Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,I...
Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
MIHHAIL BULGAKOV 1981- 1940 Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi. Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks. Läks Moskvasse, oli följetonist, pidas ka loenguid, tegi ettevalmistusi mahukamateks kirjatöödeks. Juba tal ajal suhtus kriitika temasse vaenulikult, ei lasknud end häirida, jäi endale kindlaks. Mõistis nõukogude võim jne on tragöödia just haritlaste suhtes. 20. saj esimesel pooles ikka ilmus midagi ,,Saatanlik lugu" nõukogude võimu bürokraatia arvustus. ,,Märkmed mansettidel", ,,Saatuslikud munad",...
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises n...
ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti . Kas loetud raamat on romaan või jutustus ? Tegemist on tänapäeva noorsooromaaniga. See on kirjutatud proosa vormis. Romaanis on kirjutatud paljudest probleemidest ning kujutatud ajavahemikku, millal kõik see keerukas sündmustik aset leiab.
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
Et see oli väsitav,kurvav ja kurb. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Värava juures toimus võitlus Oodo,tema sulaste ja kolleegide vastu.Hiljem pandi Metsa talu põlema. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Saades teada,et ta isa suri,tahtis ta teha kättemaksu Oodole ja teha lõppu orjusele. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Prooviti redelitega müürilt üles ronida.Tasuja läks aga keldrisse ja leidis sealt oma isa. 10.Kuidas jutustus lõppes? Jutt lõppes Tasuja surmaga Tallinna all,aidates Tallinnlasi. Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Sest ka päriselus ei tulnud Jüriöö ülestõus välja.
Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss" sõnad; "Rannalageda leib" ja "Tuule valgel" kujutab nendes oma maa ja rahva
6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum" Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid. · Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse. · Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid · Metafoorid näiteks Mäeküla Bismarck · Kasutatakse murdekeelt ,,ep olnud" lk.73, 94 ja 106 · Vähe monoloogi ja dialoogi, enamus tekstist jutustus · Kirjeldusi on vähe, kuid on pikad, detailsus. Näiteks kirjeldus lk.6-7 · Keel on voolav 4. Prillupi iseloomustus · Kõneles vähe, kümme lauset päevas (lk.54 "Tema, kes muidu päevas kümne lausega läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget") · Karvane ihu (lk.50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka
Milles seisneb Remarque'i populaarsus? Erich Maria Remarque oli oma aja kohta väga kiiresti kuulsaks saanud mees. Nimelt kolm aastat pärast tema kuulsaima teose ,,Läänerindel muutuseta" ilmumist oli see juba kättesaadaval kahekümne viies erinevas keeles. 1928. aastal, mil ta raamat ilmus, polnud veel interneti, seega oli selline arv tõlgete ilmumisi väga suur saavutus. Tänaseks on romaan tõlgitud rohkem kui viiekümnesse keelde. Teose põhjal on tehtud ka linateos, mis võitis 1930. aastal Oscari. ,,Läänerindel muutuseta" on isegi tänasel päeval enim müüdud Saksa romaan. Seega võib järeldada, et Remarque õitsemise põhjuseks on justnimelt see teos. Mis siis leidub selles teoses, et see nii kiiresti niivõrd populaarseks sai? Ilmselt vastuseid on mitmeid, kuid üks peamisi põhjuseid oli ilmselt see, et kirjanik kajastas teoses nägemusi, mida ta ise Esimeses maailmasõjas läbi pidi elama, kuid see polnud ainuke põhjus. Nimelt...
tiitellehtedel kaeti tušiga.Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
Ø "Peotäis tolmu" (1992) Ø "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju") Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi 27. veebruar 1988 ja kogumikus "Kirjad laagrist", 1989) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile.
Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Tasuja kogus sulased kokku ja nad läksid mõisasid põletama ja lossi vallutama. Soomlased ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja Eestlased kaotasid. Tasuja sai lossi sisse, nägi oma surnud isa laipa ja tappis Oodo. 10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Eestlased kaotasid ja Tasuja ehk Jaanus sai surma. Lool polnud õnnelikku lõppu sellepärast, et päriselt ei võitnud ka eestlased.
· Võtsid omaks kiilkirja ja Mesopotaamia kultuuri tekkis stabiilne riigivõim Egiptus · Mastaism-Pärslaste usk võitlus hea ja · Tsivilisatsioon u 3000 e kr kurja vahel lõpuks võitis hea. See mõjutas · Täielik sõltuvus Niilusest ja tema ristiusku regulaarsetest üleujutustest · Soodne põlluharimiseks · Geograafiline eraldatus ja üleujutuste korrapärasus · Väga stabiilne ja traditsiooniline ühiskond · Riik-piiramatu kuningavõim ja hierarhiline Foiniikia ja Iisrael ühiskond · Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride · Kuningavõimu rõhutas...
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist.
ülikute majapidamises, ehitustel ja sõjaväes Egiptuse kultuur ja teadus, nende saavutused Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, nt geomeetria (osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, selleks vajaliku mõõtühiku ''pii'' tundmine) ja arstiteadus (osavad kirurgid, silmaoperatsioonid). Võeti kasutusele päikesekalender. Kirjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novellizanri loojateks). Sinuhe jutustus. Hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel, usk tihedalt läbi põimunud. Kirjanduse õitseng Keskmise riigi ajal. Mesopotaamia riikide saavutused Ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, Hammurapi seadused Hammurapi valitsusajal Vana- Babüloonia riigis , Babüloni rippuvad aiad Uus- Babüloonia riigis, ehitatud Nebukadnetsar II käsul. Mesopotaamia kultuur ja kirjandus, teadus nende saavutused Jumalate ennete lugemine muutus Mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud
(""Kalevipoeg Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku .("kujutamine (A.Dumas "Krahv Monte Cristo", A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus Jutustus eepikazanr, millel on kindel autor ning mis on kirjapandud proosavormis. Jutustus on novelli ja romaani vahepealne zanr : see on novellist vabama ülesehitusega ja pikem, kuid mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia
Eepika liigid/zanr: KIRJANDUSE VOOLUD KIRJANDUSE VOOLUD ROMANTISM ROMANTISM REALISM ZANRID ZANRID Romaan Romaan Seiklusromaan Jutustus,jutt Ulmeromaan Armastusromaan Noorsooromaan Ajalooline romaan Kriminaaljutustus Psühholoogiline romaan Õudusjutt Kunstmuinasjutt ROMANTISM: Tekkis 18 sajandi lõpus Prantsusmaal Tunnused: tunded ja elamused,kangelased on uhked ja erakordsed,väärtustab
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
väga armukade, ning tema teem ükskõik mida et Margus Tiinat ainult ei armastaks.Tema pärast hakkasidki inimesed uskuma et ta on libahunt.Kuid Margus Tappiski Tiina ära selles tumedas ja tuisuses metsas, ning Tiina ütles kõik mida ta arvab teistest, Margusest ning kuidas nad teroriseerivad tema ema.Margusele ta ütles, et ta armastab teda väga ning on armastanud, teistele ütles et nüüd te näete et mina pole mingi libahunt.Ning mari surigi Mrguse kuuli ja tema käte peal. Jutustus on väga ilus, sest tegelane oli tugev, kes metsa jooksis.Minu arvates Tiina on võitja, sest ikka armastus on igavesti ja nüüd näevad, et Tiina pole libahunt.
Dickens ,,Oliver Twist" 1. Kas väide on õige või vale? Paranda valed väited õigeks. Realism sai alguse 1800. aastal Saksamaal. Realism tuli kirjandusse hiljem kui romantism. Realism ilustab tegelikkust. Kirjaniku ülesandeks on kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma ilustuste ja liialdusteta. Naturalism kujutab elu pahupoolt. Realismi ja romantismi vahele on kerge selget piiri tõmmata, sest need kirjandusvoolud järgnesid teineteisele. Zanritest tõusis domineerivaks realistlik jutustus. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Venemaal ja Ameerikas. Dickens on prantsuse kirjanik. Realistlikud kirjanikud järgisid moodi ja stiili. 2. Koosta Charles Dickensi CV (curriculum vitae). Tavaliselt on CV-s järgmine info: Nimi: Sünniaeg ja -koht: Elukoht: Haridus: Töökäik: Muu informatsioon (huvid, keeled, muud oskused, perekonnaseis): 3. Loe läbi õpikukatkend ,,Oliver Twisti seiklustest" (lk 67-72) ja vasta küsimustele. 1
,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja tema õnneloos", Veli Henn" ja ,,Hennu Veli" 10. ,,Libahunt"- sisu probleemistik, tähtsus Armastuskolmnurk- Tiina,Mari, Margus. Eluhoiakute konflikt- Tiina ja tammarulased. Avati Endla teater. See on hinnatuim kirjandusteos. Selles on kasutatud kohalikke rahvaluulelisi üleskirjutisi libahuntidest.
Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Ja kõige tutumad rüütlilaulikud olid Bernart de Ventadorn, Adam de la Halle, Walther von der Vogelweide. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mõned suurimad tänapäeva armastuslood on tulenes armunud töö kolleeg, nii et kui sul on oma silma peal teatud keegi kontoris, on aeg rääkida neile seda. Arvan, et need armastuslood mida kirjutatud on oma kogemustest või unistustest mida pole saadud öelda oma kallimale või pole lihtsalt julgust olnud selleks. Ja mõned armastus laulu pealkirjad Hannah- kui hing on üks, ma vaid palun. Neid laule on veel ja veel
Armastus võib määrata karmi saatuse "Ma armastasin kiskjat" Pille Hanni Ilmumisaasta 2008 "Ma armastasin kiskjat" on sarimõrvari naise avameelne elulugu. Jutustus räägib, kuidas ta elas koos oma mõrtsukast abikaasaga. Tänu oma abikaasale sai Pille 12 aastat vangistust. Tegevus toimub Tallinnas ning oli aeg, kus Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all. 11. klassis jäi Pille rasedaks ning ta jättis kooli pooleli. Ta abiellus ning sai lapse. Abikaasa nimi oli Jaanus ning lapse nimi oli Peep. Hiljem nad lahutasid ning laps jäi Jaanusele. Pille ei jäänud aga sugugi leseks. Ta abiellus uue mehega, kelle nimi oli Andreas. Andreas oli
dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides
arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast jäi väheks, otsustas Tsehhov kirjutama hakata. Autorinimeks oli Tsehhonte. 1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 1892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule.
- anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" - sari Honor de Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblikas" - aforism Anton Hansen Tammsaare ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" - valm Aisopos ,,Rebane ja viinamarjad" - marginaal Friedebert Tuglas ,,Lembitu" - müüt
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab
esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele
Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse ,, Kurjal teel" , järgmisel aastal valmis jutustus ,, Musta mantliga mees". See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 18901892. Romaan ,, Külmale maale ,, 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe ,, Teataja" toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa
1901. aastal heideti ta kirikust välja. Kirjaniku austajad, sealhulgas Anton Tsehhov ja Maksim Gorki, käisid tal mõisas külas. Tolstoi pidas kirjavahetust noore Gandhiga. 1910. aasta oktoobris lahkus Lev Tolstoi salaja perekonna juurest. Ta suri 20. novembril teel Kaukaasiasse Astapovo raudteejaamaülema majas. 4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust Raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on ühe mehe ( Leemet ) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel metsas elasid ja ussisõnu oskasid. Ussisõnu õpetasid eestlastele kunagi rästikud, sest inimesed ja maod olid vennad. Probleem seisneb selles, et inimesed ei pea enam vanaaja kommetest ja uskumustest lugu. Inimesed kolivad metsast ära külasse vilja kasvatama, leiba sööma ja kristust kummardama
,,Pidu katku ajal"- hümn elule. Tegevus toimub linnas, kus möllab katk. Autor vaatleb erinevaid inimesi ja nende suutelisust haigustega võidelda. On inimesi, kes säilitavad elurõõmu. Kokkuvõte: Need teosed tähistavad P teostes realismi süvenemist. Teostes on juttu rahast ja kadedusest(,,I r" ja ,,M ja S") ning ka elurõõmust (,,P k a"). Proosa alla lähevad lühiromaanid ,,Kapteni tütar"- räägib Bugatsovi ülestõusust, ajalooline ja täpne materjal, vormiliselt omanäoline. Jutustus ,,Belkini jutustused"- on topeltraamjutustus(P väidab, et sinna kirja pandud lood on rääkinud talle Belkin, aga omakorda on iga lugu veel eri inimeselt.) Mõlemas teoses on juttu lihtrahvast ning suhtumine on positiivne. Tõsised tragöödiad- ,,Boris Godunov"- Tegevus toimub 16-17 sajandivahetusel. Godunov sai mõrva abil troonile. Tark, aga ei leia oma rahvaga kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud ,,Tsaar Saltaanist" ja ,,Kalurist ja
Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2) Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell: arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus: sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste arendusele, mis on novellile äärmiselt omane. Liiv arvab, et rangemalt võttes pole kõik ,,Dekameroni" lood siiski novellid, ülekaalus on anekdoodilähedane novell, mille tunnuseks on väike maht, sündmuste range ühtsus ning üldistusjõud
jutustustes. Rekvisiitoril väga uhkeid kostüüme polnud. Ta kandis villast triipulist kampsunit, siidist punast salli, musta t-särki ja rohelisi pükse. Grimmi näitlejal ei olnud ning see oli ka väga hea, sest läks hästi kokku tüki sisuga. Suurt riiete vahetus ja maski kandmist ei toimunud. Esemete seas nagu öeldud oli ka riidenagi, millel rippusid paar-kolm riiet, nende paari riide tükiga anti edasi üks jutustus ja see oli ka kõik. Üle jäänud osa etendusest ei toimunud kostüümi, grimmi ega maski vahetust. Näitleja Lauri Saatpalu mängis väga hästi oma rolli monoloog etenduses. Rekvisiitori välimus oli nagu igapäevane riietus, millega sobib käia tööl ning hääl oli selge, julge ja kostev nagu härras mehele omane. Tegelane liikus päris palju ringi, käis ka publiku juures ja ilmus isegi publiku selja taha, mis oli suur üllatus ning istus korra isegi publiku kõrval ning suhtles
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika. Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk löövideks
aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------- BETTI ALVER (maalinud: Helle Vahersalu) Betti Alver (kodanikunimi Elisabet Lepik) (23. XI 1906 Jõgeva - Tartu 29. XI 1989), eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1981). Õppis 1924 - 27 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas romaaniga "Tuulearmuke" (1927), sellele järgnesid jutustus "Invaliidid" (1930) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Tõusis 1930. aastail filosoofilise kallakuga mõtteselge ja vormikindla lüürikaga üheks kaasaja hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas silmapaistva koha. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga. Igor unistab seal vabadusest ning vabastada kodumaa. Keegi aitas tal sealt põgenema. Kuulamine: Avamäng, Igori aaria- viiulid mängivad, Kontsaki aaria- hästi tantsisklev muusika, polovitside tantsud: tütarlaste tants- poiste tants: idamaine rahvaviis
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksul, varasemad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad juba umbes 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kerkisid esile suuremad keskused. Seejärel tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam ja Ülem-Egiptus. Ning 3000 aastat eKr liitis need üheks ühtseks riigiks Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Dzoseri astmikpüramiid. Rääkides lähemalt Egiptusest, siis on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskun...
Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga
*Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi" *1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina Ta järgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse ka uuendusi ja koguni kujundas isikulise novellitüübi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
