aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu.
kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Molotovi-Ribbentropi pakt- oli mittekallaletungi pakt saks ja nsvl vahel. Väga palju
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
· Vaikiv ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. · III põhiseadus 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud
Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni Hästi arenenud Ei talu seisvat vett petersell Võimalik katta veel põhu võib lehed maha lõigata augusti alguseni
Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
ADOLF HITLER Kalev Seilmaa 9b Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 aastal, Ülem-Austria väikelinnas Branaus. Ta oli tolliametnik Alois ja tema naise Klara neljas laps. Adolf Hitleri perekond pidi isa töökoha pärast tihti kolima. Oma leebesse emasse oli hilisem diktaator väga kiindunud, kuid oma isa pidas ta äkiliseks türanniks. Adolf Hitler soovis saada kunstnikuks,kuid tema isa tahtis, et ainsast ellujäänud pojast saaks ametnik. Haridustee 1905 aastal astus Adolf algkooli. Õppinud seal viis aastat, otsustas Hitler 1900. aastal, üheteistkümne aastasena, astuda Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Adolf Hitler lahkus reaalkoolist 1904. aastal liiga keskpäraste õpitulemuste pärast. Poiss oli ilustanud oma kehvasid õpitulemusi ning lõpuks piirduski tema haridus hämaratest allikatest kokkuloet...
· Vaikiv ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. · III põhiseadus 1. jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud
sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin.
Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito (alates 07.01.1987) Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi (alates 24.04.2001) Pealinn: Tôkyô (8,3 mln elanikku) Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) http://www.vm.ee/est/kat_479/4600.html Maksud Tähtsamad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, varaga seotud maksud, sealhulgas pärimismaks. Käibemaks on 5 % (kuni 2000. a juunini vaid 3 %), lisaks on tarbimist maksustatud rohkem kui 25 erinevat tüüpi maksuliigiga. Üksikisiku tulumaksu tasumine Jaapanis mitteresideeriva välismaalase jaoks sõltub sellest, kas raha ülekanne toimub Jaapanis või välismaal ning Jaapani ja maksumaksja maa vahel sõlmitud lepingutest. Tulumaksu tasumine välismaalase jaoks Jaapanis võib osutuda küllaltki keeruliseks, nii soovitatakse abi paluda maksunõustaja käest. Näiteks
allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baskiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15
Jaan Anvelt. 1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte. Konstatntin Päts Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti); Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid), 1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Johan Laidoner. Vabadussõja ajal Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940. Tegi 12.03.1934 koos K. Pätsiga sõjaväe abil riigipöörde. Artur Sirk. Vapside juht. Lisaks üks kirjanik, üks kunstnik, üks sportlane, üks teadlane ja nende saavutused. Kristjan Palusalu maadleja, võitis Berliini olümpiamängudelt 2 kulda. Ernst Öpik- astronoom (uurimus tähtede evolutsioonist, Universumi vanuse määramine jm) A.H.Tammsaare kirjanik, 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus",, romaan
Boriss Jeltsin Sisukord: Boriss Jeltsini noorpõlv...........................................lk3 Jeltsini parteikarjäär.............................................lk3-4 Venemaa juht Boriss Jeltsin....................................lk4-5 Riigipöörde katse...................................................lk5 NLKP lagunemine..................................................lk6 Kasutatud materjalid..............................................lk7 2 Boriss Jeltsini noorpõlv Boriss Jeltsin sündis 1931. aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit rikaste talunike perest ja tema vanaisa tehti kulakuks ja küüditati. Hiljem räägiti, et kui Jeltsin oleks oma vanaisast elulookirjelduses kirjutanud, ei oleks temaga üldse tegemist tehtud ja ta poleks saanud nii kõrgele kohale. Ta õppis ehitajaks ja tegeles vahepeal kõiksugu erinevate ehitustöödega nagu tema isa. Töötas eh...
1. Teine maailmasõda algab 1. Septembril 1939, kui Saksamaa tungib Poolasse. 5. Oktoobril sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit piiri- ja sõpruselepingu (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril
Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. 18.-20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord ,kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 1870.aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja
hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944. aasta kevadel ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käivas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes aga kahjuks nõukogude repressiivorganite kätte. 4.1944 - Jaanuaris jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Narva all kestsid vägevad võitlused kuni juunini, ning selle nad ka vallutasid. Punaarmee vallutas lõpuks kogu Eesti mandriosa, vaid saartel jätkusid lahingud kuni novembrini. Eestlased hakkasid kartma, et Nõukogude okupatsioon taastatakse, seega hakkasid nad maasiliselt kodudest lahkuma. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, põhiliselt suundusid nad Saksamaale ja Rootsi.
kasvuhoonetes, kuhu nad jõudsid juba 19. sajandi alguses. Litši sugulastest tunneme kõige paremini ehk magnooliat, mis hoolsa aedniku käe all isegi Eestis suudab kasvada. Suured igihaljad litšipuud kasvavad kümne kuni kahekümne meetri kõrguseks. Varakevadel kattuvad need lõhnavate rohekasvalgete õiekobaratega, suvel säravad lehtede vahel vaarikpunased viljakobarad. Kagu-Aasias valmivad viljad aprillist juunini, lõunapoolkeral novembrist jaanuarini. Litšipuu viljad pole kuigi suured, piraka kirsi või väiksema ploomi suurused, aga neid on ühel puul palju. Täies kasvujõus litšipuu võib mõnedel andmetel anda kuni 500 kilo saaki. Aastatuhandete jooksul on litšipuust aretatud sadu erinevaid sorte: "Rippuv roheline", "Kaneelilõhnaline", "Lõhnaküllus", "Ninasarviku sarv", "Keisri armukese naer", "Hiina rohukõrs" - nimed kui hiina poeesia.
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast)
sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist kuni 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa kavandatud ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Hotellihoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
raamatupidamisfirmale.Isiku määramine raamatupidamise eest vastutavaks tuleb vormistada kirjalikult.Raamatupidamise eest vastutava isiku määramine ei vabasta ettevõtte juhti isiklikult vastutustest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest. Majandusaasta mõiste ja variandid Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Variandid: 1.jaanuarist-31. detsembrini, 1.aprillist-31.märtsini, 1.juulist-30. juunini, 1.oktoobrist-30. septembrini Raamatupidamise sise-eeskirja sisu: Majandustehingute dokumenteerimine; varade ja arvelduste inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine; kontoplaani, koolide ja lühendite kasutamine; vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks; dokumentide säilitamine; aruannete koostamise ja säilitamise korda
sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baskiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala
sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid. 26.aprillist-21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamise Indo-Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati kaheks osaks. Kommunistlikuks Põhja-Vienamiks ja kapitalistlikuks Lõuna- Vietnamiks. Vietnami sõda 1964-1973 Osapooled · Kommunismi vastased väed: Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus-meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik
madal. Mõned valmikuna talvituvad või hilissügisel lendavad liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on alla 0°C. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must- kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli
MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
mitmed linnriigid. 2.2 Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil
Eesti vabadussõda Esimene maailma sõda lõppes Saksamaa ja tema liitlaste kaotusega .Sellega lõppes ka saksa okupatsioon Eestis , sest Liitriigid kes selle võitsid nõudsid et sakslased viiksid oma väed vallutatud aladelt välja. 1918. Aasta sügisel viisid sakslased oma väed eestist välja. Aga kui sakslased olid oma väed välja viinud siis uus seisukord mida ruttas ära kasutama nõukogude venemaa kes oli pidanud veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat. Eestis aga loodeti , moodustada vabatahtlikest tugev väekoondis aga see kukkus läbi sest neid tuli kokku nii vähe ning tänu sellele kuulutati Viru maakonnas välja 24. Novembril sundmobilisatsioon millele 29. Novembril päev pärast Narva langemist järgnes üldmobilisatsiooni väl...
kus Tähtvere laululaval toimunud Click icon to add picture vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Click icon to add picture Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel.Jätkus rahva ajaloomälu taastamine.Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon,kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada,asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed,rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks
novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943. aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga.
1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset
dekoratiivtaime. Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused. Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul vastsed ning nad ronivad taimedele laiali. Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas Tõrje: Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele,
Eesti Komitee liige 19901992, kultuuri- ja haridusminister 19921994, Tallinna linnavolikogu liige 19961999 ja 19992000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 19921995, 19951999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990 1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VIIXI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
Koostaja: Hando Runnel; eessõna: Kalle Merusk; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": Richard Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004 TEENETEMÄRGID · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) 8 · Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järk JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944) · Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 Peaminister · Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) Välisminister · August Jürima (suri 15. juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja · Albert Assor (suri 16. septembril 1943) Kohtuminister · Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) Põllutööminister · Leo Sepp (13. detsembril 1941) Majandusminister · Paul Kogerman Haridusminister · Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) Sõjaminister · Nikolai Viitak (hukati 24
toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944. aasta kevadel ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käivas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes aga kahjuks nõukogude repressiivorganite kätte. Sõjategevus 1944. aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Narva all kestsid vägevad võitlused kuni juunini, ning selle nad ka vallutasid. Punaarmee vallutas lõpuks kogu Eesti mandriosa, vaid saartel jätkusid lahingud kuni novembrini. Eestlased hakkasid kartma, et Nõukogude okupatsioon taastatakse, seega hakkasid nad maasiliselt kodudest lahkuma. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, põhiliselt suundusid nad Saksamaale ja Rootsi. Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Saksa armee
praeguseks manalateele läinud Johannes Jürissoni, kes vaatamata kõrgele eale pea kõigil kontsertidel kohal oli ja ei väsinud kordamast, et me ei tohi unustada meie endi keskelt võrsunud suurmehi. 4 Festivalist kirjutatakse ,,Vali Uudised" 18.05.2007 Suure-Jaanis hakkab kõlama väärtmuusika Viljandimaal asuv Suure-Jaani on Eesti kultuuriloos läbi sajandite kuulus paik olnud. Tänavu 16-23 juunini toimub siin Suure-Jaani vallavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostöös kümnendat korda muusikafestival, milles pakutakse mitmekesiseid võimalusi kuulata väärismuusikat kaunites paikades. Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel. Suure-Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele
Peamiselt kõigub sademete hulk aasta kohta 2000- 4000mm olenevalt piirkonnast. Näiteks Port Moresby keskmine sademete hulk on jaanuaris umbes 190mm, veebruaris 198mm, märtsis 185mm, aprillis 100mm, mais 60mm, juunis 45mm, juulis 43mm, augustis 41mm, septembris 41mm, oktoobris 45mm, novembris 52mm, detsembris 105mm. Maksimum temperatuur on aasta alguses veebruaris 31 kraadi, märtsis hakkab temperatuur natuke langema kuni juunini, millal on 23 kraadi sooja, mis on ka miinimum temperatuur ja siis hakkab jälle kuumemaks minema. (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 77-78). 5. Kirjelda valitud ala niiskusreziimi Thornthwaite'i järgi. Thornthwaite`i järgi on Uus-Guineal niiske, mulla niiskustase on 1mm või enam aga vähem kui 60cm. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist.
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
kauge, ilmselt just seetõttu ei osutatud tollal leitud musketile tähelepanu. 1917. aastal panid uurijad aga tähele, et musket ei olnud mitte siledaraudne, vaid sisselõigatud soontega, mis võimaldavad lasta tunduvalt kaugemale ja mis peamine, ka täpsemini. Sellise relva kuul võis läbida ka mainitud 150 sammu. Jäljed Karl XII viibimisest Eestis. Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini 1701) jutustab hulk rahvamuistendeid. tänini on rahvasuus liikvel lood Rootsi sõjateedest, kuninga istutatud puudest ja rootsi sõdurite haudadest. Kuningas Karl XII olla Eestimaale kasvama pannud 65 puud. Üks tuntumaid on puid on Kernu kadakas, mille kohta legend räägib, nagu oleks Rootsi kuningas Karl XII torganud Põhjasõja ajal keerdu keeratud kadakakepid maasse. Kuningas öelnud, et kui kadakad kasvama lähevad, tuleb pikk rahuaeg, ja kui kadakas kuivab, tuleb Rootsi võim Eestisse
Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba...
Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. 18.-20. juunini Tartus Toomemäel J. V. Jannseni suurimaks ülemaaliseks rahvuslikuks ürituseks peetud esimene eesti üldlaulupidu, mis kujunes haaravaks rahvuslikuks meeleavalduseks, millel oli suur rahvustunnet äratav ja hulki ühendav mõju. Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt
internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane. 10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi. 14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938). Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse
Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi. Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitas Gennadi Burbulis Jeltsini kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse "Demokraatlik Venemaa" kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates
Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad
Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Erinevad liblikaliigid Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. 6 Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad
valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baskiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt.[1] 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti
Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta
vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need viimased olid haaratud tänavatelt või tassitud oma igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihedalt täis. Õhupuudus , kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisanus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. juunini vedasid loomavagunid eestlasi üle piiri vastu kannatustele Põhja- Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Küüditamine toimus täiesti Moskva juhtnööride kohaselt ja selles suhtes polnud kohalikul Rahvakomissaride Nõukogul midagi ütelda. Kõik korraldused dikteeris Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat koha peale, mida meie võimumehed kui alandlikud sulased püüdlikult pidid täitma ja täitsidki.
nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja valitsuse tagasiastumist. 14. mail 1987 toimunud Tartu X levimuusikapäevade raames toimunud vabaõhukontserdil lehvisid üle pika aja taas sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu. Sarnane pilt avanes ka Tallinna lauluväljakult, kus noored 1987. aasta suvel 6. -13. juunini koos laulmas käisid. 11. septembril kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel ,, Eestimaa Laul" , kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eestile iseseisvuse taastamist. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
