Selle sümboli alla korraldatud kuriteod on mõjutanud kultuuri ilmselt meile mõstmatus suuruses. Vaevalt oskab keegi öelda, kui palju potentsiaalseid teadlasi, arhitekte, kirjanike või kunstnike jäi sündimata või tapeti. Kui palju või kas üldse muutus mõne rahva kultuurilugu seoses nede sündmustega. Seoses Hitleri ja sümboolikaga ei saa mainimata jätta ka juute. Judaismi sümboliks on kuusnurkne täht (Taaveti täht), mis algselt oli Juudamaa kuninga Taaveti pitsat ning mis nüüd on Israeli riigilipul. Ent pühasid sümboleid kasutatakse ju erinevate religioonide liikmete eristamiseks. Ka Hitler eristas selle sümboli abil juudid sakslastest. Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule. Aga ka Saksamaa suure sõbra Venemaa juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu
Vanas-Roomas ei peetud gladiaatorite võitlust kuidagi taunitavaks. Kreeklased etendasid surma näitlejate abil tragöödiates, roomlased pakkusid publikule aga kõige elutruumat surmaetendust(2). Erinevate allikate väitel peeti esimene gladiaatorivõitlus 264. aastal e. Kr Roomas, ning oli korraldatud kahe venna poolt nende hiljuti surnud isa mälestuseks (5). Gladiaatorivõitlused kogusid kiiresti populaarsust üle kogu impeeriumi, erandiks võib tuua ainult juudamaa, kus religioon ei lubanud taolisi vaatemänge, ning omandasid Vana-Rooma ühiskonnas olulise meelelahutusliku rolli. Võitlusi käisid vaatamas iga ühiskonnakihi esindajad, alustades keisritest ja senaatoritest ning lõpetades orjadega. Niisiis on gladiaatorlus välja kasvanud matusetseremoonia juurde käinud vereohverdamise rituaalist ning etendusi peeti surnute austamiseks. Ajapikku kasvas neist aga välja poliitiline 2
117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas
Ta oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtuste juures ja võib saada meeleparandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Kui Jeesus umbes 30 pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. o Paulus - kristluse kuulutaja, kes pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma ja temast sai kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis. Paulus rõhutas, et Jeesuse õpetus pole mõeldud ainult juutidele, vaid kõigile rahvastele. 8) Mõisted
sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. · Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem. Jeesus Kristus · Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses
Woland ja Azazello seisid ühe hoone kiviterrassil. Peagi tuli nende juurde Leevi Matteus. Ta edastas teate, et Woland meistri ja Maragarita endaga kaasa võtaks.Woland lubas seda teha. Azazello lendas asja korraldama. Samal hetkel tulid terrassile Peemont ja Korovjev, kes seletasid, mis oli juhtunud. Algas müristamine. Kolmekümnes peatükk: Teele! Teele! Margaritale ja meistrile tuli külla Azazello. Ta tõi endaga kaasa kompsu, milles oli Falermo vein (seda oli joonud Juudamaa prokuraator). Kui meister ja Maragarita seda jõid kukkusid nad kokku ning surid. Azazello lendas villasse ja jälgis kuidas Margarita suri. Ta valas Margarita suhu veidike veini ning naine ärkas. Sama tehti ka meistriga. Edasi mindi mustade lendavate hobustega stravinski kliiniku juurde. Seal jättis meister Ivaniga hüvasti. Kui Ivani toast lahkuti muutus haige rahutuks ning ta kutsus põetaja. Põetajalt sai ta teada, et meister kõrvalpalatist suri just hetk tagasi.
Egiptuse mõjutusel kuulutas Juuda end 601 uuesti sõltumatuks, mäss suruti maha kolme aasta pärast. 588 alanud uus juutide ülestõus lõppes katastroofiga. 586 Jeruusalemma vallutanud Babüloonia keiser Nebukadnetsar tegi linna maatasa ja küüditas kõik selle elanikud. Poole sajandi pärast purustati Babüloonia ise uue Lähis-Ida suurriigi Pärsia poolt, juutidel lubati oma kodumaale tagasi pöörduda ja Jeruusalemm taastada. Järgmised pea kakssada aastat oli Juudamaa piiratud autonoomiaga Pärsia provints. Juudid liitusid 332 eKr. sõjakäigul Pärsia vastu Jeruusalemma jõudnud Aleksander Suurega ja said kreeklastega võrdsed õigused. 200 eKr. Jeruusalemma vallutanud Süüria kuningad Seleukosed püüdsid juute helleniseerida, mistõttu puhkes Kreeka-vastane ülestõus. 164 eKr. vabastasid juudid Jeruusalemma linna ja 149 kuulutati Juudamaa sõltumatuks. (Saks 2002) 7 2
Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle
Hoone algses disainis ei olnud tugikaari koori ja löövi ümbruses. Peale ülesehitust ja õhemate seinade veelgi kõrgemaks kasvamist( tehti tuntuks gooti stiilis) hakkas surve tagajärjel pragunemine. Niisiis loomulikult ehitasid arhitektid katedraali toetuseid seintest väljapoole ja hiljem taolised lisandused jätkusid. 18.sajandi lõpus Prantsuse revolutsiooni ajal rüvetati katedraali: paljud katedraali aarded kas hävitati või rüüstati. Piibellikkude Juudamaa kuningate kujudel raiuti pead maha( arvati, et tegemist on Prantsusmaa kuningatega). Paljud pead leiti 1977.aasta väljakaevamiste käigus kiriku lähedalt ja on nüüd Cluny muuseumis näituseks väljas. Ainult suured kellad suutsid sulatamisest pääseda ja katedraal pühendati esiteks Mõistuse ja siis Ülima Olemuse kultusele. Kiriku interjööri kasutati toidu- ja loomasöödalaona. Konstruktsioon 1160.aastal oli kirikust saanud "Euroopa kuningate kirik". Piiskop Maurice de Sully
emand Lisa Gioconda-Firenze aadliku Francesco del Giocondo abikaasa.. 5. Raffael-kuulsaim madonnapilt on ,,Sixtuse madonna", mis asub praegu Dresdeni Maaligaleriis Saksamaal. Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi. 6. Michelangelo-tema ,,Taavet" on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest. 8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju. 9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood
Kristlus ehk ristiusk on kõige levinum usk. Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolik, õigeusk, protestant. Kristlus on lunastusreligioon Jumal lõi inimese ja määras talle igavese õnne (elu paradiisis). Kristluse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. 3. Mida tead piiblist (2 osa)? Piibel on kristlik pühakiri, mis on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogumik. Kaks osa: vana Testament ja Uus Testament. Vana Testament koosneb lugudest, peamiselt juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist, Apostlite raamatust, 21 kirjast ning Ilmutusraamatust. 4. Mis iseloomustab varakeskaega? Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib?
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood
sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda. Pühalepa teisendi järgi ei saavat näkk end muuta haugi lõualuuks. Huvipakkuv on ühe Simuna päritoluga katkumuistendi lõpukommentaar: Kõigiks on ka katk ennast muutnud, aga mitte augikalaks, sest et temal rist pea peal on. Võnnu tekst seletab Iisraeli rahva suhtumist haugi söömisesse. Juudamaa vetes haugi ei esine. Kuigi haugil soomused ei puudu, aitavad nähtavasti keeldumist põhjendada, nagu angerjagi puhul, Piibli käsusõnad, mille järgi soomusteta (siin: näivalt soomusteta) kalu tuleb pidada roojaseks. Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k
maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti
üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles.Pühendamatud ei tohtinud riituse sisust teada, usuti et salajased riitused toovad parema saatuse pärast surma.Riik nõudis ainult ohvreid keisrite altaritele ning austust tähtsamate Rooma jumalate jaoks=truudus Rooma riigile.Bacchus(veini) oli ka austatud. Kristluse tekkimine. Palestiinas oli juutide usk-monoteistlik, ainult jumal Jahve. Juudamaa valitseja jäeti samaks, asevalitsejaks oli roomlane, rahvas hakkas üha enam lootma, et Taaveti soost valitseja-messias- toob õnneajastu ja muistse hiilguse Iisraeli. Messia ootus põhines 1saj pKr tegutsenud Jeesuse õpetus.Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud.Preestrid ei kiitnud Jeesuse õpetusi heaks, kuna too taganes
maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k
tänapäeval on seal mausoleum ja galerii Vatikani ja selle vahel on alles! Caracalla termid täna varemeis Caracalla - 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja Seal kõikvõimalikud veeprotseduurid + veel raamatukogu, vastuvõturuumid, lõõgastumine, jne. Forum Romanum - etruskiaegne - 8.saj. e.Kr. juba kujuneb Tituse triumfikaar - ühe kaaravaga - valmib 81.p.Kr. 64.p.Kr. Rooma linna põleb 66.-73.p.Kr. - I juudi sõda 63.e.Kr. - roomlased vallutavad juudid (Jeruusalemm ja Juudamaa on Rooma provints) Vespasianuse poeg Titus - peavad tegelema Rooma ülesehitamisega ja juudi ülestõusu mahasurumisega (68 68 tapab end Nero). !!! 70 - purustatakse Jeruusalemma tempel !!! tänapäeval järel Läänemüür ("Nutumüür") osa templi tugimüürist. 132-135 II juudi sõda, mil hajutatakse juudid üle kogu maailma laiali. diasporaa - ükskõik milline territoorium, kus elavad juudid, peale Juudamaa. 1948-1949 taastub juudi riik taas (Iisrael).
8. Laatsaruse õde Maarja põhjustas tüli Jeesuse ja Juuda vahel? Millest see tüli alguse sai? 9. Millega see tüli lõppes? 10. Mis sa Juudasest? 4. SAMAARLANNA KAEVU ÄÄRES, ABIELU RIKKUNUD NAINE JA SEBEDEUSE POEGADE EMA SALOOME Duccio. Kristus ja samaarlanna. Gustave Doré. Samaarlanna annab Thyssen-Bornemisza Muuseum, Madrid juua Jeesusele. Piibli illustratsioon Samaaria paiknes Kesk-Palestiinas, Galilea ja Juudamaa vahel. Samaarlased olid kohalike iisraellaste ja nendega segunenud babüloonia-aramea kolonistide järeltulijad. Paabeli vangipõlvest naasnud õigeusklikud juudid suhtusid neisse põlglikult. Kuigi keeleliselt oli tegemist sugulusrahvaga, pidasid juudid neid paganatega ühel pulgal olevaiks. Samaarlastega koos süüa või juua oli keelatud. Jeesus aga suhtus neisse sümpaatiaga seda võib pidada omamoodi vastuhakuks. Uues Testamendis eelistab ta mitmel korral neid vähemuse
· Meesa steel · eonki bareljeef 1993.a leiti areholoogiliste kaevamistööde käigus raidkirajaga varustatud sambast e steelist Taaveti nime (,,Taaveti koda" või ,,Taaveti sugu" vm) sisaldav raidkiri. See leiti Põhja-Iisraelist muistsest Daani linnast, mistõttu kannab steel nime Tel Daani steel. Kirja kontekst on ebaselge, säilinud sellest kirjast pole palju. Lisaks Tel Daani steeilile leiti hiljem veel 2 fragmenti, milles mainitakse Iisraeli kuninga Joorami ja Juudamaa kuninga Ahasja nimesid ning mainitakse nende surma. Siinkohal on vastuolu Piibliga, kus peetakse nende kuningate tapjaks iisraellaste väeülemat Jehut. Tel Daani steeliga ühevanune on Meesa steel. Selle samba lasi valmistada Moabi kuningas Meesa 850- 800 eKr. Sellel sambal on jutustus sellest, kuidas Meesa Moabimaa Iisraelist vabaks võitles. Enamvähem samagugune jutt on ka Piiblis. Seal arvatakse olevat mainitud ka ,,Taaveti koda". Beduiinihõim hävitas selle samba.
masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist kutsus Jeesus oma lähedased sõbrad paasapühade õhtusöögile, mida nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Õpetus
722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 eKr. Assüüria variseb kokku, sünnib Uus-Babüloonia riik. 586 eKr. Juuda vallutatakse babüloonlaste poolt. Elanikud küüditatakse. 586-539 eKr. Juutide vangipõlv Babüloonias. 539 eKr. Pärsia vallutab Babüloonia. Juudid saavad loa kodumaale naasta. 539-331 eKr. Pärsia aeg. Jeruusalemma müürid ja tempel ehitatakse taas üles. 331.175 eKr. Juudamaa Aleksander Suure loodud hellenistliku maailma osana. 175-63 eKr. Makabite ülestõus ja sellele järgnenud riikliku iseseisvuse aeg. 63- Maailmariigi Rooma osana. Ülestõusud 66.-73. a pKr ja 132.-135. a pKr viisid Jeruusalemma hävitamisele ja juutide hajumisele üle maailma. VEEUPUTUS Jumal on otsustanud patuseks muutunud inimkonna hävitada. Vaid ühele õiglasele mehele, Noale ja ta perele antakse võimalus pääsemiseks. Selleks ehitavad nad suure laeva, kuhu tulevad kõik loomaliigid
usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi
Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse
Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse
Paljud Iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 Assüüria variseb kokku, sünnib Uus-Babüloonia riik. 586 Juuda vallutatakse babüloonlaste poolt. Elanikud küüditatakse. 586-539 Juutide vangipõlv Babüloonias. 539 Pärsia vallutab Babüloonia. Juudid saavad loa kodumaale naasta. 539-331 Pärsia aeg. Jeruusalemma müürid ja tempel ehitatakse taas üles. 331-175 Juudamaa Aleksander Suure loodud hellenistliku maailma osana. 175-63 Makabite ülestõus ja sellele järgnenud riikliku iseseisvuse aeg. 63- Maailmariigi Rooma osana. Ülestõusnud 66.-73. a p. Kr ja 132.-135.a p.Kr viisid Jeruusalemma hävitamisele ja juutide hajumisele üle maailma. Seeeiolekonto 4 Veeuputus (1Mo. 6:5-9:17) Jumal on otsustanud patuseks muutunud inimkonna hävitada
Jeesuse õpetuses üldse kindel olla. Jeesuse kuulutuste kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad. Jeesuse õpetus leidis pooldajaid eelkõige harimatu ühiskonna alamkihtides. Jeesuse suhted preestritega muutusid vaenulikuks. Ka Rooma võimude arvates oli Jeesuse tegvus ohtlik. Kui Jeesus u. 30 a. pKr Jeerusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnuist üles tõusnud, end oma järgijatele ilmutanud ja seejärel taevasse tõusnud. 12
Ajalooline isik. Christos salvitu/võitu Masiah ehk messias Jeesuse sünniaeg on 7 eKr 30 pKr Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus Evangeelium nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal Uue Testamendi raamatuid on 27 4 evangeeliumit Kristlus on misjonireligioon Paulus misjonär 460 a pKr, Efesos Palestiina, Juudamaa, Galilea Samaaria Jeesus on 30 aastane kui tegutsema hakkab. Tegutseb Palestiinas. Apokalüptika-sõnum tekkis hellenismi ajastul mõned sajandid eKr. Messia ootus on vanem kui apokalüptika. Allmaailm ehk seol.
MÕISTED PIIBLIST 1. A ja O Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses Uues Testamendis on Jumala sõnu Johannese ilmutusraamatus traditsiooniliselt tõlgitud nii: ,,Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!" > Keegi või miski äärmiselt tähtis. 2. abrakadabra Kabalistlik võlusõna, mis kujutab endast kombinatsiooni heebrea keele sõnade ab (,,Isa"), ben (,,Poeg") ja ruakh akads (,,Püha Vaim") algustähtedest. Pärgamenditükile kirjutatuna ja nööriga kaelas kantuna usuti sellest abi olevat kõhutõve, hambavalu, palaviku ja paljude teiste hädade vastu. > Arusaamatu kõne või tekst, mõttetus. 3. Ahasveros (Igavene Juut) (Ahasveerus) Selle nime all esineb Vanas Testamendis Estri ja Estra raamatus Pärsia kuningas Xerxes I (485465 e.Kr.), Estri abikaasa. Taanieli saamatu Ahasveros on tänani indentifitseerimata. Igavene Juut Juut, kes keskajas...
Kyros II vabastas juudid Babülooniast 538 aastal eKr. Küsimused judaism II kohta: 1.Kuidas nimetatakse Vana Testamendi kreekakeelset tõlget? Septuaginta(LXX) 2.Milline valitseja paigutas Zeusi kuju Jeruusalemma templisse? Aniochos IV 3.Kes kõrvaldas Zeusi kuju Jeruusalemma templist ja mis aastal see toimus? 4. Nimeta esimest korda Jeruusalemma vallutanud Rooma väejuhi nimi ja millal see toimus? Pompeius, 63 eKr 5.Kelle määras Rooma senat Juudamaa kuningaks ja millal see toimus? 40 eKr määras Rooma senat kuningaks Heroodese 6.Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? 7.Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? 8.Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus? 9. Kes oli see juutide ajaloolane, kes kirjutas juutide ajaloost ja Jeruusalemma langemisest? Nimeta nende raamatute pealkirjad. Ajaloolane Josephus, "Juudi sõda" ("De Bello Judaico") 7 raamatut 10
Nii Bacchuse kui ka Isise, Osirise ja Horose auks korraldati müsteeriume ning nende austajad uskusid, et jumal tagab neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati I sajandil e. Kr. Rooma ülemvõimule ka Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitasid neid sellest tulenevalt erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist. Ka Juudamaa valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning tavapärasest suuremad võimalused oma maa siseasjade otsustamisel. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse juudamaa asevalitseja – prokuraatori. Piirkonna lõplik liitmine Rooma riigiga leidis aset veelgi hiljem. Kõigest hoolimata püsis juutide hulgas sügav rahulolematus käesoleva olukorraga ja juba sajanditepikkune ootus Taaveti soost Messia järele, kes teeks
samas umbusku ülemkihis. Jeesuse suhted preesterkonnaga muutusid lause vaenulikuks. Jeesuse meelest pöörasid preestrid liigset tähelepanud religioossete ettekirjutuste formaalsele järgmisele, hüljates tõelise armastuse jumala vastu, preesterkond nägi aga Jeesuses Moosese seadustest taganejat, kes eksitab jute tõelise messia ootelt. Kui Jeesus umbes 30 aastal pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuud Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas
Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: Meie naaber põleb. Alaliike: Sünekdohh: Ainsus mitmuse või mitmus ainsuse asemel, osa terviku asemel või tervik osa asemel: "Inglid on langend Jumala järile maha:// neil on nii hale noorest voolavast verest" (M. Under. Verivalla)
alates". Tema eesmärk oli tuua esile õpetlik sõnum, näidata Rooma esiletõusu ja laienemise kui ka languse põhjuseid. Livius jutustas värvikaid lugusid muistsete roomlaste vaprusest, karmusest ja kohusetundest. Ristiusu sünd 9 Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide uks oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma ei sekkunud Juudamaa siseasjadesse, küll aga määras maetisse roomlasest asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks
Spartacus Suur gladiaatorite ja orjade ülestõus. S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda. Crassus Crassus piiras Spartacuse väed ümber ja hävitas need. Kui nad üritasid Lõuna- Itaaliasse pageda. Pompeius Rooma väejuht, lõi piraate Vahemerel ja tegi sõjaretke Idamaadesse. Vallutas Süüria ja Juudamaa, allutas need vasallriikidena Roomale. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Antonius Caesari väepealik, kes pärast ta surma (44 eKr) üritas võimule pääseda. Sõlmis Octavianuse ja Lepidusega lepingu ja valitses riigi idaosa. Sidus end Egiptuse Kleopatraga, millest tekkis kodusõda Octavianusega. Antoniuse väed läksid O
peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus. Jumalariik on eelkõige viletsaile ja põlatuile, kes end Jumala hoolde usaldavad. Suhtumine Jeesusesse oli erinevates ühiskonnakihtides erinev. Juudi alamkihid toetasid Jeesust, sest ta andis lootust pääseda. Juudi preestrid ja ülikud taunisid Jeesuse tegevust, sest Jeesus taganes Moosese õpetusest. Juudamaa prokuraator lasi Jeesuse juudi aristokraatia ja preestrite nõudel risti lüüa. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist levis sõnum Jeesusest ja tema õpetusest laialdaselt. Järeldati, et Jeesus oligi olnud oodatud messias. Teda nimetati christos salvitu. Jeesuses nähti Jumala poega, kes lunastas inimeste patud ja valmistas sellega ette saabuvat jumalariiki. Jeesuse õpetus leidis palju toetajaid, sest ta lubas rahu ja õnne kõigile, kes Jumalat usuvad, ta pidas kõiki inimesi
talurahvas. "Las õtseda sada lille, las olla sad erinevat vaadet". Mengzi(372-289) ja Mencius(310-220) Taoism. Inimene on ,,hea" loomult-sünniga kaasa antud 4 voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus, piinlikustunne, oskus tõde valest eristada. Mõlemad on maetud Birmasse. Taoism-mitteam.õp.Eeskujuks on loodus, mis kõik on loomulik. Motism-mitteam. õp. Eitab ettemääratust, kõik sõltub sellest kuidas in realiseerib üldist armastuse prints. Taaveti täht- mitteam. õp.Täh Iisraeli ja Juudamaa ühenemist.Judaism on vanim monoteism.Kristlus,islam,judaism. Seonism-mitteam.õp.loomuline edasipüüdlikkus, hea haridus.Rajaja Theodor Herz (1860-1904).Dzainism-rajaja Dzina-Vardhamana Mahavina. Mitteam. õpetus. 1)Maailm koosn. paljudest osakestest e tativatest, algetest.Hing on olul. tativa. 2)Ahimsa-,,vägivallatus". M.Gandhi vabadusvõitlus p.o. mitte vägivaldne. Gandism mõjutatud Dzainismist. Krahf Lev Tolstoi, oppositsionäär.
2. saj eKr. ning haigete üle. Esialgu võidukas, hiljem roomlased Jeesus rändjutlustaja, Jumala poeg. alistavad ka Kartaago. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a edukate sõjakäikudega Rooma alasid pKr laskis Juudamaa asevalitseja oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi Britanniasse. Tõusis Vana-Rooma Kolgata mäel juudi preestrite survel risti. ainuvalitsejaks kodusõdade perioodil. Peetrus Jeesuse jünger, pani aluse Hiljem mõrvasid Caesari rahulolematud Rooma kristlaste kogudusele, Rooma I senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt piiskop, sümboliks võti (usuti, et tema sõnaõigust
Kyros II vabastas juudid Babülooniast 538 aastal eKr. Küsimused judaism II kohta: 1.Kuidas nimetatakse Vana Testamendi kreekakeelset tõlget? Septuaginta(LXX) 2.Milline valitseja paigutas Zeusi kuju Jeruusalemma templisse? Aniochos IV 3.Kes kõrvaldas Zeusi kuju Jeruusalemma templist ja mis aastal see toimus? 4. Nimeta esimest korda Jeruusalemma vallutanud Rooma väejuhi nimi ja millal see toimus? Pompeius, 63 eKr 5.Kelle määras Rooma senat Juudamaa kuningaks ja millal see toimus? 40 eKr määras Rooma senat kuningaks Heroodese 6.Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? 7.Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? 8.Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus? 12 9. Kes oli see juutide ajaloolane, kes kirjutas juutide ajaloost ja Jeruusalemma langemisest? Nimeta nende raamatute pealkirjad. Ajaloolane Josephus, "Juudi sõda" ("De Bello Judaico") 7 raamatut 10
Uus Babüloonia e Kaldea riik Põhielanikkonna moodustasid Kaldea hõimud. Eksisteeris lühikest aega. Alla 100 aasta. 625-539 oli tippperiood. Lõpuks vallutasid pärslased. Riigi loojaks oli väepealik Nabopalassar. Sõlmis liidu Meedia riigiga Asüüria vastu. Meedia oli Iraani kiltmaal. Nende koostöös lagunes Assüüria. Territoorium jagati ära. Kuulsaimaks valitsejaks tõusis Nebukadnetsar II (605-526). Oli tugevaim valitseja. Nabucco. Liitis Süüria ja Palestiina alad. Vallutas juudamaa 597 eKr. Tegi Jerusalemma linna maatasa. Elanikud küüditati. Piiblis nim seda Paabeli vangipõlveks. Võeti ette sõjaretki Egiptuse vastu aga oli liiga tugev vastane. Jäid viiki. Ehitati välja, sai idamaade keskuseks: kaubandus, kultuur. See oli ruudukujuline, läbi voolas Eufrati jõgi, üle 20 suure silla. Linnal oli 8 väravat, igas ilmakaares 1. Väravast viis sirge tee alla keskväljakule. Keskväljas oli ringikujuline. Jumal Marduki tempel 90'90'90m. Piiblis nim Paabeli torniks
1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma
o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634 asusid sealt teele väed, mis liikusid põhja suunas ründasid nii Pärsiat kui ka I – R impeeriumit andes neile üllatava ja võimsa hoobi. I – R imp kaotas 636 Süüria, 637 Juudamaa, 640 Egiptuse, 698 P – Aafrika. Sellest ajast ei nimetata seda ala enam I – R imp, vaid Bütsantsi imp´ks. 2 BÜTSANTSI AJAJÄRK: 1) Konst. Piiravate araablaste tagasilöömine – 678 ja 717 piirasid ar-sed Konst´it. Mõlemal korral saatis ebaedu. Eriti raske kaotuse said 717/718 piiramise ajal alustati 15.08.717, 180 000 meest ja1800 laeva; linna kohe vallutada ei suudetud
(146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda. 2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr. - Rhaetia (piirkond Sveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari). e) Ida-Euroopa romanisatsioon. Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond Daakia 101-106 p. Kr
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Teke: Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas ringi, kuulutades jumalariigi
ajal. Mooses tõi rahva vangist välja. (3)Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 12001050 eKr); (4)kuningate aeg: Taaveti (1004960 eKr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks. Kuningas Taavet oli sõdalane, võitis Koljati. Taaveti laulud. Saalomon oli Taaveti poeg. Saalomoni (970930 eKr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningriik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna., (5)u 50-aastane juutide Paabeli vangipõli (suur osa rahvast küüditatid Babülooniasse) ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 eKr valmis teine tempel, toora (5 Moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
