Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana. Ja alles siis, kui Olovernes kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjub ning valmistub Petuulia lõplikuks
Kuid Assuri (Assüüria pealinn) väejuht oli väga "inimliku" mõtlemisega tegelane ja ta teadis, et kui vaja on saavutada oma tahtmine, tuleb "pigistamisega" viia asi järk-järgult nii kaugele, et vastasel tekib siiras soov ühineda tema otsustega, vanduda alla tema otsustele. Nõnda ta siis rakendaski oma sõjalise võimu selleks tarbeks ning pani võõra linna rahva kannatama.. Sündmuste keskel aga oli suuresti prohveti staatusega naine Juudit, kelle käest palusid vett ning leiba ümberkondsed inimesed - nii mehed kui ka naised, nii vanurid kui hällilapsed. Tema oligi Messias.. Ühel momendil aga otsustas Juudit oma tegelikule ihaldusele alluda - minna Olovernese ehk tolle kuradi assu väejuhi juurde ning pakkuda talle ennast kui naist. Mõeldud-tehtud. Aga ometi oli ju ettekäänet vaja. Seda selleks, et pääseda väejuhi juurde ja üldse linnamüüridest läbi
Milliseid erinevusi märkasite Piibli ja Tammsaare Juuditi vahel? Piiblis kirjeldati loomadest ja varandusest. Seal krjeldati sellest, mida Juudit sai pärast Olovernese surma. Tammsaare Juuditi puhul ei olnud juttu sellest, kuhu Juudit pani peale Olovernese tapmist mehe pea. Mehe mõrvamine tuli välja alles siis, kui Juudit ja tema ümmardaja olid tagasi oma rahva juurde läinud. Juudit oli mehelik ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Armastav ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana
,,Juudit" 1.Kuidas käitub Juudit oma abikaasaga? Miks? Juudit oli abielus aga ta oli väga õnnetu ja ei käitunud oma abikaasaga hästi, ta oli enda meelest kõige õnnetum inimene maailma peal. 2.Missugused loomuomadused kaunistavad Juuditit? Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas
A.H.Tammsaare. ,,Juudit" Petuulia linnas on olukord halb. On põud. Inimesed nälgivad ning neil pole midagi juua ega süüa. Kõik vee ja toiduvarud on otsa lõppemas. Rahvas põõrdus Juuditi poole. Juudit aitas inimesi nii kuidas suutis. Rahvas uskus jehoovasse ning palusid talt iga päev abi. Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada talle lapsi
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta.
JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma.
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze.
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeledi suurriigi valitsejana ja ennast tema emandana
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvale on häda peale langenud, sest nad on oma usu kõikvõimsasse unustanud
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast
et koer oli teda oma maal rünnanud. Andres tegi päevast päeva rasket tööd, tahtes Vargamäed lastele päranduseks jätta. Neil aga olid teised huvid ja tahtsid sealt ära linna kolida. Andres töötas küll üllal eesmärgil, kuid laste arust tegi ta seda ainult sellepärast, et kord ta selle alustas ja peab ka lõppule viima. Armastust ta selle koha ja töö vastu ei tundnud, pigem ainult kohusetunnet. Teoses ,,Juudit" võib võimumänge kohata palju. Kui Juudit oma mehega abiellus, tundis ta, et tema vajadused on kõrvale jäetud. Mees ei pööranud talle piisavalt tähelepanu ja ei täitnud oma kohustust. See ajas Juuditit hulluks, ta ei suutnud enam olla kõrvalejäetuna. Ta tappis oma mehe kuna ta ei rahuldanud Juuditi vajadusi, jättes ta täiesti kõrvale. Kui ta läks Olevernese juurde, kes tahtis Juuditit päästa, andes oma süütuse talle. Kui tal oli see võimalus, muutus ta liiga ahneks ja tahtis, et Olevernes kuningaks hakkaks
Juuditi tragöödia Teoses ,,Juudit" esineb olukord, kus inimesel tekib valik: kas päästa ühe inimese elu ja rikkuda sellega paljude elusid või päästa paljude inimeste elusid ja rikkuda sellega enda elu. Iga südametunnistusega inimene valiks ilmselt enda elu päästmise asemel paljude inimeste päästmise ja iga egoist teeks ilmselt vastupidi. Juudit aga valis päästa paljude elusid. Ta päästis kogu Iisraeli rahva, tappes oma armastatu Olovernese. See tegu aga maksis talle erinevat moodi kätte. Juudit pidi kogema väga jubedat vaatepilti. Ta tappis oma armastatu Olovernse lõigates tal pea otsast ning lisaks veel sellele viis ta tema verise pea linna, et näidata rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks
Juuditi tragöödia Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida
Jutustused ,,Kärbes", ,,Varjundid". Kirjutas haigetest inimestest. Kunstmuinasjutud ja miniatuurid, 1915 kogumik ,,Poiss ja liblik". Mõistukõnelisus, piibliainelisus. Publitsistikast kogu ,,Sõjamõtted" 1919. Pilet 11: Anton Hansen Tammsaare loomingu kõrgperiood Kõrgperiood algas tragöödiaga ,,Juudit" 1921. Edasi tulid romaan ,,Kõrboja peremees" 1922, novellikogu ,,Pöialpoiss" 1923 ja esseekogu ,,Sic transit" 1924. Linnakest nimega Petuulia piiratakse. Juudit pakub, et läheb Olovernese juurde. Piiblis võtab Olovernes Juuditi vastu ja nii saab Juudit ta pea maha raiuda, olles rahva kangelane. Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat. Väliselt armastusromaan.
,,POISS JA LIBLIK" miniatuur, kõige impressionistlikum. Lugu väikesest poisist, kes püüab aasal liblikaid ja märkab siis, et on hulga lilli maha trampinud. Mõte- selleks, et midagi saavutada trambime teised jalge alla. ,,KUNINGAS JA ÖÖBIK" tuntuim kunstmuinasjutt. III PERIOOD: Eelkõige psühholoogiline realism. Domineerivad zanrid romaan ja näidend. ,,JUUDIT" näidend. Tugineb piibli ainestikule, Tammsaarel üks sügavamaid käsitlusi. Juudit on valitsejanna, kelle kodulinn on vaenlaste poolt ümberpiiratud. Oma rahva nimel kõigeks valmis, ta läheb vabatahtlikuna vaenasle leeri, et nende pealik Olovernes ära võrgutada. Õnnestub, kuid Juudit armub mehesse. Kas käituda kui naine või valitseja? Juudit otsustab viimase kasuks ja tapab Olovernese raiudes tal pea maha. Rahvas ei pea nii julma tapmist õigustatuks. Rahva poolehoid, mida Juudit ootab jääb tulemata.
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused, kurb meeleolu. Tänapäeval 1-3 last, kergem töö ja võrdõiguslikkus, parem meeleolu. Andrese moto: kõik tuleb saavutada ausal teel tõe ja õigusega ning raske tööga. Tema unistus oli üles ehitada suur ja võimas talupidamine, mida hakkavad tema järgmised põlved edasi viima. 6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ni...
oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:"Põlev lipp" , ,,Viimne linn"- ristisõdade lõpuper. ja ,,Surma ratsanikud" . Ajal. novellide kogu:"Sigtuna väravad" Romaanid:"Õilsad südamed" , ,,Lohe hambad" , ,,Kahekordne mäng"U'(Põimigute triloogia) Probleemid, mida autor on kajastanud teostes: ,,Juudit"-rahvas nälgib piiramisrõngas ja on suremas. Juudit riskib oma au ja eluga, minnes vaenlaste leeri, tappes seal pealiku, tekitades sellega segadust, nii pääseb tema rahvast kindlast surmast. ,,Popi ja Huhhuu"-novelli mõte, kuidas hävib lollusega kõik ilus ja arukas keskkond.Huhhu hävitas kõik ilusa, mis isand oli loonud. ,,Toome helbed"-Vidrik on Leeni suhtes ükskõikne, Leeni lootis,et meeldib Vidrikule ning,et ka temal oleks oma poiss, novell näitab, kuidas väikse tüdruku mängumaailm, võib ühe päevaga kokku variseda
Klassikirjand "Raamat on nagu peegel." (A.Schoppenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks isemoodi näeb. Tark võib sealt välja lugeda lõpmatult palju mõtteid, kui samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda sama teost absoluutselt mõista. Autoril on võim panna teisi nägema seda, mida nad varem ei pruukinud mägata. Veel võivad sealt ka peegelduda kirjaniku eelistused ning ühiskonna eluviisid. Raamatutes peiub ohtralt uudset informatsiooni, mida lugeja esialgselt ei pruugi näha. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Tammsaare ise kasvas samuti talus üles ning veetis osa oma elust seal. Ilmselt köitsid teda kõik raskused, mis üks lihtne maainimene peab läbi elama, ning otsustas nendest vabameelselt rää...
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin Autoportree. Paul Gauguin Suplevad naised. Paul Cezanne Suudlus. Gustav Klimt
viib koju, asjaks oma pojale. Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud
El Greco · Kristuse esimene jünger, jutlustaja, ravitseja · Peetruse vend · "Oleme leidnud messia!" · Rooma halduri naine pöördus ristiusku · X-rist, kala(võrk),köis Salome Gozzoli "Salome tants" · Neitsi, kes tantsis Herodesele ja nõudis endale Ristija Johannese pead · Johannes mõistis hukka Herodese ja Herodiase abielu · Tantsimine, vaagen peaga Juudit Giorgione "Juudit Olovernese peaga" · Juutide võitluse sümbol · Petueli linna piiramas Assüüria väed (6. saj eKr) · Nebukadnetsari väepealik Olovernes · Vooruse võit Pahe üle · Mõõk, Olovernese pea
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas *A.H.Tammsaare ...
RENESSANSS kordamine XI klass Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Skulptuur Donatello Maalikunst Fra Angelico Giotto Vararenessanss Arhitektuur Firenze toomkirik Vararenessanss Skulptuur DONATELLO "Taavet" "Gattamelata ratsamonument" Vararenessanss Itaalia, Firenze Maalikunst FRA ANGELICO "Maarja kuulutus" Vararenessanss Maalikunst GIOTTO "Kristuse sünd" Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetri kirik Roomas Skulptuur Michelangelo Maalikunst Raffael Leonardo da Vinci Giorgione Kõrgrenessanss Arhitektuur Peetruse katedraal Rooma Kõrgrenessanss Skulptuur MICHELANGELO "Taavet" "Pieta" Kõrgrenessanss Maalikunst RAFFAEL " Sixtuse Madonna" Kõrgrenessanss Itaalia Maalikunst LEONARDO da VINCI "Mona Lisa" "Püha õh...
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 01.03.1940 Kirjanik 1917 ,,Varju...
talupoeg, kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile. Tammsaare on arvamusel, et kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. 1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees"
Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat. Pieter Brueghel: Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure, vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad. Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti. Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
Renessansi maalikunst Giorgione 1477-1510 Päivi Margna Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco); oli Itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510.aastal. katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian. Veel r...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Vanad ja noored), mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust, eri põlvkondade konflikte. Üliõpilasaastail peateemaks noortevahelised suhted, võitlus moraalinormidega, elutüdimus (Pikad sammud, Üle piiri). Autor sai suure kriitika osaliseks. Kaukaasias kirjutas ,,Varjundid"-traagiline armastuslugu, väga ergas maailmataju. Loomingu kõrgperiood 1921-1940: algas näidendist ,,Juudit", pingeline isikudraama, Piibli müüdi tõlgendus. Aga Tammsaare Juudit on isekas, ihkab armastust ja võimu. Tapab Olovernese mitte kangelaslikkusest, vaid alandusest, kuna too ta tagasi lükkab. Järgmine ,,Kõrboja peremees", Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu. Talupojaromaan, oluline peremeheküsimus: kes saab Kõrboja peremeheks, ehk Anna meheks. Nukker lõpplahendus-Villu enesetapp. Viimased romaanid: 1934, ,,Ma armastasin sakslast"-järjekordne traagiline armastuslugu, mõistus hävitab armastuse.
Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Paul Pinna Koostas: Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1...
Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad" · Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933) · Romaan Tõde ja õigus (19261933), käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. · Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest.
hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalüpsis. Velazque joodikud,vulcaanuse sepikoda, breeda alistamine,kääbus sbeastianide morra,veenus peegliga,õuedaamid,ketrajad.Murillo noor kerjus,lapsed puuvilju söömas,väike puuvilja müüja.
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene lu...
Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936. "Kuningal on külm" allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud
Juugendstiil · levis esialgu tarbekunstis ja ahidektuuris · Suurbritannias · vabrikutoodete välimus eklektiline ja kohmakas · kunstiteadlane John Ruskin ülistas keskaegset käsitööd -> töö + ilu, ilu + praktika · Prerafaeliidid -> rühmitus, taheti vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust · William Morris ja Edward Brune-Jones (Kuldne trepp) · uus kunstide süntees -> tahvelmaal asendus monumentaaldekoratiivse maaliga · Arts and Crafts Movement -> käsitöötraditsioonide taaselustamine · esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest ...
Armastus Armastus on inimestevaheline sügav ja kestev kiindumus. Selle juurde kuulub tunnetega seotud, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Juba lapsena tuntakse armastust õdede-vendade, vanaemade-vanaisade, vanemate ja lemmiklooma vastu. Ka sõprussuhetes on armastusele iseloomulikke jooni. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Armastus ise kedagi armastada ja olla armastatud on tähtis kõikidele inimestele, isegi kui seda välja ei näidata. Armumine on lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Selle all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. Armukadedus on armastuse pahupool. See väljendab võimuiha ja omamissoovi. Armukadedust väljendatakse vägivalla, ähvarduste, manipuleerimise või kontrollimisena. See on käitumine, mis ei ole omane armastusele. Oluline on...
H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on temas ka halba: ta kasutab oma võlusid ära, et panna mehi tegema seda, mida ta parasjagu soovib. 3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat
H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis. 2) Peategelane Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on temas ka halba: ta kasutab oma võlusid ära, et panna mehi tegema seda, mida ta parasjagu soovib. 3) Probleemid o Provotseerimine 4) Tsitaadid "Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest." "Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk." "Kannatus teeb targaks." "Armastus nõuab tegusid, mitte sõnu." 5) Kavapunktid 1. Olovernese vägi piirab Petuuliat
kuidas inimesed käituvad ekstreemoludes ja mis valikud nad tegema peavad. ,,Kui tuvid kadusid" Selle raamatu kirjutamise põhjuseks oli see, et kõikjalt küsitakse ,,Palju fasiste on Eesti?" ja ,,eestlased on ju fasistid?" ,,Kui tuvid kadusid" Teda hakkas huvitama, et kui ta kuskil välisriigis käis, miks seda küsitakse. Peategelaseks raamatus on Edgar Parts, kes on väga naiivne. Teiseks peategelaseks on Juudit. Raamatu kohta palju infot pole, kuna see on veel niiuus ja sisu peab raamatust lugema, et teada saada, mis seal toimub. Täname kuulamast ! Sigrid Järsk Riina Suu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
