Jüngrid on Jeesuse järgijad, keda oli 12 Jeesuse seisukohad olid paljudele juutidele vastumeelt, kuna need ei olnud kooskõlas judaismi usukorraldustega Jeesust ei saalinud rikkad ning preestrid (kuna ta oli nendevastane), kui tavainimesed nägid temas kauaoodatud sõjalist messiat; kuid Jeesus selgitas, et ta ei ole poliitiline vabastaja Jeesus vahistati tema jüngri Juuda abiga (oli temas pettunud) ning teda süüdistati jumalateotuses Jeesus löödi risti; ta laip viidi koopasse Kahe päeva pärast oli koobas tühi ning Jeesus ilmus, et seletada oma õpetust veelkord oma jüngritele Ristiusu tunnused: 4 evangeeliumit Uues Testamendis on peamised allikad Jeesuse kohta Evangeelium = sõnum, mis võtab kokku ristiusu; ristiusu tähtsaim sõnum ning samaaegselt raamat, kus see sõnum kirjas on
Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat) 13-12 saj eKr lahkusid juudid Egiptusest läbi Punase mere Siinai poolsaarele = kõrberännak 40a Saalomoni järel lagunes juutide riik Iisraeliks ja Juuda riigiks 722 eKr vallutas Assüüria Iisraeli riigi Foiniika linnriigid(polised) 12 saj eKr: Byblos, Siidon, Tüüros 8 saj eKr läksid need Assüüria võimu alla 10 saj eKr pani Taavet(u 1000 962 eKr) aluse Iisraeli riigile, pealinn Jeruusalemm Saalomon ( 962 922 eKr) rajas Jahve templi 586 eKr Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar vallutas Jeruusalemma hävitati Jahve tempel ja juudid küüditati Mesopotaamiasse = Paabeli vangipõlv 2. Euroopa vara-uusaja algul
1. sajandi 20ndatel aastatel hakkas tegutsema ränd jutustajuna jeesus , kes kuulutas jumalariigi tulekut, rõhutas et rikkus ei anna jumala riiki eelistuseks, vaid on takistuseks sinna pääsemiseks. Oluline oli vaid siiras usk armastu kui ka inimeste vastu.. palju pooldajaid leidus alamkihtidest, kuid aristokraatia ja vaimulikud olid vaenulikud selles vastu. Ligikaudu 30ndal aastal lasi rooma ase valitseja prokuraator pontius pilatus juuda riigid kolgata mäel jeesuse risti lüüa. Kuid tema õpetus levis edasi. · Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus. · Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse · Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte. Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse
alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 8
Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas
Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas
Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus.
Kui see on ebapraktiline või on tegemist privaatsete tseremooniatega, võib altari, s.t. naise paigutamiseks kasutada ükskõik millist alust. Kui naist kasutatakse altarina, võib tseremooniaks vajalikud abivahendid panna altari kõrvale lauale, et preester need vajadusel kätte saaks. BAPHOMET' SÜMBOL Babhomet' sümbolit kasutasid templirüütlid Saatana väljendamiseks. Läbi aegade on seda kutsutud mitme eri nimega, nagu näiteks Menderi Sokk, Tuhande Noore Sokk, Juuda Sokk, ent kõige sagedamini vahest nn Patuoinas. Baphomet esindab Pimeduse Jõude, mis on tihendatud soku (oina) sümboliseeriva viljakusega. Baphomet' sümbol pentagramm kujutab inimest, kes on ümbritsetud viisnurkse tähega. Pentagrammi kolm nurka on seejuures suunatud ülespoole, kaks allapoole. Pentagramm sümboliseerib inimese hingelist loomust. Et satanism esindab eelkõige inimese kehalisi instinkte või teisisõnu hingelise loomuse
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Kui kreeklased 333. aastal eKr vallutasid Aleksander Suure juhtimisel vägeva Pärsia impeeriumi, said juudid õiguse liikuda Aleksandri hellenistliku impeeriumi piires ja paljud neist asusid Euroopasse. Need, kes pöördusid tagasi Jeruusalemma, taastasid judaismi rituaalid ja kõige tähtsama kultusekoha — kuningas Saalomoni templi. Jeruusalemm sai uuesti religioosseks keskuseks ja oli lühikest aega juutide kontrolli all. Kui roomlased vallutasid hellenistliku impeeriumi, sai Juuda riigist tohutu Rooma impeeriumi vasallriik. Rooma võimu all oli juutidel impeeriumi piires veelgi suurem liikumisvabadus. Seetõttu kujunesid juutide asualad Euroopas, Kesk- ja Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Mõned sel ajal asutatud kogukonnad on säilinud tänini. 66. aastal tõusid Juudamaa juudid roomlaste vastu üles, et asutada oma kuningriik. Esialgu taheti vabastada Jeruusalemm. Ülestõusu juhtisid religioossed ja ekstremistlikud grupid, nagu sikaarid (Sicarii)