine: harilik sinerõigas(lisatis tinctoria) või indigo. Kõige enne tehti sinist värvi sinerõike toorestest lehtedest
aedpetersell (Petroselinum crispum), köömen (Carum carvi), aedseller (Apium graveolens), harilik aniis (Pimpinella anisum) Mürkputk (Cicuta virosa) porgand - Daucus carota sug. araalialised (Araliaceae) Luuderohi - Hedera helix Panax quinquefolium zensenn (rohttaim) «zen» inimene, «senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p. Sambucus leeder Sambucus racemosa punane leeder o p. Viburnum - lodjapuu Viburnum opulus f. roseum lumepall Sug. Caprifoliaceae kuslapuulised o p. Valeriana palderjan
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
savist. 6) Vaba vesi mullas. Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30- 50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt. Savides kõige kõrgemale. Liikuv toitaineterikas põhjavesi kare vesi Mitteliikuv põhjavesi pehme vesi Vabavesi taim saab vee kätte, kui juur sinna ulatub 7) R (mitte liikuv vesi) *(raskesti liikuv) *(keskmiselt liikuv) kesrgesti liikuv (kergesti omastatav) Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. Niiskusreziim ja veereziim Veereziimi 3 põhitüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim, kus aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim. Stepi tsoonis
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel................................................................................................
kuninga võim levis. 7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega (trollid, ohtlikud hiiud, valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Millest sõltub organismide eluiga? 1. Geneetilistest mehhanismidest. 2. Keskkonnateguritest. Organismide individuaalne areng lõpeb surmaga. Agooniakliiniline surmbioloogiline surm. Kliiniline surm lakkab südame- ja kesknärvisüsteemi töö, lakkab hingamine. ~5 min jooksul võimalik elustada. Taimede lootejärgne areng / vegetatiivne generatiivne mittesuguline suguline (õis) idand juur, vars, lehed. 36 LAPSE 1. ELUAASTA NB! Laps olgu rõõmuks! Eluliselt oluline on lapse hellitamine, tema armastamine. Ei tohi muutuda lapse teenriks! Last tuleb võtta sellisena nagu ta on iga laps on kordumatu! I Vastsündinu aeg esimesed kaks nädalat peale sündimist.
Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epifüütidena, mis maapinnaga on ühenduses õhujuurte kaudu. Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve. Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus..................................
Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed). Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust.....................
Range teaduse järgi alluvad kõik isikud ühele ja samale lõputu kauguse tingimusele. Kas kardame siis lasta oma armastusel jahtuda, kui hakkame välja kaevama selle Elüüsioni templi metafüüsilist vundamenti? Kas mina pole sama reaalne kui asjad, mida ma näha saan? Kui olen, siis ei karda ma õppida neid tundma sellistena, nagu nad on. Nende olemus pole vähem kaunis kui nende välimus, ehkki selle hindamiseks on vaja peenemaid organeid. Teaduse silmis ei ole taime juur inetu, ehkki pärgade ja vanikute punumiseks lõikame selle varre otsast maha. Ja ma pean riskima tuua nende võluvate meeliskluste sekka alasti fakti, isegi kui see osutuks egiptlaste kolbaks meie pidusöömingul. Inimene, kes on oma mõttega ühtne, näeb end oma vaimusilmas suurejoonelisena. Ta on teadlik üldisest edust, olgugi see ostetud pidevate konkreetsete nurjumiste hinnaga.2 Mingid eelised, mingi vägi ja võim, mingi kuld ega jõud ei ole talle vääriliseks vastaseks
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
Dostojevski loosung: "Ole alandlik uhke inimene!", s.t igaüks peab elama ligimesearmastusega ja ei tohi ennast liigselt esile tõsta, sest see võib viia kuriteoni. ,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas. Kunagi varem ei olnud sellise vahedusega näidatud, et idee inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234)
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika. ühiskond vajab sõda, selle vahendiks oleks keemiline sõna ehk tugev mõjusõna, st et on vaja mingit uut keelt. Peetakse end ugrilasteks hüpatakse tagasi eestlaste ajaloo väga kaugesse minevikku. Pilatakse kristlust. Alla kirjutanud: Eesti Islamirevolutsiooni nimel: Sven Kivisildnik, Hasso Krull, Aivar Tomson, Mart Juur, Sinijärv, Kivirähk jt. Äärmuslik musta huumori võtmes kirjutatud tekst. Väga tugev liialdav aspekt. 1990ndate alguses avaldas rida noori kirjutajaid "Hüübinud vere manifesti", mis kuulutas demokraatiavastasust ja islamirevolutsiooni ning Franco Ilm avaldas manifesti, et tapkem juute ja kristlasi. Aga esimesel ei olnud mingit reaktsiooni ja viimasel alles aastal 2006, kui autorit taheti kinni panna, sest keegi luges seda manifesti väljaspool selle konteksti.
tegutsenud punkbändid. Nimetamata ei saa jätta ENSV punkarite armastust visuaalse kunsti vastu, ehkki selle roll tollases punkkultuuris jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks, näiteks tehti punkesteetikast lähtuvalt filme.98 1980. aastate algul loodud punkbänd Turist lõi lisaks muusikale veel nii punkteatrit, punkfilme kui punkkunsti. Allan Vainola mainib intervjuus, et Päratrust 94 Trubetsky 2009, lk 96. 95 Trubetsky 2009, lk 347. 96 Juur, Mart. 2010. 101 Eesti popmuusika albumit. Tallinn, Varrak, lk 58-59. 97 Ernits, Rutt. 2014. „Muusikaeksperdid hindasid aegade parimaks Eesti albumiks J.M.K.E. "Külmale maale"“ http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/e0d4d7ef-8693-4b30-97c7-561208c2ca9c (26.04.2015). 98 Trubetsky 2009, lk 81. 24 esinemised olid alati midagi erilist, sest kontsertide ajal näidati seni tehtud punkfilme, ühtlasi
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
· i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa) · kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta II ALALIIK · nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad PÕHITÜÜP KEEL · Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse · e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r (hiir, hoo, huul, hääl, joon, juur, kaar, kiir, koor, meel, niin, nool noor, peel, peen, pool, saar, seen, sool, soon, suur, säär, tuul, tüün, veer, voor, äär. Siia kuulub ka m-iga lõppev sõna leem. VORMISTIKUST: · ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert) · ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e poolde, suuresse e suurde)
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine................................................................................
Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditega mida nimetatakse taime toitaineteks.Toitainete omastamine toimub ainult lahustunud ühenditena (joonis 3). Lahuseid millest taim toitaineid omastab nimetatakse toitelahuseks, milleks looduses on mullalahus. Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes Mulla tahke Mulla lahus Juur Taime maapealne faas osa Joonis 3. Toitainete omastamis- skeem. Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed). Juureväline toitumine on suhteliselt väikse tähtsusega ja seda kasutatakse eelkõige mikroelementide puuduse korvamiseks taimel. 1. Lämmastik (N)
· Kõnehäälik= helid ja mürad moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid(kui me ei õpi kuulma, siis me ei kuule) · Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu, keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4. Kolmel perifeersel allsüsteemil (soovitatav A.Eek Eesti keele foneetika (2008))
Liigid, DNA ja keskkonna võrdlus Arvuliselt kus on rohkem erinevusi. Haruldane mitmeaastane taim. Tervislik seisund Vanuse struktuur. Populatsiooni struktuuri uuritakse. Populatsiooni geneetiline struktuur. Ökonišš. Kooslused on erinevad, kus elada ja kuhu kasvada. Näiteks: Järvedm jõed, kaldad ja puisniidud. Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Koduloom, inimeste sees bakterid, vetikas ja seen, hobune ja ümaruss, mäletsejatel bakterid toidu seedimiseks. Kuidas liigub päike taime sisse/sees? Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. DADAISM Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu
palk - palk 6.Morfoloogia e vormiõpetus on keeleteaduses grammatika haru, mis tegeleb sõnavormidega nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. Morfeem on väikseim tähenduslik üksus lauses (foneem väikseim tähendust eristav). Morfeemide liigid: · vabad / seotud · esinevad ka üksi / üksi ei esine · (juured ja) tüved / afiksid · leksikaalsed (tähendusega) / grammatilised juur leksikaalne morfeem, mis koosneb ühest osast, nt. kirja tüvi ka liide, nt. kirjutada 7.Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. · Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. · Grammatiline kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: · sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) afiksite
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
lehtnäsad paiknevad keeleservadel. Kolm viimatinimetatud näsa on seotud maitsetundlikkusega. Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). 24. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; Eesti häälikusüsteem: Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged vokaalid e ö õ o Madalad vokaalid Ä A
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
