Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit. Ere päike, virk tüdruk Folkloor – rahvaluule Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt
eeskätt armastusluulet. Minnesinger- Saksamaa poeet ja muusik Kuningas Artur ja tema 12 ümarlauarüütlit- Artur, keltide poollegendaarne juht, oli vapruse, õilsuse ja halastuse eeskuju. Püha Graal- on keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadusetga anum, levinuma variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. Tristan ja Isolde- on romantiline ja traagiline jutustus ja legend rüütel Tristanist ja iiri printsessi Isoldest. Robin Hood- on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja
Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb.
pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015). Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis. Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks inimestevahelise kommunikatsiooni, jutustuste jagamisel põhineb kultuur ja traditsioon. Ühtlasi annab jutustus tähenduse isiklikule kogemusele ja loob indiviidi või rühma identiteedi. Suure jutustuse põhjal hakatakse hindama kõiki tõdesid ja teadmisi, üleüldist õiglust, eetilisi ja esteetilisi otsustusi (Vaino, 2013).
1 Kirjanikuna K. kirjaniku tegevus algas tõlgete ja muganduste avaldamisega: "Asujad Kanada metsas"(1877), "Vene-Türgi sõda 1877" I-II (Tartu 1877), tõlketööde avaldamist jätkas ta ka järgmistel aastatelNeist väärivad nimetamist N. Gogoli "Kasaka-hetman Taras Bulba" ning Krummacheri Herderi rahvaluulealane teos "Mõistukõned ja luule jutustused"( mõlemad 1880). Tema peateoseks kirjanikuna kujunes jutustus "Kindel eesmärk" ("Valgus" 1885-86; rmt. Tartu 1888), mis pajatab kärneripoisi järjekindlast ülesrühkimisest miljonäriks; tõepäraste lõikude kõrval esineb rohkesti väljamõeldist, stiililt on teos lame ja ebaühtlane. Trafaretsetele süzeekäikudele on rajatud psüholoogilise taotlusega pikem jutustus Tallinna ja Peterburi elust "Mehe almastus" ("Valgus" 1889). Romaan "Öö ja koit" ("Valgus" selle lisaleht 1892-94) , mis kannab alapealkirja "Eesti mineviku jutt talurahvaOrja-aegu"
Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia -komöödia
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi.
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides,...
Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist
võluvat naist. Tutanhamon 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber. Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt. Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik ( u.2650-2100 eKr.)- see oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning sutoriteedi kõrgaeg.
Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so
vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus, tähtis pole mitte jutustus, vaid meeleolu. Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu. Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutakse mingitesse raamidesse. Nt tahtis ta, et tema teos trükitaks teises kirjas (sriftis), et erineks . Teos on sentimentaalne. Kuigi tundub, et D väga julmalt oma tegelasi kujutab, väljendub ometi kôiges ka
üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega)
Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal. Ärkamisaja meeleolude olulisemaks tagantõhutajaks sai eestikeelne kirjasõna. Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirj...
Charles Dickens Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügava jälje. 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Juba enne 1833. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid...
Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline.
1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. Eduard Bornhöhe looming Oma kirjanduslikku tegevust alustas Eduard Bornhöhe üsna varakult, nimelt siis kui ta oli alles 15-aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik, jutustus Ameerikamaalt." (1878) jam veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. Teos "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905
+ hea faabula arendamise oskus, leidlik kompositsioon. Tegevuskohaks Peterburi. Kõrgromantiline teos. Silmatorkav põnevuse taotlus. Aadlivastane tendents. 1883. aastal valmis juba uus jutustus ,,Musta mantliga mees". Too käsikiri sattus Jaak Järve kätte, kellele töö meeldis ning ta otsustas Vilde ,,Virulasse" (sotsialistlik töölisleht, mitte väga mässavvõitlev, julge) tööle kutsuda. Vilde üld seal olid: · Kirjutada kriipu alla ja peale (ilmusid nt. ,,Isand Ilvese kosjakäik", ,,Teravad nooled", ,,LinaMai", ,,Jobu" jm.) · Teha korrektuuri · Kleepida väljasaadetavatele lehtedele aadresse
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888) Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hi...
kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist
HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE KORDUS LIIGID: REFRÄÄN,EPIFOOR JT. TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Romaan ballaad draama Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem ro...
Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi
2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9
Franz Kafka 1883-1924. Praha, juudi kaupmehe poeg. Õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat. 3 romaani, jutustused, esseed. Jutustus ,,Metamorfoos" ( autor jutustab tõsimeeli, kuidas ametile ja ärile andunud proovireisija, oma pere peamine tugi, noormees Gregor Samsa ühel hommikul kodus üles ärgates avastab, et ta on muutnud suureks putukaks. Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb
Jerome David Salinger Elulugu Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudiiiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiass...
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama
vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunne- vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega.
nüüd esitatud tõendina Shelley enda poolt kirjeldatud "kohutavast järglasest". Shelley oli oma ajast ees. Frankenstein on üles ehitatud narratiivide sarjana. Romaan avatakse nelja kirja kujul, mille avastas põhjapooluse ekspeditsioonil maadeavastaja kapten Robert Walton. Viimases kirjas vahendab Walton, et koerakelgus kurnatud mees on jääl laeva poole hiilinud. Walton ja tema mehed veenvad teda laeva pardale minema ja jutustus nihkub selle mehe - dr. Victor Frankensteinile - kui ta oma elulugu Waltonile jutustab. Frankensteini lapsepõlv Genfis oli õnnelik ja privilegeeritud. Juba noorest ajast on Frankenstein ilmutanud huvi teaduse vastu. Ta täiendab oma teaduslikke teadmisi Baieri Ingolstadti ülikoolis ja sukeldub salajasse projekti: surnute elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on
EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele,
a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis
Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna
12. Salingeri elu ja looming; 1 romaani analüüs JEROMED DAVID SALINGER: 1919-2010 · Salinger sündis ja kasvas New Yorkis · Käis mitmetes avalikes koolides · Käis Sõjaväe Akadeemias, kus kirjutas oma esimesed jutustused, mis avaldati kooli ajalehes · Tahtis ülikooli minna · Esimeseks avalikuks debüüdiks oli jutustus ,,Noored", mis avaldati ajalehes Story · 1942 värvati sõjaväkke- töötas vastuluure korpuses · Võttis osa Normandia dessandist · Peale sõda elas vanematega New Yorkis · Ilmus noorsoo romaan ,,Kuristik rukkis", mis sai kohe bestselleriks ning Salinger sai tolle aja noorte iidoliks · 1953 kolis maakohta- tema tõsisteks huvideks sai religioon ja filosoofia · ,,Hapworth 16, 1924"- viimane kirjutis 1956 aastal
1) Oluline ei olnud looduse jäljendamine 1) Loomutruumad, riiete alt näha liikumist (Anatoomia ebatäpne), vaid emotsioonide ja (Voldid riietes), ilmekas nägu tunnete edastamine, ruumi ei kujutatud (Tasapinnaline) Näited: 2) Ülesanne jutustada piiblilugusid Ekkehard & Uta Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks, Bayeux Seinavaip 70m (Pikk jutustus aga samas ei muutu usuliste tunnete lahingust) kujutamine (Vaeste piibli printsiip Skulptuuri eesmärk kirjaoskamatule jutustada lugusid) 3) Akendel kujutati piibli lugusid miraazidega Abstraktne Ei kujuta realistlikult ühtegi objekti
Kuidas kirjutada raamatu arvustust: 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raamat rgib (sisu)? 4. Milline mulje ji raamatu algusest? Kas see kutsus lugema? 5. Kuidas sujus raamatu lugemine? 6. Kirjelda raamatu peategelast. Kas peategelase kitumine on usutav? 7. Kuidas raamat lppes? 8. Milline on raamatu snakasutus? 9. Mis sulle kige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11. Kas soovitad seda raamatut teistelegi? Kellele? Miks? 12. Kas loetud raamat oli romaan vi jutustus? Mille phjal seda jreldad?
Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. 4 2.2 Bornhöhe Loomingust Oma kirjanduslikku tegevust alustas Bornhöhe üsna varakult - siis kui ta oli 15- aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik. Jutustus Ameerikamaalt." (1878) ja veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905
Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise. Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et illustreerida suunda või trendi. Embleem – tuuakse algusesse sisse konkreetne inimene või juhtum, kes illustreerib uudise teemat (inimlähedus).
lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Oralhan Bokejevi novell ,,Ardak", Rollan Seisenbajevi novell ,,Rindelaulud", Muhtar Magauini novell ,,Hämarus". Valida üks neist! (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Oldzass Suleimenov luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Usbeki kirjandus Abdulla Kahhari jutustus ,,Linnuke nääpsuke" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Odil Jakubovi romaan ,,Südametunnistus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Hamid Gulõmi romaan ,,Surematus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
Peagi märkas kultuuri teisenemist ja hakkas liikuma realismi poole. Ta alustas küll luuletajana, kuid aastail 1888-1894 oli ta eelkõige prosaist. [4] Juhan Liiv andis välja elu jooksul järgmised luuletused, jutustused, teosed ning kogumikke: 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 189092: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. *Looming: 1. teos oli poeem ,,Hans Küchelbecker (garten)" . Järgmine novellikogu ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" . Järgmised kogud ,,Mirgorod" ja ,,Arabeskid" lõpetavad igasuguse romantismi tema loomingus. Neist novellikogudest 35.aastal algab vene naturalism. *Jutustus ,,Mina" (35.a), 36.a näidend ,,Revident". Romaan ,,Surnud hinged" elu tähtsaim teos. Novell ,,Sinel" Jutustus ,,Tarass Bulba" (42.a) . Eelviimane teos ,,Portree" (42.a) naturalistlik kuni grotesklik. *Teda hakati süüdistama õigeusu salgamises, rahva laimamises. Segane aeg: 1)teeb rahva õnnelikuks, romantiline 2)kohutav, eirab probleeme, kurb. Kirj teose, mida peetakse suure kirjaniku languseks aastal 1847- ,,Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega". Haigestub vaimuhaigusesse ja sureb 52.aaastal. ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" ,,Arabeskid" Peterburi jutustused
d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa"
selleks pandi hauakambrisse kaasa kõik vajalik, hinge tagasipöördumise jaoks pidi ka surnukeha olema säilinud. Amon-Ra Egiptuse päikesejumal, oina peaga. Horos kullipeaga jumal, kes kaitses vaaraode maapealset võimu. Osiris surnuteriigi valitseja, jumal, kelleks vaarao muutus pärast surma. Skarabeus püha sõnnikumardikas. Apis püha loom, must valge lauguga härg, keda austati kui jumalat. Sinuhe jutustus Egiptuse kuulsaim kirjandusteos, mis räägib Egiptuse üliku seiklustest võõrsil ja tagasipöördumisest enne surma Egiptusesse, et saada nõuetekohaselt maetud (palsameerimine). Teeba Egiptuse uus pealinn Uue riigi perioodil. Menes vaarao, kes ühendas Egiptuse ja rajas u 3000. a eKr ühtse Egiptuse riigi. Cheops (Hufu) vaarao, kes lasi Vana riigi perioodil ehitada endale kõige suurema püramiidi Giza kõrbesse.
2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Balzac`i teose nimi 12. Putukate alamselts kahetiivaliste seltsis. 13. Kunsti suund, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele 14. Eesti kuulub 22. septembrist 1921 ... 15. Eesti on ... vabariik
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim)
Assonants täishääliku kordus värsis või lause kahe või enama sõna alguses Lõppriim yhendab samak6laga s6nade ja v2rsside l6ppe. l6ppriim ehk lihtsalt riim t2histab v2rsi ja salmi piire ning aitab kujundada teksti rytmi. Kes vöö pani vööle, läks teisele tööle (siseriim) Hääliku ja sõnakordused.iseloomulik on t2ish22likute, eriti pikkade ja ylipikkade, samuti heliliste kaash22likute kordused ja koondamine. 12. Mis on narratiiv? Narratiivi aluseks on lugu või jutustus, milles on põhiline tegevuse areng ja üleminek ühest olukorrast teise. Selle muid osiseid (karaktereid, meeleolusid) käsitletakse sõltuvana sündmustiku arengust. Lugu on narratiivi abstraktsioon, loo sündmused on loogilises järgnevuses, nende narratiivne järjestus võib selles erineda. Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
